Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini.
ISLAM Üldiselt ● Islam (alistumine Allahi tahtele) on üks maailmareligioonidest. ● Tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist ● Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. ● "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht
Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,islam" ja selle usu pooldajaid hakati kutsuma moslemiteks. Islami püharaamat Koraan on koostaud Muhamedi suulistest kuulutustest peale tema surma. Mekalased, eriti linna ülemkiht suhtus Muhamedi kuulutustesse umbusklikult ja vaenulikult. Seetõttu asus ta 622. aastal Jathribi, mis sai moslemite keskusena Mediina nime. Muhamedi lahkumist Mekast loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Peale prohveti surma valisid moslemid talle asemiku, s.o. kaliifi. Esimsed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased.
ISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest
Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on
saavutatud rahuseisundit ja muslim on selle saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks ·Muhammed sündis Mekas ·Muhammed jäi varakult orvuks ·Muhammadi kasvatas üles tema onu ·Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees · 595. aastal abiellus ta jõuka kaupmehelesega ·Käis istumas ja mõtisklemasMeka lähedal Hira mäe koopas ·Hira mäe koopas sai oma esimese ilmutuse Islami viis tugisammast Iga moslem peab viie sambana väljendatud usukohustusi täitma. ·Usutunnistus ·Palvus . ·Annetamine
üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias,
mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund
spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1 · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak.
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi
Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam??: VII sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, mille kohaselt on vaid üks jumal Allah (Jumal araabia keeles); Uut usku hakati nimetama islamiks; Esialgu toetas Muhamedi mõni üksik, keda nimetati moslemiteks ;16. juuli 622 Muhamedi põgenemine Mediinasse Seda sündmust peavad islamiusulised oma ajaarvamise alguseks; 630 Muhamed kolis tagasi Mekasse. Seda sündmust peetakse Araabia riigi alguseks Kalifaat ja tema vallutused: Esimeste vallutuste järel sai kalifaadi pealinnaks Damaskus; 749 kukutati Damaskuse kaliif võimult, uueks pealinnaks rajati Bagdad; Bagdadi kalifaat oli
nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Usukombed
SUURNIKELE VÕIMALUSE TÕUSTA KÕRGETELE AMETIKOHTADELE. KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE? SÕNASTAGE KOKKUVÕTLIKULT MOSLEMIKS OLEMISE DEFINITSIOON 1) USUTUNNISTUSEGA KUULUTATAKSE, ET POLE TEISI JUMALAID ALLAHI (AINUJUMALA) KÕRVAL JA MUHAMED ON ALLAHI PROHVET. MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA. PALVUS VÕIB TOIMUDA MOSEES VÕI PALVEVAIBAL. PALVUSE KÄIGUS LASKUTAKSE PÕLVILI JA KUMMARDATAKSE MAANI, LOETAKSE USUTUNNISTUS NING PALUTAKSE ÕNNISTUST PROHVETILE JA KÕIGILE MOSLEMITELE; 3)
see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu),
andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele. Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga. Palvus võib toimuda mosees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani, loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile moslemitele; 3) moslemid saavad vaeseid ja abivajajaid toetada, võlgnikke abistada, orjadel
Teksti eri osades esitatakse lahnevaid versioone ühtedest ja samadest sündmustest. Vahel lähevad Jumala käsud omavahel vastuollu. Kristlased on kinni haaranud Koraani segastest kohtadest, väites, et need tõendavad selle teose inimlikku päritolu. Islam sõna ar. k. alistumine, vaimustus, andumus. Rangelt monoteistlik aarbrahamlik religioon, millel on tihe seos juutluse ja kristlusega (kuid eitab selgelt inkarnatsiooni ja kolmainsust). Usu liikmeskonda nimetatakse moslemiteks. Suuruselt teine religioon maailmas, liikmeskond 1,3 miljardit. Islamistika islamiteadus (mõiste islamistika on vanem ja traditsioonilisem). Tegeleb islami religiooni ja islami poolt mõjutatud kultuuri ning ühiskonna teadusliku uurimisega. Allikatena kasutab koraani, hadith (ar. h ad), islami seadust ja muud kirjandus allikaid. Islamiteaduse algusaastatel nimetati uurijaid ka islamistideks, kuid kuna nimetatud mõiste on
vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114
ISLAM Riin Agar Secunda Sotsiaal Pärnu 2008 Islam Islam on tänapäeva maailmas kõige kiiremini leviv monoteistlik religioon. Praeguseks arvatakse maailmas islami järgijaid olevat umbes 1,4 1,8 miljonit inimest, Eestis umbes 10000. Järgijate poolest on islami usk maailmas teisel kohal kristluse järel. Islamiusu järgijaid nimetatakse moslemiteks araabia keeles "see kes allub". Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Ta sündis 570. a Mekas. Umbes 40-aastaselt, olles mägedes paastumas, ilmutas talle end jumala saadik, ingel Gabriel. Tema ning tema järgijad hakkasid uut usku Mekas kuulutama. Mõned inimesed ühinesid nendega, kuid peale 13 aastat hakati neid taga kiusama ning 622.a. tegid Muhhamed
a). Uspenski kirik Moskvas: suhteliselt lihtne kirik, algselt 1 kuppel, petikarkaadid. 33. Kaks ikoonikoolkonda: bütsantslik koolkond (Bütsantsist tulnud maalija Theophanes Kreeklane; külm, jäik stiil); vene koolkond (mahedam stiil). 34. Islami ainujumal on Allah ja tema prohvet on Muhamed. 35. Muhameedlaste pühakirja nimetatakse koraaniks. 36. Islamiusulisi nimetatakse veel moslemiteks, muslimiteks, muhameedlasteks, Hispaanias ka maurideks. 37. Hispaania muhameedlasi nimetatakse maurideks. 38. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna maqdal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka-poolses seinas (kiblamüüris) on poolümar palveniss (mihrab). Mosee juurde kuuluvad
munkade kogukondi. Islami rajajaks loetakse Muhamedi. Muhamed sündis Mekas aastal 570 pKr. Umbes 40aastaselt hakkas Muhamed unenägusid ja nägemusi nägema ning jõudis veendumusele, et Allah on teda oma rahvale prohvetiks ja hoiatajaks valinud. Muhamedi esialgne sõnum oli väga lihtne: "Ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud Mekas tuleb hävitada. Jumala kohus ja viimnepäev on lähedal." Muhamedi pooldajaid hakati nimetama moslemiteks. Moslem jumala tahtele alistunud. 622 siirdus Muhamed koos pooldajatega Mediinasse. Islami ajaarvamise algus! Algas uus etapp Islami ajaloos. Muhamed asus agaralt Islami kogukonda moodustama, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ja muutis palvetamise suuna Jeruusalemma asemel Mekaks. Muhamed andis seadusi moslemite usu, eluviiside ja sotsiaalse tegevuse kohta. Mediinas saadud ilmutuse toel võttis ta seisukoha ka sõjaliste ja poliitiliste sündmuste suhtes. 630
islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,moseesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16
..........................................................................10 Kokkuvõte..................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid märkimisväärse osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil,
..........................................................................10 Kokkuvõte..................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid märkimisväärse osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil,
3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad). Muhammad sündis 570 Mekas ja suri 8. juuni 632 Mediinas
Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees. Inimesed pidid loobuma teiste jumalate teenimisest. 622.a(ajaarvamise algus) põgenest muhamed oma pooldajatega Mekast Yathribi, seda sündmust nimetatakse HIDZAKS(Muhamedi põgenemine). Moslemiteks hakatakse kutsuma inimesi kes võtsi selle usu vastu. Yateib saab uue nime siis- Mediina. Moslemite pühakoda- Moee. 630 Lähevad Meka alla ründele ja Meka alistub. Kõik ebajumalate kujud hävitatakse ja alles jääeb ainult Kaaba tempe. Linna on ainult lubatud moslemid. 632a. Sureb Muhamed: 1)ühiskonnajuht 2)usujuht 3)sõjaväejuht. Peale tema surma hakkavad valitsema kaliifid(prohveti asemiks), nene juhtimisel algab väga kiire Islami levitamine. Pärsia sundislamiseerimine(mõõga abil)
sisse. Jumalate hulgas tõusis judaismi ja kristluse mõjul esile üks jumalatest – Allah (ar k allah – jumal), kes oli esialgu siiski üks paljudest (~360) jumalatest. 1.2. Islami kujunemine ja koraan: Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi
aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu. Samal ajal puututi kokku judaismi ja kristlusega. Mõjul tõusis araabia jumalate seas esile üks allah. Muhamed ja tema kuulutus: 7 saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, orvuks jäi, kasvas onu eestkoste all, abiellus noore mehena endast vanema rikka kaupmehelesega. Kirjaoskamatu, kuulutas suuliselt. Kirja pandi need tõekspidamised alles pärast muhamedi surma, koostati püha raamat koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, nägi oma misiooni juutidele ja kristlastele omase ainujumalakultuse juurutamises. Allah oli tema silmis jumal, keda austasid juudid ja kristlasedki
· Algul oli araablaste usk polüteistlik. Oli Alah ja veel 360 jumalat, keda usuti ja kelle puust kujud on püstitatud Kaaba templisse. · 6. sajandi alguses hakkas Meka kaupmeed Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõikidest teistest jumalatest lahtiütlemist. · Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutaud usk nimeks islam- ainujumakla usk ja selle usu pooldajadi kutsuti moslemiteks. · Moslemite keskuseks oli Mediina ehk prohvetilinn alates 622. aastast · Islami püha raamat oli Koraan. · Päeva, mil Muhamed suundus Mekast Mediinasse kuuluatavad moslemid oma ajaarvamise alguseks. · Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teised jumalad kõrvaldati · Usu kuulutamisega saab alguse Araablaste riik Araabia kultuur: · kõrgelt arenenud maade kultuuripärand, mida ühendas islam ja araabia keel.
Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi. Allah peajumalaks, sellest sai islam ning pooldajaid moslemiteks. Talle olevat jumal ilmutamas käinud, ta oli kirjaoskamatu ning ilmutustest moodustati hiljem islami püha raamat koraan. See on ülim tõde. Selle olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses, ta lõi maailma. Lisaks sisaldab see hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete jne kohta. Koraani ei saanud muuta sest see oleks olnud jumalateotamine, seega loetakse seda ette ainult araabia keeles. Ta ei saanud läbi juutide ja kristlastega ta pidas neid paganateks
Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Islam Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith
Seda sama aastat, 622, peetaksegi islamiusuliste ajaarvamise alguseks. Nemad lähtuvad kuukalendrist, mis tähendab, et nende aasta on tunduvalt lühem (aastas 354 päeva). Mediinas leidis Muhamed oma õpetusele küllalt palju järgijaid ja nende toetusel pöördus ta 630. aastal tagasi Mekasse. Võitluses vanade jumalajate kummardajate ja Allahi kummardajate vahel jäi peale ikkagi Allahit pooldav seltskond. Nii saigi alguse islami usk. Islamiusu pooldajaid nimetatakse moslemiteks. Islam on saanud mõjutusi varem eksisteerinud uskudest: Judaismist palvetamine, paastuseadused, seaduseusk (usk sellesse, mis seadusega kirja on pandud) Kristlus ideed viimsest kohtupäevast ja lunastusest Islami põhitõed on kirja pandud koraani. Koraan on põhimõtteliselt üles kirjutatud ikkagi Muhamedi surma järel. Viis islamiusu tugisammast: Usutunnistus pole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on prohvet Palvus viis korda päevas näoga Meka suunas
vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 129
kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks
annaabi.ee 
