Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ammu, muutma, hooneid, hüved, inimkond, tehnoloogiad, kogunes, sümboolne, tagajärgedele, saastavad, reostavad, ressursid, aastakümnetel, astunud, samme, vigade, veekogudest, joogivesi, lahene, aktuaalne, ükskõiksed, kogustes, teguviisi, kuhugi, suunama, aktsioonid, panema, tegusid, kaudselt, globaalsekskäesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond Inimese ja looduse suhet võib käsitleda kui üldistatud tootmisprotsessi ehk majandustegevust, mille käigus looduslik aine muudetakse inimesele väärtuslikumaks. Ürginimene võttis loodusest vaid seda, mis seal oli ja sellisel hulgal, mis oli talle vajalik ning mille võtmiseks ta oli suuteline. Mõistuse arenedes hakkas inimene muutma looduslikku ainet endale enam suu-, käe- ja seljapäraseks ning kasutama selleks lihtsaid tööriistu. Veelgi arenedes jõudis inimene ühiskondliku tööjaotuseni ning hakkas talle sobivaid asju valmistama ettevõtetes. Töövahendid täiustusid seal järjest kiiremini, nendest said masinad ja tehnoloogilised protsessid. Hüviste valmistamisest sai tootmine ning tootmisest inimese majandustegevuse alus.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Samuti võivad lapsed vanemate juurde jääda kui nad täiskasvanuks saavad, kuid seda ei juhtu. See on võimalik kuid seda pole kellelegi vaja. A: Kõik kohtuvad nagu siin, pidudel ja pühadel? D: Nad kohtuvad millal tahavad, kuid ma pole näinud pidustusi nagu siin. A: Aga kui keegi naabriga tülli läheb? D: Seda ei juhtu. Ma pole kordagi kuulnud, et seda juhtunud oleks. Kuid kui juhtub erimeelsusi, kutsutakse kokku nõukogu ja pöördutakse Seadustiku poole, kuid seda pole ammu toimunud. A: Mis on "Seadustik"? D: See on ülisuur kristall, millesse esivanemad jätsid salvestised teatud reeglitest, mis oma olemuselt on universaalsed. Kui sul tekib probleem, on vaja käed panna kris- tallile ja see saadab sinu teadvusesse lahenduse, mis on kooskõlas kristalli salvestatud reeglitega. A: Kuidas see saadab selle lahenduse? D: Ma ei tea täpselt, sest pole ise midagi taolist teinud. Kuid nagu ma aru saan, siis näitavad teadvuses tekkivad kujutluspildid, mida on vaja teha.
Matemaatika muutub ja areneb Matemaatikas ei ole aga ainult keel – matemaatika uurib, muudab ja arendab ise sedasama keelt, milles ta end väljendab. Matemaatilised mõisted muutuvad ja nende muutumises peitub ka suur osa matemaatikast. Isegi see, kuidas mõeldakse matemaatiliselt arvudest, on muutunud – kunagi ammu tunti ainult arve 1, 2, 3, ..., siis leiti, et on samuti üsna mõistlik arv, ja alles hiljuti lepiti, et ka on arv või et lausa , mis reaalteljele ei mahu, sobib sama hästi üldmõiste arv alla [lk 78]. Võib tekkida küsimus, et kuidas saab muutuda see, mida tähendab arv. See on vajalik selleks, et tagada matemaatilise keele ühene mõistetavus ja selgus. Või tei-
Koolisüsteemi üritati lisada alternatiivsust ja võistlust ning lapsevanema otsustada jäi, kuhu ta oma lapse õppima saadab. Lastevanemate nõukogule anti suured õigused sekkuda kooli kasvatussüsteemi. Koolid pidid olema nii erinevad, et pakuksid lastevanematele kooli valikul reaalseid alternatiive. Romantilise lapsekesksuse hääbumine G. Wrighti (1989) arvates on raske täpselt määratleda, millal algas Inglismaa kasvatusmaailmas muutus. Kindlasti aitas kaasa see, et kogunes juba küllaldaselt empiirilise uurimise materjali informaalse ja formaalse (traditsioonilise) kooli tulemuslikkuse võrdlemisest. Tuntuim oli N. Bennetti (1976) pikaajaline uurimus 950 õpilase kohta, kus statistilistele näitajatele tuginedes väideti, et traditsioonilise kooli õpilased on kindlalt paremad lugemises, kirjutamises ja arvutamises ning et loovuse mõõtmine ei andnud koolidevahelisi erinevusi. Halvimad tulemused olid nn mixed-rühmades, kus õpetaja ei olnud
· Peele (1989): End alkohoolikuks nimetades hakkame me ka vastavalt käituma. Käitumise kujundab silt, mitte alkohol. · Tunnetuspsühholoogia osutab, et meil on võim silte valida. Kui me senise sildiga rahul pole, võime valida uue & meile sobivama iga nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka muutma selleks, et saavutada uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut, mida paljud mu sõbrad juba ammu olid mind üles kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud
3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?» «Mis, juba? Kui palju sa ära tegid?» 21 «Kõik on tehtud, tädi.» «Tom, ära valeta mulle. Ma ei salli seda.» «Ei valeta, tädi; kõik on valmis.» Tädi Pollyl oli vähe usku sellisesse tõendusse. Ta läks ise välja vaatama; ja ta oleks rahul olnud, kui kakskümmend protsenti Tomi kinnitusest oleks tõele vastanud
keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
9 ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )
Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial?
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
9. Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks 138 9.1. Juhtimise uued paradigmad 138 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? 138 9.1.2. Juhtimine ei tähenda ainult ärijuhtimist 139 9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Iga vähegi uue teema juures on selline küsimus täiesti loomulik. Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad. Eriti hea, kui on võtta/kopeerida ligikaudu sarnast tööd tegev ning töötav näide - olgu õpikust, veebist, oma vanade näidete seast või mujalt. Pannes kõrvuti töötava koodi ning mittetöötava koodi, tasub hakata töötavat koodi ühe sammu kaupa uue koodi poole muutma. Iga sammu järel kontrollides, et kas rakendus ikka tööle läheb. Kui sammud on piisavalt pisikesed, siis on hea vaadata, millise juures neist järsku töötamine lakkab - selle järgi juba võimalik edasi nuputada. Vahel juhtub ka olukordi, kus töötavast näitest mittetöötava juurde liikumisel saadakse lõpuks pealtnähasamasugune, ent töötav kood. Siis on ju kõik hästi, mõistatuse põhjuseks sellisel juhul
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
ootamatu kui see ka ei tundu, soodustas oluliselt hoopis ingliskeelse popkultuuri levikut, kuna noorus nägi selles võimalust väljendada oma protesti nõukoguliku kultuuripoliitika vastu. Käesolevas töös keskendutakse ühele neist mõjufaktoritest – afroameerikaliku päritoluga džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie 20. sajandi I poole kultuurimaastikul. Praegu, 21. sajandi hakul, oleme ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub iseenesestmõistetava osana džässmuusika. Lähemal vaatlusel aga selgub, et see lõik meie kultuurist on uurijate poolt leidnud üksnes väga episoodilist käsitlemist ja suures osas prakti- liselt läbi uurimata. Siin on muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni II maailma- sõjani polnudki nagu põhjust sellega tegelda, nähtus ise oli nii uus, kõik oli meeles ja puudus piisav ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
