Lennundus (0)

Lennukompaniide kaubaveoteenuse puhul liiguvad saadetised Eestisse ja Eestist välja peamiselt reisilennukite kaubaruumis, mis mahutavad kuni 2000 kg. Et reisilennukitel on kaubakogused piiratud, siis pakuvad mitmed lennukompaniid Tallinnast nn lennuauto teenust, st et lähima suurema lennujaamani (tavaliselt Helsingi või Stockholm ) liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. Ka suuremõõdulised ja raskekaalulised importsaadetised saabuvad Tallinna lennuautoga.
Rahvusvaheliste kullerfirmade saadetisi veavad Tallinnasse ja Tallinnast välja regulaarselt kaubalennukid: peamiselt AN-28 tüüpi kaubalennuk, mahuga kuni 1500 kg. Harvemini kasutatav lennutranspordivõimalus on tšarterlend, st eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud lennusuunal. Et lennuki rentimine on kulukas , kasutatakse seda võimalust vaid juhul, kui tegemist on suure kaubakogusega ning selle kiire transportimise vajadus kaalub üles kaasneva lisakulu.
Majanduslikud kaalutlused
Ajalooliselt on lennundus püsima jäänud suuresti tänu riigi. Lennutööstus on tervikuna oma 120-aastase ajaloo jooksul läbi teinud suure kaotuse, kui kuludena arvestada ka toetusi lennuki arenduseks ja konstruktsiooniks.
Riigi toetused lennundusele ja selle arendamisele on olnud suured ning seda võib vaadata ka poliitiliste otsustena. Enamuses maailma paikades on riik oma õla alla pannud mitte ainult lennunduse vaid kogu transpordi arendamisele, ka näiteks kiirteede ja rongivõrgustiku arendamisel.
Kuigi paljud riigid jätkavad opereerimist riigi omanduses olevate lennuliinidega, on paljud suuremad lennufirmad nüüdseks eraomanduses ja selletõttu juhitakse neid mikromajanduslikel põhimõtetel, et maksimaliseerida osaniku kasum.
Piletitulu
Lennufirmad määravad teenustele hinda nii, et see tooks nendele võimalikult palju kasu. Hindade määramine on muutunud järjest keerulisemaks, praegu teevad seda arvutisüsteemid.
Lendude graafikusse panemise ja kasumlikkuse säilitamise tõttu on lennuliinidel palju kitsaskohti, mida teadlikud reisijad võivad kasutada. Paljud need piletihinna saladused hakkavad tavainimestele järjest rohkem teadlikumaks saama, järelikult lennufirmad on sunnitud tegema pidevalt muudatusi.
Paljud lennuliinid kasutavad erinevat hinnapoliitikat, pakkudes erinevaid teenuseid. Faktorid , mis mõjutavad pileti hinda on pagasi kaal, piletite etteostmise aeg, ennustus piletite nõudlusele selleks perioodiks , lennu aeg jne. Samuti jagatakse lennuk erinevateks sektoriteks nagu “esimene klass”, “turistiklass”, “äriklass”, “kokkuhoiu klass” jne, mille hinnad varieeruvad eelkõige pakutavate teenuste tõttu.
Arvutisüsteemid arvutavad samuti välja kui palju reisijaid tegelikult broneerijatest lendavad. See võimaldab lennufirmadele müüa lennule rohkem pileteid, kui sinna tegelikult inimesi mahuks. Madala nõudlusega lendudele pakutakse madalama hinnaga pileteid ning niiviisi optimeeritakse reise , et tulu oleks võimalikult suur.
A complicating factor is that of origin -destination control ("O&D control"). Someone purchasing a ticket from Melbourne to Sydney (as an example) for $200 (AUD) is competing with someone else who wants to fly Melbourne to Los Angeles through Sydney on the same flight, and who is willing to pay $ 1400 (AUD). Should the airline prefer the $1400 passenger, or the $200 passenger plus a possible Sydney-Los Angeles passenger willing to pay $1300? Airlines have to make hundreds of thousands of similar pricing decisions daily .
Jooksvad kulud
Täisteenindusega lennufirmadel tuleb maksta suur hulk fikseeritud jooksvaid kulusid , et säilitada turul püsimajäämine: tööjõud, kütus, lennukid , mootorid , varuosad , IT teenused ja võrgustikud, lennujaama varustus , lennujaama kasutamise maksud , reklaamid , toitlustamine, kindlustus jne. Seega teatud osa piletimüügist saadud tulust läheb jooksvate maksude katteks.
Veelenam, tööstus on struktureeritud nii, et lennufirmad on kui maksukogujad. Piletihinnad sisaldavad mitmed makse, mis jõuavad lõpuks varustajatele. Lennufirmad on ka kohustatud täitma valitsuse poolt kehtestatud seadusi. Kui lennuliinid veaksid reisijaid ilma vajaliku dokumentatsioonita rahvusvahelisel lennul, oleks nad kohustatud tooma inimesed tagasi ka lähteriiki.
