Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti
ametnikud seda hoolikalt läbi polnud vaadanud ja sõnu ning nendes peituvaid mõtteid analüüsinud. Nüüd võib igaüks raha saamise eesmärgil midagi suvalist ,,kokku klopsida" ja hea õnne (või peaks ütlema, et heade tutvuste) korral avalikkuse ette see jõuabki. Väikelapsed on teatavasti usaldavad ja vastuvõtlikud, nendel puudub võime eristada head halvast ja moraali moraalitusest. Tänapäeva meedia ongi suures osas üles ehitatud laste ja noorte psüühika mõjutamisele. Kogu moraalikoodeks on tegelikult vaid näiline ja justkui tolmukate, varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid
Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 10 mijonit inimest, lisaks sai haavata ligi 20 miljonit meest, kellest ligi 3,5 miljonit jäid vigasteks. Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Tekkis 9 uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Inimeste elu muutus eelnenust oluliselt. Inimesed muutusid külmemaks, arvates, et inimelu ei maksa enam midagi. Riigid sekkusid järjest enam kodanike ellu ning inimeste vanad väärtused ja moraalikoodeks varisesid kokku. Enne Esimest maailmasõda oli maailm veel täiesti Euroopakeskne, kuigi immigreeruti massiliselt Põhja-Ameerikasse. Vahetult enne sõda algas ka naiste vabanemine tegutsesid naisõiguslased, kes nõudsid naistele meestega võrdseid poliitilisi- ja majanduslikke õiguseid. Ka kultuur ja teadus arenesid võeti kasutusele esimesi kunstmaterjale; tehti edusamme meditsiinis, füüsikas ja paljudes teistes alades; arenes kirjandus ja kunst; muutus ka mood
Need takistavad arengut, sest eitavad reaalsust ja halvavad kohanemisvõime. Lõpuks Mina murdub: ärevus pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda. See on sisemine moraalikoodeks, mis taotleb alati ideaalset, täiuslikku, hoolimata reaalsusest ja naudinguprintsiibist. Ta ei tee vahet reaalsel teol ja pelgal kavatsusel; kui need ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt. Üliminale panevad aluse lapse vanemad oma keeldude ja käskude, kiituste ja karistustega. Freud märgib, et sellepärast annabki Ülimina endast enamasti märku ,,südametunnistuse häälena". Inimese küpsedes laieneb mõjutuste ring, eeskujuks pole enam ainult vanemad, vaid kultuur ja
tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Organisatsiooni eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Organisatsiooni eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult organisatsiooni siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu katkestamise või organisatsioonist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks ja moraalikoodeks Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele. · Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head, 3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku. · Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada.
Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977 Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks) Uksed lahti, kantaat segakoorile, puhkpilliorkestrile ja löökpillidele (tekst Paul- Eerik Rummo) Väike Aram op. 20a nr. 3, laste klaveripala 1978 Kontsert kahele klaverile nr. 1, 2 klaverit ja kammerorkester Klaverisonaat nr. 4 Nii rääkis supivana op. 20a nr. 6, laste klaveripala Mu armas eesel Iiah op. 20a nr. 6, laste klaveripala Vihma sajab op. 20a nr. 7, laste klaveripala Küll ma mängin kiiresti op. 20a nr. 8, laste klaveripala Imelik marss op. 20a nr. 9, laste klaveripala 1980
Näiteks ei tohi pereliikmed omavahel kakelda (ei rusikate ega nugadega), ei tohi petta pereliikme naisega ega kasvatada habet või vuntse. Lisaks sellele ei tolereeritud homoseksuaalsust, mis oli samuti surmaga karistatav. Kokkuvõttes omas maffia märkimisväärset mõjuvõimu Ameerika ühiskonnas, olles tugev, sätestatud ja organiseeritud kriminaalorgan. Mis organisatsiooni koos ja tegutsemas hoidis oli tema jäik reeglistik ning põhjalik moraalikoodeks, mis kultuuris eristus ja silma jäi. Leian, et mis puudutab peresiseseid väärtushinnanguid, olid maffiaperekonnad õige eeskujulikud. Just eriti tänapäeval, ma tunnen, et oleme selle moraalse kasvatuse puudumise tõttu vaesemad. SISEPOLIITIKA Kuigi maffia väga sisekaitse vaenulik oli, oli see ka oluline hoida probleemid politseiga maffiast võimalikult kaugel. Mitmetes rühmitustes oli suisa et reegel, mis keelas
