jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi
Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21
Albert- Riia piiskop, asutas Riia linna. Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel. Millineoliisikuterolljakuivõrdedukadolidnadomateg evuses?
o 1220 kasutamine III periood 1223 – 1227 o 1223 Teine Ümera lahing Sakala linnus alistus ristisõdijatele Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu Vene väed üritasid alistada Tallinnat, ei õnnestunud -> taganesid Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224 Sõjakäik Tartusse Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad) Tartu langes ristisõdijate kätte Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes o 1227 Muhu lahing Linnus rööviti tühjaks ja pandi põlema
laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202. aastal rajatud Mõõgavendade ordu vägede toetusel üha rohkem alasid. Riia ristisõdijad allutasid kõik liivlaste elualad ning ristisid ka teisi kohalike rahvaid, ühe enam latgaleid ja seele, liikudes mööda Väinat itta. 1205. aastal jõudsid ladinakristlased Aizkraule linnuseni, mis põletati ja alistati. Nii olid riialsed jõudnud vaid umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst Vjatško palus piiskopit rahulepingut, mis püsis siiski vaid lühikest aega. 1206. aastal saatis piiskop Albert isegi saadikud Polotski vürsti vastu, soovides saavutada vürsti sõprust ja soosivat suhtumist, nagu too oli ilmutanud tema eelkäija, piiskop Meinhardi suhtes. Kohapeal selgus aga, et Polotskisse olid juba saabunud liivlaste saadikud, kes taotlesid vürsti abi Alberti vastu, kes väidetavalt süüdistasid piiskoppi vägivallas ja liigsete kirikukümniste nõudmises
Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti
1224. aasta alguses vallutasid sissetungijad tagasi ka Harju-, Järva- ning Virumaa, Lohu linnust piirati sealjuures samuti kaks nädalat. Kõige kauem pani Mandri-Eesti linnustest sissetungijatele vastu Tartu, mida kaks korda ilma tulemuseta piiramas käidi (1223, 1224). Linnust kaitsesid eestlastest ammukütid ja saarlaste kunsti järgi ehitatud kiviheitemasinad. Lisaks saabus Tartusse oma meestega ka Novgorodi teenistusse astunud kunagine Koknese vürst Vetseke (Vjatško), kes nõudis nüüd maksu Ugandist ja mujaltki ümbruskonnast. Kolmas piiramine 1224. aasta augustis valmistati sakslaste ja nende liitlaste (latgalid ja liivlased) poolt põhjalikult ette. Tartut võis kokku kaitsta umbes 1000 meest erinevatest maakondadest, kes olid kogunenud sinna viimaseks vastupanuks. Peale pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ning sellega eestlaste laiaulatuslikum vastupanu mandril ka lõppes. Sakala ning Ugandi linnused jäid edaspidi
annaabi.ee 
