elastne. Viimane kehtib enamasti esmatarbe kaupade grupi suhtes. 3.Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutuse vahel? Hinnamõju näitab kuidas kauba hinna muutus muudab tarbija kulutamisharjumusi. Kui hinna tõustes võib tarbija asendada soovitud kauba asenduskaubaga, siis nõudluse tõusu puhul on tarbija tihti sunnitud maksma sama kauba eest kõrgendatud hinda. Nõudluse muutus mõjutab enam kaupu millel on madal asenduskoefitsent (monopoolseid artikleid) 4.Mille poolest on oluline asenduskaupade leidmine? Too näide. Näiteks, kui mõni toode muutub tarbija jaoks liiga kalliks siis soovitakse asenduskaupu. Näiteks, kui tekib magusaisu ja mingi kook, näiteks kohupiimakook on liiga kallis, siis võib seda magusaisu leevendada jogurtiga. 5.Kuidas on omavahel seotud elastsus ja eelarve? Mida rohkem inimesed kulutavad oma eelarvest tootele, seda elastsem kaldub selle nõudlus olema. 6.Kuidas on seotud siduskaubad ja nõudlus?
Maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria-
Miks viivad suurfirmad on tootmise teistesse riikidesse? Odavam tööjõud, kasutada teise riigi loodusvarasid ja odavamat energiat, leida uued turud, tegutseda leebemate keskonna tingimuste raames, suurendada rolli välisriigi poliitikas ja majanduses. 9. Rahvusvaheliste firmade eelised ja puudused. Eelised: Vastuvõtva riigi majanduse arengule kaasa aitamine, toovad vastuvõtvasse riiki väliskapitali, loovad uusi töökohti. Puudused: võivad kehtestada monopoolseid hindu, tugevdada ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel, sekkuda riigi poliitikasse. 10.Millisteks etappideks jaguneb autotootmine? – Teadus ja arendustöö, detailide valmistamine, monteerimine, hooldus ja müük. 11.Transpordi liikide eelised ja puudused. 12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14
vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Pahatahtlikud kliendid. Tarbija pühiiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid; Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Eetikakoodeksid.
sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida peeti tähtsaks õiguseks.Laiemaks majandus probleemiks olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse. Parlamendile ei meeldinud kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda peeti inglismaa vaenlaseks. Hõlmavamalt hakkas parlamenti kasitlema poliitikat Charles I ajal. Charles avaldas alguses proklamatsiooni, milles rõhutas,et kuningavõim ei sõltu parlamendist.
Eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse info edastamist,konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbija põhiõigused: Turvalisus – olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ohtliku ning kasutamiseks keelatud kauba või teenuse eest Informeeritus – saada tõesti teavet pakutavate kaupade ja teenuste kohta Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid Õigus olla kuuldud – võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitist endale tekitatud kahjude eest Tarbijaeetika – tarbijana peame me aru saama asjade omavahelistest seostest ja tunnetama ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia
ei taju olukorda müüjale kahjulikuna. 10. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbija põhiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid; Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Eetiline tarbimine: ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Vastutustundlik e. eetiline tarbimine tähendab, et tarbijana saame aru asjade omavahelistest seostest ja tunnetame ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid.
ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. 4)Charles I kogus makse, mida parlament polnud kinnitanud, ja kuulutas keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628
Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Vastavalt võimu kontseptsioonile moodustavad organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud suurima osa võimusuhetes. Teiste võimuliikide suhtes moodustab ülimusliku võimu liigi riigivõim, kuna riigivõimul on ainuomaseid ehk monopoolseid tunnuseid. Näiteks on riigivõim kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, kuna riigivõimul on õigus koguda makse ja kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes
· Ökoloogiline tootmine · Õiglane kaubandus · Kasutusiga · Korduv- või taas(ühis-)kasutus Tabija põhiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid; Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Tarbijate aktivismi lained 1. Koostöövõrgustiku liikumine väidab, et tarbijatel peab olema kontroll tootmise üle. 2. Tarbijateadlikkuse liikumine väidab, et toodete teaduslik testimine annab nende kohta parimat teavet. 3. Naderism soovitab, et tarbijad peavad võitlema korporatiivse ahnuse vastu 4
Antoinette'iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör-Turgot. kavatses kaotada feodaalide privileegid, aadli ja vaimulike maksuvabaduse jms; riik vaesus ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil parlamendi ja kunni vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist; kunn tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta; P kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi; kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha -> CharlesI kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kunn jälle prlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka ing. revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas
,,Riik, see olen mina!" Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus
Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad
juurdetrükkimine ja aina uute rahatähtede (200-, 500- ja 1000-rublaste) käibelelaskmine viisid usalduse rubla vastu väga madalale. 1992. a alguses lasti iseseisvunud Eestis vabaks enamik hindu ja aasta hiljem oli liberaliseerimisprotsess peaaegu lõpetatud. Jätkati vaid suletud sektori (energeetika, elamumajandus, transport, telekommunikatsioon jmt) hindade reguleerimist, mida põhjendati sooviga mitte lubada nendes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel kujundada monopoolseid hindu. Samal ajal siseturu hindade vabakslaskmisega liberaliseeriti Eestis ka väliskaubandus, mille tagajärg oli imporditud toorme ja energia hindade järsk tõus. Selle kõige tulemusena jõudsid hinnad 1992. a juuniks võrreldes eelmise aasta lõpuga kasvada 5,5 korda ning võrreldes 1990. a III kvartaliga 33 korda. Ühtlasi valitses kaubadefitsiit ja talongimajandus. Vabalt sai kaupu osta vaid nn kommerts- ja valuutapoodides, kus kauplemine toimus välisraha
