PEDOSFÄÄR 4.1 Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee ja õhu toimel. Lähtekivimiks nim. pindmisi murenenud kivimeid. Füüsikaline murenemine e. rabemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. => kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks.
Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1
· Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. Temperatuuri, vee, õhu või elusorganismide toimel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. · Füüsikaline murenemine. Ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. · Bioloogiline murenemine
Keemiline murenemine toimub palavas kliimas, sest soojus kiirendab keemilisi protsesse, ja niiskes kliimas, et moodustuksid lahused. Hästi lahustuvad mineraalid on Na, Ca ja K soolad. Leostumine lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast, Eestis nt. karstumine. Keemiline murenemine toimub hüdratatsiooni, hüdrolüüsi ja oksüdeerumise käigus. -Bioloogiline murenemine algab vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. *Lähtekivim kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet, mis sisaldab C, N, S ja hoiab ka vett.
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht
pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
Pedosfäär Mulla tähtsus. Ökosüsteemis talitab muld filtrina. Tänu mullale saab kasvatada taimi. Mulla koostis. MULD ELUS OSA ELUTU OSA Bakterid Mulla vesi Vetikad Liiv Ussid Kruus Putukad Orgaaniline aine Huumus Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse
rabe kivimmaterjal, paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Mulla teke. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Mullatekketegurid.Passiivsed: Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse.soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused, mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke
Kivimite keemiline koostis jääb murenemisel muutumatuks. Eriti intensiivne suure temperatuuri kõikumisega piirkonnas. Keemiline murenemine ehk porsumine. Kivimite koostise muutumine keemiliste ühendite (vesi, CO2, O2, saasteained) toimel. Intensiivsem kuumas ja niiskes kliimas. Bioloogiline murenemine. Kivimid lagunevad elusorganismide (samblad, samblikud, vetikad) elutegevuse toimel. 4. Selgita mulla teket. Muld hakkab tekkima kivimilisel pinnal ehk lähtekivimil. Selleks, et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisaval tpoorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemad taimed, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. 5. Iseloomusta ja too näiteid lähtekivimi, kliima, reljeefi, taimede, mullaorganismide,
Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Bioloogiline murenemine- algab elusorganismide nt
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
39. Millised nõlvaprotsessid on kiired ja millised aeglased? 40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