Uue sajandi alguses on turule tulnud palju uusi odavlennufirmasid, kes suudavad pakkuda odavaid pileteid, sest nad suudavad hoida kulusid madalal (inimesed broneerivad piletid internetist, ei pakuta toitlustust, lubatakse vähem pagasit, jne).
Vara ja finantseerimine
Lennunduse finantseerimine on küllaltki keerukas. Finantseerijad ei pea ainult ostma või liisima lennukeid ja nende uusi varuosi regulaarselt, vaid nad peavad ka tegema kaugele ulatuvaid otsuseid, proovides ette näha reisijate nõudlust ning suurenevat konkurentsi.
Teine aspekt on see, et nad peavad ka kulutama kütusele, mis on tavaliselt suuruselt teine kuluartikkel. Kütuse hinnatõusuga on sellest saanud suurim kuluallikas lennundusele.
Kuna lennujaamad on pidevalt ülerahvastatud ja umbes, siis lendude hilinemised ja ärajäämised löövad süsteemi sassi. Lennuliini võimalus tõusta õhku ja maanduda ükskõik mis ajal on tugev eelis ning vara.
Partnerlus
Koodeksi jagamine on kõige tavalisem tüüp lennunduse partnerluses. See sisaldab seda, et üks lennufirma müüb pileteid teise lennufirma lendudele enda firma nime all. Kõige varasem näide sellisest koostööst oli Japan Airlines ja Aerofloti koostöö 1960-ndatel Tokyo ja Moskva vahelistel lendudel.
Üsna hiljutine arendus on lennufirmade liitumine, mis sai valdavaks 1990-ndatel. Grupp lennufirmasid koordineerivad reisijaid programmidega ja tihti ühendavad oma süsteemid. Need on kasvavalt integreeritud ärikombinatsioonid, mille käigus üritatakse jõudude ühendamisel pakkuda klientidele parimat teenust. Üks esimesi lennufirmasid, kes alustas koostööd oli KLM koos Northwest Airlines-ga.
Tihti ühendavad ettevõtted oma IT süsteemid, ostavad kütust või lennukeid suurtemate kogustena, et tehing tuleks võimalikult soodne. Ettevõtted hoiavad ka oma joont ja valitud strateegiat, mis eristaks neid lähimast konkurendist. Näiteks kasutades konkurendist erinevaid lennuki mudeleid .
Estonian Air teeb Skandinaavia lendudel koostööd SAS-ga.
Mõjud keskkonnale
Lennuki mootorid tekitavad müra ning eraldavad heitgaase, mis põhjustavad globaalset soojenemist.
Modernsed turbotiivikutega mootorid on palju kütusesäästlikumad ja vähem saastavad kui nende eelkäijad. Viimaste aastate suur mahtude kasv lennunduses on tihedalt seotud kiireneva saastumise ja looduskatastroofidega. Autode kõrval on lennukid loodust kõige enam hävitavad tegurid. Euroopa liidu uurimuse kohaselt on kasvuhoone gaaside hulk 1990-2006 tõusnud 87% võrra.
Kutsungid
Iga liini- või tšarterlennu operaator kasutab lennuliini kutsungit lennujaamade või lennuliikluse kontrollikeskustega suheldes. Enamus neist kutsungitest tulenevad lennuliini nimedest, aga ajaloolistel ja turunduslikel põhjustel või vajadusest vähendada suulise inglise keele mitmetähenduslikkust (et piloodid ei teeks kogemata navigatsioonilisi otsuseid, mis põhinevad teise lennuki instruktsioonidel) kasutavad mõned lennuliinid ja õhuväed kutsungeid, mis on märkimisväärselt vähem seotud nende nimega. Näiteks, British Airways kasutab Speedbird kutsungit, mis on nimetatud nende eelkäija BOAC logo järgi ja America West kasutas kutsungit Cactus, mis näitas, et firma on pärit Arizona osariigist ja nad tahtsid erineda paljudest teistest lennufirmadest, mis kasutavad oma kutsungites samuti sõna America ja West..
Lennupersonal
Paljud lennuliinid kasutavad sellist meeskonda:

• Lennuki meeskond , vastutab lennukiga opereerimisel. Lennuki meeskond sisaldab:
  
  • Piloot (Kapten ja esimene ohvitser , mõnes vanemas lennukis ka lennuinsener)
    
  • Lennuki teenindav personal
    
  • Lennukisisene turvapersonal mõnel lennuliinil
    
• Maapealne meeskond, vastutab lennujaamas opereerimisel. Maapealne meeskond sisaldab:
  
  • Atmosfääri insenerid , vastutavad karkassi , mootori ja elektrisüsteemi korrashoiu üle.
    
  • Avioonika insenerid vastutavad lennundusseadmete ja -instrumentide üle
    
  • Lennu dispetšerid
    
  • Pagasi paigutajad
    
  • Väravaametnikud
    
  • Piletiametnikud
    
  • Reisijate teeninduse ametnikud
    
• Reserveerimise ametnikud, kes on tavaliselt kontorites väljaspool lennujaama.