1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus:
Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; 7. Parlament ja Stuartite dünastia Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist, kuningas tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta, Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi, kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kuningas jälle parlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka inglise revolutsioon); parlamentlik
võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid “võitja võtab kõik” turge – suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid
elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsioonistrateegiatele, tooge näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid "võitja võtab kõik" turge suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine)
(companies). Ettevõte, millele riik oli andnud eesõiguskirja, et ainult ainult tema tohib kuskil üksi tegutseda. 1602 andis Holland välja eesõiguskirja Holland, Ida-India kompaniile. Seaudslik monopol, mis tegutseb India ookeanis. Charter kompaniid aitasid hajutada riigi riske. 1621 loodi teine Hollandi eesõiguskiri, Hollandi Lääne compani. Hakati looma ka teistes riikides. Esimesed omanäolised. 1652-1678 hakkasid riigid vähendama monopoolseid seisundeid. 1698 avas Inglismaa kõigile oma kompanii koloonia keskused. Kõik inglise kaupmehed said võrdselt konkureerida. Hakati ka piirangutega ja tollibarjääridega kaitsma oma riigi kaupmehi teiste eest. Charter comp. Lõpuga kujuneb välja merkantilistlik suund. Atlandi ookeani majandus tõusu taga olid Charter companiid, kui eelduseks sellele olid: 1) suutlikus juhtida suuri rahasi läbi süsteemi, mida kaasajal nimetati kapitalismiks
Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism – majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka).
Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka).
· Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ??? · Tugevnes parlamendi opositsioon. · Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda? · 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri. 2. Pika parlamendi ja revolutsiooni aeg
kujunenud Sotimaal. Tal oli raske mõista Inglise õiguskorda. James I oli veendunud, et ta on jumala armust monarh ja kuninga tahe on kõrgeim kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine. Laiemaks majandusprobleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid(ainuõigus kas mingi toote valmistamiseks mingis regioonis/kauplemiseks teatud piirkonnas/kindla kaubaga) Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda. Parlament sekkus James I ajal ka välispoliitikasse, neile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale. Veelgi rohkem hakkas parlament sekkuma Charles I võimuperioodil. 9 Charles I avaldas alguses proklamatsiooni, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti keskkihtidelt ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud.
1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine 10* riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) 23* tööjõu puudus:
haridusega seonduvate kulutuste suurendamine d. riikliku sektori osatähtsuse suurendamine ja riiklik sekkumine hinnakujundusse Question 71 (1 point) Erinevate turumajanduse mudelite (sotsiaalne, administratiivne, tarbijale orienteeritud) ühiseks iseloomustavaks näitajaks oleks a. riikliku omandi suur osatähtsus b. nõrk, tihti mittekonverteeritav raha, millele kaasneb sageli ka kõrge inflatsioon c. surutakse alla monopoolseid struktuure riigis, kas või välismaiste konkurentide abiga d. kehval järjel infrastruktuur Question 72 (1 point) Reinvesteerimise all mõeldakse a. varasematel aastatel ebaõnnestumisega lõppenud investeeringutesse täiendava raha paigutamist b. ettevõtte poolt saadud kasumi investeerimist c. ettevõtte poolt saadud kasumi jaotamist ainult eelisaktsiate omanike vahel d. varem tehtud investeeringute realiseerimist e. maha müümist, eesmärgiga ettevõtte kasumit suurendada
majanduslik efektiivsus. Smith oli huvitatud eeskätt majanduskasvust ja ühiskonna arengutaseme tõstmisest. Tema väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: • tööjaotusest, • turgude laienemisest, • kapitali akumulatsioonist. Valitsuse vahelesekkumine majandustegevusse ei ole vajalik. A. Smith leidis et valitsused on priiskavad, korrumpeerunud ja ebaefektiivsed, garanteerides samas monopoolseid privileege ühiskonnas. Nõudlus on Smithi käsitluse järgi • absoluutne või • efektiivne Absoluutne nõudlus väljendub neis kaupades, mida inimesed vajavad, ent nad pole suutelised ostma loomuliku hinna eest. Loomuliku hinna moodustavad A. Smithi käsitluse kohaselt rent, kapitalikasum ja töötasu (palk). Turuhind on aga tavaliselt kas kõrgem või madalam kui loomulik hind. Seejuures osutas Smith asjaolule, et turuhindu reguleeritakse loomulike hindadega.
138. Millistel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel tekivad konfliktid era- 30 ja avaliku sektori tegevuste piiritlemisel? Objektiivse poole pealt kahtlustatakse, et poliitikud koondavad oma võimu tugevdamise nimel avalikku sektorisse tegevusi, milles erasektor oleks efektiivsem. Subjektiivselt süüdistavad avalikku sektorit ebaefektiivsuses huvigrupid, kes sooviksid monopoolseid avaliku sektori ettevõtteid hoopis enda omandusse saada. 139. Millistes tegevusvaldkondades tõstatub seoses turutõrgetega avaliku sektori sekkumise vajalikkuse ja vormi küsimus? ● Avalike hüvede puhul tekiks alapakkumine; ● mittetäieliku konkurentsi valdkondades (energeetika, veevarustus, kanalisatsioon jne) hoiab AS ära monopolide kuritarvituse;
annaabi.ee 
