Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Kaupo" - 284 õppematerjali

kaupo – liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lem bitu – eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdem II – Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; ar Preester Henrik – kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( “Henriku liivimaa kroonika”) Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlem is-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi.
kaupo

Kasutaja: kaupo

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Kas Kaupo oli reetur?

Kas Kaupo oli reetur? Eestlaste muinasajaloo üks tundmatumaid tegelasi on kindlasti liivlaste vanem Kaupo, keda üldiselt nähakse kui negatiivset isikut. Ristiusustajate saabudes 13. sajandi alguses läks just see austatud ja tunnustatud vanem üle vaenlaste poolele. Seetõttu on teda läbi aegade peetud oma rahva suurimaks reeturiks. Kaupo teo motiive ei ole aga kindlalt teada, nende üle on peetud kindlasti lõputuid keskustelusid ja vaidlusi. On mitmeid versioone, alates sellest, et sakslased sundisid Kaupot usku vahetama ja oma rahva vastu võitlema, lõpetades sellega, et Kaupo vabatahtlikult valis enesele uue ja parema Jumala, keda teenida. Vähe on teada fakte selle skandaalse mehe elust, kuid kindel on, et ta oli eestlaste sugulasrahva liivlaste vanem. See aga tõestab, et tegu oli ilmselgelt targa mehega, muidu...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kaupo

Kaupo Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Info Kaupo kohta pärineb peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast. Kaupo nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas kujul Caupo, Liivimaa vanemas riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist, tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees"), seondub eesti sõnaga kubjas või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine...

12. klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja isikud

aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

1219 ­ taanlased vallutavad Tallinna 1220 ­ rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse) 1227 ­ ristisõdijad alistavad saarlased __________ 1202 ­ Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt 1208 ­ algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 ­ Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 ­ Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 ­ rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert ­ oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo ­ sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu ­ 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II ­ 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik ­ kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval....

Ajalugu - 7.klass
74 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

Meinhard - augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir ­ vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 1202­1241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke....

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. -...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda

ristimist: 1184 alustas kristlikku misjonit Üksküla liivlaste hulgas piiskop Meinhard, kes vastutasuks kohalike liivlaste ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku. Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo , kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid. c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid:...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Balti ristisõja lõpp

Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ­ ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru ­ Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa o...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Liivima ristisõda kordamine

..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg 7-12 peatüki kokkuvõte

a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
6
docx

LIIVIMAA RISTISÕDA

Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold ­ langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku ­ Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu. · Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole. · Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa. · Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti. · 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu....

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muistne vabadusvõitlus

sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a...

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

The most interesting historical events in Estonia

Matthew's Day · The Battle of St. Matthew's Day (Estonian: Madisepäeva lahing) was fought near Viljandi on September 21, 1217 during the TeutonicEstonian War. The adversaries were the German crusading order the Sword Brethren with their recently converted allies and an army of 6000 Estonian men from different counties, led by Lembitu, who had attempted to unify the Estonians. The Germans won, Lembitu and Kaupo (converted Livonian chieftain, fought on the order's side) were killed. Also many others were converted and without would be murdered Baltic Way · It was in August of 1989 that an event of monumental significance occurred one which put Estonia, Latvia and Lithuania onto the final road toward renewed independence. The event was the "Baltic Way" human chain, held on 23 August 1989. · The "Baltic Way" human chain was a joint protest action...

Inglise keel
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo , Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid;...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Igal maakonnal eraldi traditsioonid, side oli nõrk. Tänu sellele oli lihtsam võõrvõimudel oma eesmärki saavutada, eestlased alistati ja maakonnad vallutati ühekaupa. Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid kättemaksu ja liivlaste Kaupo tahtis eestlaste alade arvelt suurendada oma valdusi. Appi otsustati kutsuda venelased, venelased käitusid aga kahepalgeliselt ning alistati Baltimaad. Mis sellest, et Eesti kaotas laienesid Eestile Lääne kultuurimõju, õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Kõik see, mis puudutas Lääne tsivilisatsiooni, jõudis edaspidi saksakeelse ülemkihi vahendusel ka Eestisse. Läänest toodi siia õiguslik kord ja sotsiaalsed suhted,...

Ajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun