Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi
saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks ·Muhammed sündis Mekas ·Muhammed jäi varakult orvuks ·Muhammadi kasvatas üles tema onu ·Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees · 595. aastal abiellus ta jõuka kaupmehelesega ·Käis istumas ja mõtisklemasMeka lähedal Hira mäe koopas ·Hira mäe koopas sai oma esimese ilmutuse Islami viis tugisammast Iga moslem peab viie sambana väljendatud usukohustusi täitma. ·Usutunnistus ·Palvus . ·Annetamine ·Palverännak ·Paast ·Usutunnistus on esimese
Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki esimese moslemite kogukonna Kui on olemas jumal, siis on see Ainujumal. Jumal saab olla vaid üks ei saa olle mitmesuguseid või võistlevad jumalaid (nt juutide jumalat, kristlaste jumalat või polüteistide paljusid jumalaid). Sellel rajanebki islam - kõik loodu lähtub Jumalast. Muhammad sai oma esimese ilmutuse Jumalalt ingel Gabrieli kaudu 610. aastal Mekas, Hira mäel
Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning pani aluse kõikehõlmavale religioonile ning eluviisile. Moslemid käituvad Muhammadi õpetuste järgi, kuna ta mitte ainult ei näidanud neile, kuidas kaaslastega käituda, vaid õpetas, kuidas Jumalat Talle kõige meelepärasemal viisil teenida. Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes "retsitatsioon" või "lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas Muhammadile. See on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka
JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad). Muhammad sündis 570 Mekas ja suri 8. juuni 632 Mediinas. Kõik Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Muhammad kuulus Kuraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste sugukonda. Ta isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib
nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja
Islamismi järgi on islam täiuslik religioon, milles on esindatud nii poliitilised, sotsiaalsed, õiguslikud kui majanduslikud dimensioonid ning üksnes islam saab olla valitseva poliitilise süsteemi allikaks. Allah ar. k. jumal, Sõna Allah kasutatakse tihti väljendamaks moslemite Jumalat, sellest mõistest on saanud islami jumala isikunimi. Kuid see on sõna vale kasutus, sest sõna kasutatakse laiemas tähenduses, nt. ar. Piibel Gen 1,1 ,,Alguses lõi Allah taeva ja maa..." Hidzra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele. 1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja,
Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile.
täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Hasimi linna araablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammed harrastas vastavalt islami õpetuselelt polügaamtiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus `'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui `'ishah oli 9aastane. Islami viis tugisammast Islami viis sammast (usul ad-dn) on islami viis alustala. Viit sammast peavad sunniidid obligatoorseks. Islami sammasteks on: ·Usutunnistus (Shahdah) ·Palvus (Þalh) ·Annetamine (Zakh)
Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes
Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja
Rajaja Muhammad Muhammad (araabia keeles ) Eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed Ta oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" Mohammadi elulugu Muhammed sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraisi hõimu Hasimi sugukonda Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa Ab Bakr oli üks esimestest islamiusku pöördunutest
Peetelis ehitati nähtamatu alatar Jumalale. Varsti soetab egiptlanna Haagariga lapse- Ismaeli. Tal ei olnud aga seaduslikku pärijat, seega pöördus Aabraham palvega Jahve poole, ning Vana Testmendi järgi oli kirjas, et kui ta oli 100 aastane, sündis Saaral esimene poeg Isaak. Isaagist pärinevadki juudid, Uue Testamendi järgi ka kristlased, kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi
Muslimid (moslemid) lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam). (Moslem - inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale. Maailma elanikkonnast moodustavad moslemid märkmisväärse osa. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,1 miljardit moslemit ja see arv kasvab pidevalt.) Prohvet Muhammad Kõik informatsioon Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed; eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud. Kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid
põhitõdesid. Nende kuuest lapsest jäid ellu neli tütart. Muhammad ei olnud ainult uue usu kuulutaja. Ta oli ka leidlik ja fanaatiline araabia hõimude ühendaja. Ühendamine toimus sõja ja vägivalla teel nagu mujalgi maailmas. Ta lootis pöörata oma usku ka Mediina juudid, keda ta austas. Algul ta palvetas näoga Jeruusalemma poole. Kui juudid ei nõustunud temaga, siis pidid muslimid hakkama palvetama näoga Meka poole. Muhammadi Mediinas loodud kogukond ehk umma sai islamistliku teokraatliku riigi algmudeliks. Peale surma 632 aastal tuli valida ta asetäitja ehk kaliif. Kuna prohvet ise selgesõnaliselt oma asetäitjat (esindajat) ei määranud, siis tänapäevani kestavad vaidlused õigusjärgluse üle, mis lõhestavad islami maailma. Prohveti noorima tütre Fatima mees Ali väitis, et tema on järglaseks määratud. Enne Muhammadi surma juhatas palvetusi aga tema lemmiknaise Aisa isa Abu Bakr. Valiti Abu Bakr
Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islamitähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Kaaba edelaosas
või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Koraani tegelaste järgi on tulnud paljud tänapäeva nimed. MUHAMMAD (MUHAMED) Muhammad (täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi
usaldusena. eesmärkidest. Muslimid peavad austust Allahile auväärseks. Allah • ‘’Allah’’ on nimi, • Kõigi muslimite usu mida muslimid põhiolemuseks on kasutavad kõrgeima kuuletumine Allahi olendi - Jumala tahtele. kohta. • Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Prohvetid • Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline
ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. KORAAN Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, aga põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel
Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas. Moees ei tohi olla pilte ega muid kaunistusi ainult võib olla kaunistatud
PROHVET MUHAMEDI ELULUGU Referaat Koostas:*** 10.a klass Juhendaja:*** SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Muhamedi eraelu 3. Ilmutuse saamine 4. Meka vastasseis 5. Muhamedi poliitika ja islami võit 6. Islami levimine 7. Kasutatud kirjandus 1. SISSEJUHATUS Muhammadi nimetatakse eesti keeles ka Muhamediks, Muhammadiks ja Mohammediks, kuid tema täisnimi on hoopis Abul Kasim Muhammad Ibn Abdullah. Ta oli islamiusu prohvet ning mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muhamed on islamiusu tekitaja ning suurima levitaja. Islam on üks viiest maailmareligioonist (islam, hinduism, budism, hiina universism, kristlus). 2. MUHAMEDI ERAELU Muhamed sündis 12. detsembril 571
kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Geograafiline asend Araabia poolsaar Kõrbed Leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik. Saab tegeleda põlluharimisega. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Viimastest suurim kõrb . on Ar-Rub' al-Khālī. 7. saj. hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku uue usu nimeks sai Islam- "kuuletumine, alistumine".
inimese õilsust kui mingit jumalikku jõudu. Nad uskusid, et kogu nendega toimuva määrab ette ära Saatus või Aeg. Neid ei austatud usuliselt, vaid käsitati lihtsalt kui ,,asjade kulgemist". Mõned hõimud ja hõimuliikmed olid võtnud omaks ristiusu ning Mediinas ja mujal Lääne-Araabias oli ka juudi kogukondi. Seetõttu olid paljud araablased mõneti tuttavad juutide ja kristlaste tõekspidamistega. (Ibid: 356) 4 Muhammadi ülesandeks oli hoiatada oma rahvast Meka linnas tänapäeva Saudi Araabias. Kuigi teda ei võtnud enamik inimesed kuulda, uskusid mõned siiski, et ta avaldab jumalikku tõde. Nendest inimestest moodustus esimene moslemite kogukond, kes tagakiusamiste tagajärjel kolis Muhammadi juhtimisel aastal 662 pKr Jathribi, mis sai hiljem tuntuks Mediinana, nimetatakse hidzraks ning islami kuukalender mis on päikesekalendrist veidi lühem, algab ,,hidzra aastast" (näiteks 1417HA algas 19. mail 1996)
Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast,
Tänapäeval on probleem, sest lindude populatsioon Indias on 99% vähenenud ning vahel maetakse surnud betoonist vanniga maa alla. Jumalateenistused viiakse läbi palvetades kodus ja templites. Püha tuled hoitakse templites pidevalt põlemas see sümboliseerib jumal Ahura Mazdat, valgust ja tarkust. Vett ja maad tuleb hoida puhtana ning kodus vastutab üks isik tule põlemise eest Islam Islam on rajatud monoteistlik usund, mis loodi 7. sajandil prohvet Muhammadi (570-632) poolt Meka linnas, Araabia poolsaarel. Islami pühakirjaks on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhammadi ilutused. Inimene, kes on vastu võtnud usu ja allub Jumala tahtele on muslim (aka. Moslem). 'Aslama = alluma, allutama > 'islam = allumine ühele jumalale, enda tahte allutamine temale. Islami kogukonda nimetatakse umma'ks. Muhammad: 40 aastat oli polüteist, elas Mekas, kus oli palju jumalaid
Neljas tase Viies tase Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrisai ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristij Johannes. Tavad "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q
saj Rooma väed; 5.saj anglosaksid; 8.-9. saj normannid; 10.-11. saj. Taani kuningad. 26.Täida tabel Islam Tähendus tõlkes: alistumist Tekkimise aeg ja koht: 7. saj.; Araabia poolsaarel Rajaja nimi/amet: Muhammad Peavoolud: Pühad raamatud: Koraan Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Sisaldab ilmutusi Allahilt Muhammadile. Sunna Koraani lahtiseletus. See on koostatud kogudes Prohveti autentseteks tunnistatud hadithe ja nende hadithide tähendusi
Lepingud Piiblis; toora e. Teine Moosese raamat; talmud juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik.
surma ületaja, surma hävitaja; Jama on surmajumala nimi, kõik buddhad on Jamantakad vt. kippa talmudikool, Judaistlik usukool Jumala ÕIGE nimi juudi piiblis Yom Kippur ehk lunastuspüha on judaismi tähtsaim püha, nõndanimetatud Sabatite Sabat. Seda tähistataks Tishri kuu kümnendal päeval. kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. asemik; Muhammadi surma järgse muslimi kogukonna juhi tiitel. Esimesed kolm kaliifi valitsesid Mediinast; Umaijaadide kaliifid Damaskusest ning Abassiidide kaliifid Bagdadist. Sunniidid austavad ainult nelja esime kaliifi. Alates 1517 asusid kaliifid Istanbulis. Kalifaadi likvideeris Kemal Atatürk 1924. meeleline heaolu shintos austatav loodusjõud, heatahtlikud vaimud, kes edendavad viljakust ja kasvu. Nad pärinevad jumala ning shinto mütoloogia järgi põlvnevad neist jaapanlased.
622. aasta 13. Septembrit loetakse islami ajaarvamise alguseks. (,,Islam Eestis'' 2008) Islami kuukalendris on 12 kuud ning kalendriaastas on 354 päeva, seega on islami aasta 11 päeva lühem kui päikeseaasta. (,,Islam Eestis'' 2008) 1. kuu: muharram Asura: sel päeval tähistatakse iisraellaste põgenemist Egiptusest. Siidid tähistavad sellel päeval Ali poja Husseini märtrisurma Kerbera lahingus 680. aastal. (,,Islam Eestis'' 2008) 3. kuu: rabi al-auual Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg
622. aasta 13. Septembrit loetakse islami ajaarvamise alguseks. (,,Islam Eestis'' 2008) Islami kuukalendris on 12 kuud ning kalendriaastas on 354 päeva, seega on islami aasta 11 päeva lühem kui päikeseaasta. (,,Islam Eestis'' 2008) 1. kuu: muharram Asura: sel päeval tähistatakse iisraellaste põgenemist Egiptusest. Siidid tähistavad sellel päeval Ali poja Husseini märtrisurma Kerbera lahingus 680. aastal. (,,Islam Eestis'' 2008) 3. kuu: rabi al-auual Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg
(Gibril). Ilmutused olid ainujumalast (Allah).Pole teist jumalat peale Allahi. Muhammad oli ühe ja ainsa jumala prohvet. Koraan oli ühe ja ainsa jumala sõna. Kolmas, mida kuulutas: surnud äratatakse üles viimsel kohupäeval ja kõigi üle mõistetakse kohut selle põhjal, kuidas nad selles maailmas on käitunud.Neljandana: vagad lähevad paradiisi ja kurjad põrgusse. Hoiataja ehk nadir. Medina periood (622-632) Muhammad oli sunnitud põgenema. See periood lõppeb Muhammadi surmaga. Koraan kanoniseeriti 651-56. Koosneb 3 liiki tekstidest: 1. Võime seda mõista, kui tunneme araabia keelt tänu sellele tekkis keelteadus(retoorika, leksikoloogia jne) 2. Kui tunneme konteksti tekkis eraldi teadus haditide kogumine(sündmus, mis on seatud M'iga), lisaks tekkisid teoloogia, õigusteadus. 3. Mõistame teatud hingeseisundis, millest tekkis müstika (sufism) 5 tugisammast:
jätsid meelde kõik, mida luuletajad ütlesid. Nad võisid meelde jätta sadu qasida'sid. Neid ei austatud nii palju kui luuletajaid. 8. sajandil pandi kirja esimene luulekogu islami-eelse aja parimaist luuletustest. Luule kõrval eksisteeris ka varajane proosavorm. Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms. Araabia keel jagunes kaheks: tavaline kõnekeel ja kõrgem keel, mida kasutati luules. Koraan oli kirja pandud kõrgemas keeles. Et sellest aru saada, hakati kirja panema islami-eelset luulet, kuna see oli sarnases keeles. 8
ainus probleem polnud islami terroristid, kuna 11. septembri sündmused olid veel kõigil küllaltki värskelt meeles, võis igasugune ärritaja esile kutsuda katastroofi. Sellele oldi väga lähedal, kui oktoobrikuus ilmus Washingtoni tänavatele snaiper, kes tulistas pahaaimamatuid jalakäijaid. Tulistamistes suri kokku kümme inimest, lisaks veel mitmeid vigastatuid ning inimesed võisid rahulikumalt hingata alles siis kui kohalik politsei koostöös FBI-ga arreteeris John Allen Muhammadi ja John Lee Malvo. Pärast kohutavaid sündmusi, mis õõnestasid riigi julegolekut otsustas George W. Bush allkirjastada seaduse, mis lõi esialgse kontoriversiooni Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumist. Oma kriitilise olukorra tõttu pidid Ühendriigid abi paluma igast võimalikust allikast ning lõpuks nende surve tõttu ÜRO-le viimase poole aasta jooksul, pääses Turvanõukogust läbi ühehäälselt otsus, mis kutsub Iraaki
teatati. Kas peab ta selle alanduses alles jätma või maha matma? Tõesti nende otsus on paheline.” (16:58-59) Tütardest ei peetud lugu, tihti maeti vastsündikud tüdrukud elusalt. Islami seadusega seati õigus elule ning seati tütre õigused võrdseks poja õigusega ja naine sai ise pärijaks. Seega sai naine ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, mitte meessosst liikmete omandiks. 27 Naiste võrdset staatust kinnitab ka see, et kui Prohvet Muhammadi eluajal mõnes mitte- moslemi perekonnas mees moslemiks hakkas ja Prohveti ees usutunnistuse ja truudusvande andis, siis ei peetud iseenesestmõistetavaks, et kogu ta perekond selle läbi islami vastu võttis. 23 Islami nägemus naisest. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34 24 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 84 25 Dr. Sherif Abdel Azeem, Naine judaismis, kristluses ja islamis. Iqra 2012, lk 16 – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/pdf/naised_book.pdf
a. mõned endised vaenlased) ja kavandas islami levitamist väljapoole Araabiat • 632 - Muhamed sureb • 62-aastaselt • Olles edastanud kõik Jumala ilmutused • Koraan • Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks • Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada • Jaguneb 114 suuraks, milles käsitletakse mitmeid teemasid • Esmalt ilmunuud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, tema rollile ajaloos, Muhammadi rollile tema saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi • Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi (perekond, abielu) ning Mediina kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks • Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja • Kirjapandu koguti kokku kohe pärast saadiku surma ja on säilinud muutumatuna
sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid
annaabi.ee 
