PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused
Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Põhimõtteliselt on vaja esmalt luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu reziime. Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika Sportlase reageerimist liigutusliku tegevuse alustamiseks võib skemaatiliselt ette kujutada kui liigutuslikku reaktsiooni, mis koosneb peiteperioodist ja motoorsest ehk liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, tema eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste ülesehitusest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse eraldi motoorset komponenti (liigutuste tehnikat) ja peiteperioodi aega, edasiselt parandatakse
43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile.
Närvisüsteem. Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb: kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. · Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. · Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos närvilõpmetega elundites ja kudedes. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse
Hindamaks inimese kehalist aktiivsust, tuleks ühildada nii tööalane kui ka tööväline kehaline aktiivsus. Fitness. Isiku sobimine füüsilisse ja sotsiaalsesse keskkonda. WHO mõistab fitnessi kui võimet sooritada lihastööd rahuldaval tasemel. Inimene on saavutanud niisuguse konditsiooni, mis lubab tal hästi sooritada antud kehalist tegevust antud füüsilises, sotsiaalses kui ka psühholoogilises keskkonnas. Tänapäeva läänemaailmas räägitakse fitnessist kui motoorsest võimusest ja tervisest. Võimsus on seotud fitnessi komponentidega, mis on vajalikud optimaalseks tööks või sportimiseks. Fitness viitab nendele komponentidele, mida mõjutab soodsalt või ebasoodsalt igapäevane kehaline tegevus ja mis on ühenduses tervisliku seisundiga. Seda on defineeritud seisundina, mida iseloomustab: - võime sooritada igapäevaseid toimetusi - tunnused, mis on seotud hüpokineetiliste haiguste väikese riskiga
ühendust teiste närvirakkudega meeleorganite koosseisu kuuluvast { Gliiarakud paiknevad närvirakkude ja sensoorsest neuronist, teiste närvirakkudega nende jätkete läheduses ning toetavad sidet loova(te)st interneuroni(te)st ja närvirakkude funktsioneerimist sihtorganiga ühenduses olevast motoorsest neuronist Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 2
subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist ning Belli halvatus on saanud oma nime tema järgi. Kõige tavalisem näonärvi halvatuse põhjustajaks ongi idiopaatiline Belli halvatus. Tegemist on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustusega. Belli halvatuse järsk puhkemine on patsiendi jaoks ärevust tekitav kogemus. Mõnedel juhtumitel on äge perifeerne näonärvi halvatus põhjustatud traumast, infektsioonidest või kasvajatest. Kuid ligi 70%-l juhtudest on põhjus teadmata ning sel juhul viidatakse
koeral lühikese harjutamise järel maomahla nõristust ka üksnes valguse sisselülitamisel. Seesugune tingitud refleks kujunes tingimatu refleksi maomahla nõristumine toidu sattumisel makku ja valguse samaaegse sisselülitamise koosmõjul. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest (aferentsest) neuronist, kesknärvisüsteemist, motoorsest (eferentsest) neuronist ja efektorist (talitlev elund või kehaosa). Sellel teel on tavaliselt nn ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib
Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest. Selle piirkonna kahjustusel tekib motoorne afaasia, aga vaid mõneks nädalaks. Kui broca ala on kahjustamata, siis on afaasia ajutine. Ajupiirkonnad, mis on kõne kujundamisega seotud: * nurkkäär ehk gyrus angularis (Brodmani 39. väli) kukla- ja oimusagara vahelisel alal * kaarkilp ehk fasciculus arcuatus kaarkilp kujutab endast närvikogumikkude kimpu, mis ühendab endast nurkkääru broca alaga
Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena
teinud, et need on suuresti ortogeensed (vastandlikud) konstruktid. Pigem domineerib üks või teine motivatsiooniline suundumus (Raudsepp, 2010). Vaata ka lk. 61. SPedÕ 17. Planeeritud käitumise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis 18. Moraali ja eetika kasvatus spordis 19. Spordioskuste omandamise komplitseeritus Spordioskuste õpetamise keerukus on tingitud spordiga tegelevate inimeste erinevast kehalisest ja motoorsest tasemest, nende motiividest tegeleda spordiga ja individuaalsetest iseärasustest see kõik tingib erinevate õpetamise viiside ja meetodite kasutamise. Oskus võib olla: elemendi sooritamise oskus, võistkonna või indiviidi teatud oskus (osalemine maakonnavõistlustel, esindada klubi jne), spordioskus sooritada nii heale tasemele, et on võimeline üles astuma rahvusvahelistel võistlustel. Oskus oleneb aga tehnika rakendamisest õigel ajal (võistlustel), st
PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju, põhimiktuumad ja ajutüves paiknevad tuumad. · Need struktuurid osalevad liigutustegevuse taktika väljatöötamises, s.o. kuidas antud liigutustegevuse plaani realiseerida
Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob kaasa osalise/täieliku halvatuse, lihased pole lõdvad, vaid pigem spastilised. Premotoorsed ajukoore alad prim mot ajukoore ees- liigutuste valik Väikeaju- motoorne õppimine, pea ja silmade koordineeritud liikumine Basaaltuumad- järjestatud liigutuste planeerimine, alustamine Kaitsemehhanismid Vere hüübimine · Koagulantsüsteem e protrombootiline- vere hüübimine veresoone kahjustuse korral
3. Amentiivne sündroom areneb pikaajalise raske nakkushaiguse lõpul, raske ägeda intoksikatsiooni, siseelundite kauakestvate 20 kurnavate haiguste korral, kahheksia sümptoomide arenemisel. Amentiivnse sündroomi kliiniline pilt koosneb sügavamast teadvuse häirest kui deliiriumi puhu, korrapäratust motoorsest rahutusest ja kõne seostamatusest. Ta on rahutu ja teeb mõttetuid, sihituid, kaootilisi liigutusi ja on hämmingus. 4. Oneroidne ehk unetaoline teadvuse häire. Tuleb ette palavikuliste ja nakkushaiguste ning vahel ka skisofreenia korral. Seob omavahel reaalsuse ja fantastika. Haige on
Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju.
- Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info käib sealt läbi
• Dermatomüosiit • Polümüosiit 2. Infektsioosne müopaatia: • AIDS 2. Endokriinne müopaatia: • Hüpo/-hüpertüreoos • Hüpofüüsi haigused • Diabeet Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerne närvisüsteem = spinaalsed närvijuured ja kaugemad närvid (alates alumisest motoorsest närvirakust). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Neuropaatia ehk perifeerse närvi haigus. Perifeersete närvide haigused ehk neuropaatiad võib jagada väga erinevalt. Nii võime rääkida ühe (mononeuropaatia) või mitme närvi haigustest (polüneuropaatia), ägedatest või kroonilistest, aksonaalsetest või demüeliniseerivatest, geneetilistest või omandatud neuropaatiatest
Taalamuse väljund F-koorde on veelgi spetsiifilisem. F-koore väljund taalamusse on samuti spetsiifiline. Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. Väli 4 (motoorne): a. Väljundid i. Kortikospinaalne ja –bulbaarne (ajutüvi) -> õpitud ja kaasasündinud liigutuste seostamine. ii. Kahe(!)suunalised seosed post-tsentraalse piirkonnaga -> seos liigutustajuga. Osa motoorsest (väljundist) käsust ka sensoorsesse. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, F eespoolne koor -> see väli ei programmeeri, pigem väljutab programmi. c. Aktiivne – keha hoidmine lamamis asendist, kaasasündinud funktsioon. d. Kolmandikus osas kattuvad. 2. Väli 6 (premotoorne): a. Väljundid i. Subkortikaalne ekstrapüramidaalne süsteem -> kaasasündinud liigutused. ii
= e f / sin = e 0.2 / sin 18 = 7.63 7.6 ; o = ligikaudselt arvutada: F2 F4 · pöördemomendid on tekitud rihmadharude tõmbejõudude erinevusest (põhjustatud rihma pingutusjõust ja motoorsest pöördemomendist): D D D D M = (F1 - F2 ) 1 = (F3 - F4 ) 2 ehk M = 6.6 F2 1 = 6.6 F4 2 , millest: 2 2 2 2 Priit Põdra, 2004 141
Pilgu tahtlik suunamine • Lühikese kestusega, sagedased (öised) motoorsed hood, teadvushäire minimaalne, • Teuber (1972): ül: omapärased automatismid. – kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske • Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad • Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees vaadanud pead/keha suunatult nagu terved. Visuaalsel otsing korral vajalik sisemisel infol • Supplementaarsed SMA motoorsed hoodasümmeetrilised toonilised, eelneva kiheluse põhinev silmade suunamine
Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. Erinevate süsteemide juhteteede ristumine toimub aju erinevatel tasemetel. Näiteks, ülenevad valu juhtivad närviteed ristuvad seljaajus kohe pärast sisenemist sinna. Peene puutetundlikkusega seotud juhteteed kulgevad seljaajus samal poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest
Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. 12 Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu
aktsioonipotentsiaali. Sel ajal membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikuosa ajaks üheaegselt. Rakumembraan depolariseerub, sest suureneb naatriumite suur sissevool rakku. Repolarisatsiooni käigus pöördpotentsiaal, ehk hetkeks rakku tekkinud positiivne laeng, kaob. Seda tänu kaaliumite suurele sissevoolule. Koht, kus motoorse neuroni närvikuid saab kokku lihaskiuga - neuromuskulaarne ühendus. Motoorsest närvikiust vabastatakse atsetüülkoliin, mis viib lihaskiu depolarisatsioonini. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni tüübid. Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase väsimus. Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Üksik- ja mitmik-üksus silelihased. Silelihased jagunevad: 1. Mitmik-üksus silelihased - koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest 2
III raamat - mäng, unenäod ja jäljendamine - fantaasia ja sümbolism Staadiumi põhisus Neli astet erinevad nii kvantitaviise kui kvalitatiivse arengu poolest Räägib küpsusest - areng ühest teise on seotust küpsusega (arenemisega) Piaget`i kognitiivse arengu astmed: Algselt avastatakse lapse füüsilist keskkonda ( nt mänguasjad) - kui laps pilgu ära keerab, siis seda objekti enam tema jaoks ei ole Objekti olemasolu ja jäävus ei sõltu selle motoorsest ja sensoorsest suhtest Lastel puudub sümbolikeel (kujundid puuduvad; lingvistiline areng on minimaalne) Teatud vanuses lapsed ei ole kurvad kui oluline asi ära kaob, hilisemas eas on Reaalselt eristatavad astmed, vanus on varieeruv Hierarhiline - kõrgemad tasemed sisaldavad endas ka madalama astme tasemeid, kuid madalama astme vajadused on keerukamad ja sisaldavad rohkem komponente I aste sünd-2.aastat
stiimulit täielikult lõõgastunud, siis kontraktsioonid liituvad. Lõpuks jõuab lihas maksimaalsesse kontraktsiooni- teetanus. Mittetäielik ehk hambuline teetanus- lihaskiud lõõgastub veidi kontraktsioonide vahel. Täielik teetanus e sile teetanus- lõõgastumist ei toimu üldse. Kui lihas väsib, siis pinge hakkab vähenema, hoolimata jätkuvatest stiimulitest. Lihase kontraktsiooniühik on motoorne ühik, mis koosneb ühest somaatilisest motoorsest neuronist ning lihaskimbust, mida see inerveerib. Ühe motoorse ühiku kontraktsioon allub põhimõttele „kõik või mitte midagi“, kuid varieeruvus lihaskontraktsioonitugevuses tuleneb sellest, et erineva tugevusega stiimulus põhjustab eri motoorsete ühikute kontraktsiooni. Maali-Liina, jaanuar 2012 3
küsimusest adekvaatselt aru saada, ja oma mõttetegevust edasi anda. ka nt autistmiga. Küsitlusmeetod sobib ka hästi ,kui tahame teada, kuidas lapse areng on siiamaani kulgenud, seda saab küsida laüsevanematelt. Samas, neid küsitledes tuleb mõelda, kuidas esitame küsimuse, selliselt, et see annaks vastuse selle kohta, mida teada tahame, seega küsimused peavd olema üsna konkreetsed. Nt kuna ta tegi oma esimesed sammud. Mitte, et räägi oma lapse motoorsest arengust. Seega tuleb eelnevalt küsimused läbi mõelda, et saada k'tte info, mis meile vajalik ja meid huvitab. Võiks ka küsida, kuidas vanem lapse probleemi näeb, kas üldse näeb jne. Mida ta teab sellest probleemi, kuidas suhtub probleemi ja mida ta teada tahaks sellest probleemist. Intervjueerida saab õpetajaid, eripedagooge, logopeede jne (kõik kes lapsega tegelevad). 3) mitteformaalsed hindamisprotseduurid
Kogu evolutsiooni jooksul on ellujäämise nimel just kehalise tegevuse abil tagatud pidev Motivatsiooni kohanemine keskkonnaga, seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Otsese mehhanismide mõju all mõistetakse kehalist tegevust selle sõna otseses tähenduses, kehalist tundmisega saab "võitlust" ja "põgenemist" ellujäämise nimel. Kaudse mõju all mõistetakse kaasa aidata aju struktuuride arengut motoorsest tegevusest aju füsioloogias ja anatoomias kiiremale keskkon- tekkinud muutuste tõttu. naga kohanemise protsessile Seega, lähtudes evolutsioonist kui arenguprintsiibist, on kehaline aktiivsus oma põhiole- muslikus tähenduses vajalik kohanemiseks keskkonnaga selleks, et liik säiliks.
annaabi.ee 