kasvatamisele. Vanas Hiinas omistati koolile kõige tähtsam koht moraalselt ja vaimselt haritud inimese kujundamises. Kooli nimetati väravateks. See tähendas, et astudes läbi väravate algas õpilastel täiesti uus elu, väravate taha tuli jätta kõik eelnevalt kahjulik, kurjus, vihkamine, hirm, kadedus, ahnus, laiskus. Mõnikord põletati vastuvõtutseremoonial õpilase vanad riided koos paberitükiga, kuhu oli kirjutatud tema nimi. See sümboliseeris uue inimese sündi. Oma moraalikoodeks oli olemas ka Shaolini kloostril. Selle töötas välja Jiao Yuan. hiljem sai see nimeks "Jiao Yuani 10 käsku". See moraalikoodeks pole kaotanud oma tähendust tänapaevani, ehtides spordisaalide seinu ja wushu õpikute sissejuhatusi. Jiao Yuani 10 käsku: 1. Kes õpib võitluskunsti, peab tegema seda suure tahte ja püsivusega, laskmata ennast häirida kõrvalistel asjadel. 2. Võitluskunsti on lubatud kasutada ainult enesekaitseks. 3
Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks.
Id on inimese energeetiline baas, energia, mis on valmis ümber paigutuma, vallanduma. Sellel rajaneb isiksus. Id on tungide päriskogu. See, mille poole Id püüdleb, on naudingud. Ego on Idi ja maailma vahendaja. Ego tekib 6-elukuul, lõplikult kujuneb välja 2. eluaastaks. Ta hakkab eristama ennast maailmast: kõneleb endast kui minast, mitte kui III isikust. Ego ülesanne on Idi taltsutada. Superego (3. osa isiksusest) tekib enne kümnendat eluaastat. See on isiksuse südametunnistuse moraalikoodeks. Need on ühiskonna poolt peale surutud normid, väärtused, mille alusel inimene otsustab, kas miski sobib või ei. Selle suurimad mõjutajad on vanemate kasvatus. Tugev superego käitub nagu üldsus tahab, jätab enda naudingud tagaplaanile. Aga kui inimesel on väga tugev Id, siis ta teeb seda, mis ise tahab, käitub, kuidas ise tahab, krutib naudingu hinna liiga kõrgeks. Ego ülesanne on Id ja Superego tasakaalustada. 1923. aastal avastatakse Freudil kurgukasvaja
,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus
Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid
lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema oma meeleolud ja naudinguihad. Esteetiline elu on alati olevikus. Kõik toimub hetke ajendil. Esteetiline inimene on oma meelte kammitsas. Eetilise olemise võtmemõisteks on tasakaal. Põhiraskus on jätkuvuses, üldisuses, põhimõttes. Eetiline inimene peab jälgima, mida moraalikoodeks parasjagu ütleb. Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta, usk ebakindluse ees. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sisemise subjektiivsuse. Isegi moraal tõugatakse eemale. Religioosne inimene on kaugel mõistlikkuse piiridest. Tema ees on vaid kuristik ja teiselpool kuristikku on jumal. KARL MARX Materialism Marx annab materialismile uue sisu
Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid
5.11. Millised kolm inimese teadvuse kolm külge on Freudi teoorias eristatavad ja kuidas ta neid kirjeldab? Id on kõige esmane teadvuse tase, kus sisalduvad kõik loomulikud ja kehalised soovid ja vajadused. Ego on indiviidi konseptsioon iseendast suhetes teiste inimestega, mis liidab inimese tegeliku maailmaga ja vahendab idi ja super-egot. Super-ego on teadvuse tasand, kuhu salvestatakse täiskasvanute, eriti lapsevanemate moraalikoodeks. 5.12. Millistest astmetest koosneb Eriksoni sotsialiseerimisteoorias ego elukestev arenemine? Ego arengu 8 astet. 1. Imikueas omandab laps toitjatega suheldes usalduse/mitte-usalduse kogemuse. 2. Esimese 3 aasta jooksul õpib laps mitmesuguseid oskuseid. 3. 4-5-aastaste laste maailmaavastusretked viivad õnnestumise korral enesekindluse ja algatusvõime, ebaõnne korral aga süütunde tekkele. 4. 6-13-aastaste fookus liigub perekonnalt koolile
Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole ja ta kasutab idi energiat. 3. Isiksuse kolmas komponent on superego, mis on südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude, käskude inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe
Sellele vastuväitena on arvatud ka niimoodi, et Undusk loomulikult ei taha Tuglast kuidagi alandada, vaid pigem on tema eesmärgiks vabastada see isik kivinenud stereotüübist, sellest samast kirjandusliku paavsti võimust. See on uus tee läheneda Tuglasele, pakkuda tema isikule ja sealt lähtuvalt ka tema loomingule uusi lähenemisvõimalusi. Selles mõttes väga teadlik käitumine Unduski poolt. Põhimõtteliselt Undusk ise vastab kogu pahameelele, mida see novell tekitas nii, et kunst ja moraalikoodeks on põhimõtteliselt erinevad asjad. Selle väite Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi kaudu Undusk tõrjub kriitika. Tegemist pole dokumentaalse tekstiga, vaid ilukirjandusliku, fiktsionaalse tegelasega ja fiktsioonis on rohkem võimalusi kui tavaelus. Seal me võime mingid moraaliprintsiibid küsitavaks teha
Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Vägivallamoraali kriitika · Mõistus ütleb meile, et kõikide sõda kõikide vastu pole tegelikult mitte kellegi huvides. · Meile kõigile oleks parem, kui võtaksime omaks teatud minimaalsed reeglid, mis kaaluksid üles otsese omahuvi, kui see seab ohtu teised. · Ühiselt kokkulepitud moraalikoodeks on meie kõigi huvides. Egoismi liigid 1.Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu
laskmist, et sündimus vähenes drastiliselt ja tekitada juurde vabu kodanikke. Võimalik, et orjadel on vabaks laskmisel teenitud mingi varandus. Võib olla alimenta- elatisraha peremehe käest, mingi suurem ühekordne summa või maatükk. Vabaks lasknu säilitab sümboolse suhte peremehega. Algselt oli kohustus käia peremeest tervitamas hommikul ja õhtul. Ei olnud seadust, mis oleks neid kohustanud. Seda sundis üldiselt levinud moraalikoodeks. Kui ei käitunud, siis kutsuti tänamatuteks, suur häbiplekk vabaks lastudele. Sarnanevad kliendiga. Vabaks lastul oli võimalus midagi pärida. Juriidiliselt vabad, neid ei ole oleks enam tohtinud lüüa. Oleks võinud kohtusse kaevata, aga seda ei tehtud, oleks kutsutud tänamatuteks. Kohustused koormavad vabaks lastutele. Käisid peremeest tervitamas koos klientidega, kes suhtusid halvasti. Paljud vabaks lastud olid kogunud suure
Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast erladada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Lähtub reaalsuse printsiibist. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole. See tähendab, et ta kasutab idi energiat. 3) Isiksuse kolmas komponent on superego. See on inimese südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude käskude, inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb. Mis on lubatud ja mis mitte. Selle üle on palju vaieldud, et mis ajaks superego on välja kujunenud. Freud pakub, et 10-11 eluaasta paiku. Aga hiljem on see varasemaks toodud. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest,
olukorda. Illustreerimaks vaieldamatut fakti, et masturbeerimine on täiesti normaalne ja tervislik tegevus, tuleb väita, et kogu loomariik praktiseerib seda. Ka inimlapsed järgivad oma loomulikke instinkte seni, kuni nende vagad vanemad neid rikkunud pole. On kurb tõsiasi, et seksuaalne süütunne kandub muutumatuna üle vanematelt lastele. Päästmaks meie lapsi nende vanemate ja vanavanemate haiglasest seksuaalsaatusest, tuleb mineviku perversne moraalikoodeks sellisena avalikustada, nagu ta oli: pragmaatiline reeglite kogu, mis meid punkt-punktilt järgides hävitaks! Kui me ei vabasta end nüüdisaegse ühiskonna naeruväärsetest seksistandarditest (sealhulgas ka niinimetatud seksrevolutsioon), ei kao nendest lämmatavatest reeglitest põhjustatud neuroos kuhugi. Satanismi uuest ja mõistlikust moraalist kinnihaaramine võib ja saab areneda ühiskonda, kus lapsed võiksid üles kasvada tervislikult, tänapäevase haige moraali laastava mõjuta.
ehitamine. Selleks, et kommunismi üles ehitamine õiget rada mööda läheks, kõik oleks eesmärgipärane ja selge, tuli välja töötada partei III programm. Sellega jõuti ühele poole 1961 a-l, toimus NLKP XXII kongress, kus partei uus programm ka vastu võeti ja programmi puhul pidi õndsus saabuma 1980 a-l. Oli selge, et inimesed pole õndsuse saabumiseks valmis, neid tuli ette valmistada, tuli uus inimene kasvatada, koostati kommunismi üles ehitaja moraalikoodeks- 10 käsku. On otsapidi seotud ka kõrghariduse ümberkorraldamisega- aeg, kus viiakse ülikooliharidusse sisse ka teadusliku kommunismi aine. Tolle aja tingimustes oli ka palju neid, kes plaanidesse uskusid, oli tõsine ühiskondlik optimism. Ka kainenemine tuli kohe. Programm võeti vastu 1961- see oli juba see aeg, kui majandusnäitajad ja prognoosid olid selgelt negatiivse alatooniga. Majandusinimesed mõistsid, et see, mis 50ndate II poolel või lõpus oli, ei jätku, sellega on mõne aja
Mina ja ühiskond · Sigmund Freud: Konflikt mina ja ühiskonna vahel: ühiskond põhineb impulsside kontrollil ja sotsialiseerumine on protsess, millega inimene ütleb ära kohese naudingu vajadusest Arengu astmed: eraldumine vanemast, füsioloogia kontroll, impulsside kontroll Ego kaitsemehhanismid. Id esmane teadvuse tase, kõik loomulikud ja kehalised vajadused. Ego on indiviidi arusaam iseendast suheldes teistega. Super-ego on inimese moraalikoodeks. Ego kaitsemehhanismid on tehnikad, millega inimene surub alla oma kired ja impulsid, mis võiksid olla kahjulikud ühiskonnale tervikuna. 6.2.6. Erikson ja ego arenemine Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena. Oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Sotsialiseerumine on terve elu kestev protsess. Ego areng läbib kogu elu jooksul 8 astet: 48
Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitse- kulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. Ainult kunagine NSV Liidus välja mõeldud “Kommunismiehitaja moraalikoodeks” võis ülimalt naiivselt deklareerida, et “inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend”. Tegelikult on inime- ne inimesele pigem hunt. Aga riigi (majandus)poliitika peab looma niisuguse keskkonna, et see hundikari saaks võimalikult sõbralikult – vähemalt ilma verd valamata – koos eksisteerida. Poliitika on ju eelkõige kompromisside tegemise kunst. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad
Piaget` andis väärtusliku materjali kasutamiseks kasvatajatele ja teistele isikutele, kes kohtuvad lastega? Kohlberg Kohlbergi teooria on tänapäeval tuntud kui moraalse arengu teooria. See toetub Piaget poolt esitatud mõtlemise arengu põhimõtetele. Kohlberg eristab moraali arengus kolme tasandit, millest igaüks jaguneb kahte etappi. Inimese moraalikoodeks ei saa põhineda tema ideaalidel enne kui ta arendab oma mõistust (mõtlemist), et see üldse suudaks ideaale luua. Kohlberg`i teooria järgi on moraalne analüüs üks tundelise arengu funktsioone ning sedaviisi jätkub see moraalne areng ka noorukieas. Nagu ka võime abstraktselt mõtelda võimaldab inimesel aru saada üldistest moraalipõhimõtetest võimaldab seda ka tundeline areng.
annaabi.ee 
