Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Monitor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuva, kuvar, ekraan, monitor, monitori, piksel, elektronkiir, ekraanil, mask, elektronkiire, luminofoor, diagonaal, graafika, kineskoop, vahepeal, elektronkahur, vertikaal, ekraanile, arvutil, kuvarite, elektronkiiretoru, komponent, kiirte, teravus, monitorid, värvilistest, graafiline, 4096, õnnestu, rate, värelus, maskis, kihiga, heledust, nuppudeNõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar..................................
TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 1113-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 1924-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad.
3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud
seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi `piikse' või segu lühikestest ja pikkadest `piiksudest', olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja võrgud Referaat LCD JA CRT Märt Virunurm Juhendaja: Egel Aasamets Järvamaa 2013 1 LCD EHK VEDELKRISTALL MONITOR Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD'sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti monitorid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid
% protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi, võib klaviatuuri sisse pudeneda. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Rullikuga hiir Optiline hiir Laser hiir juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.
......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb.......................................................................................................43 5.3. Subjektiivsed väärtused................................................................
väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik.
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V, 5V või 3.3V (alalispinge), protsessorite toitepinge on enamast vahemikus 1-2V. Kahendsüsteem Kaasaegsed arvutisüsteemid töötavad kahendsüsteemis
· Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad
Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone
mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud
töötemperatuur on sedavõrd madal, et hõõgumine ei ole nähtav, kuigi ta asub Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 21 (43) helenduvatest anoodidest vaataja pool. Helenduvad anoodid on segmentide või täppide kujulised ja nende kombinatsioonide sisselülitamisel moodustuvad tärgid. Anoodi ja katoodi vahel asub tärkide kujutisi teravdav mask ja võre. Võre ühendatakse maskiga ja sellele antakse anoodiga võrdne pinge, mille toimel nad kiirendavad anoodile liikuvaid elektrone. Helenduma hakkavad need anoodid, mis on positiivselt pingestatud. Võre pinge muutmisega on võimalik helendumist moduleerida, näiteks dünaamilises reziimis. Siseküljel on katoodiga ühendatud läbipaistev juhtiv kiht, mis väldib staatiliste laengute kogunemist. Seadise tööks on vajalik anoodpinge 10..30 V, anoodvool 1
Pärast andmete tekkimist või töötlemist tuleb need salvestada, st kirjutada operatiivmälust ümber andmekandjale. 10. Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult (joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. 11. Mida tähendavad ,,hiireklõps" ja ,,topeltklõps"? Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha. Klõpsuks ( ) nimetatakse ühekordset vajutust hiire nupule. Topeltklõps ( ) on kiire kahekordne vajutus hiire nupule. Topeltklõpsu kasutatakse tavaliselt programmi käivitamiseks. Programmi saab
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel
....................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid....................................................................................................9 1.5.2 Laserprinterid ..................................................................................
rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Arvuti kuvar Arvuti valikul tähtsad asjad: · Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on ekraani lugeda ja seda väiksem koormus teie silmadele langeb. · Uurige hertse: monitori spetsifikatsioon peab olema vähemalt 70-75 hertsi. Mida rohkem hertse, seda vähem ekraan vilgub. Sülearvutid on praktiliselt vilkumiskindlad.
saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur andmete sisestamiseks ja monitor, et näha arvutuse tulemust. Monitori ühendamiseks peab arvutis olema graafikakaart. Peale eelpoolmainitud seadmete on inimese ja Joonis 1 3. Klaviatuur ja hiir (Allikas: Learning arvutiga suhtlemisel kasutusel erinevaid Materials for Information Technology sisendseadmed: Professionals (EUCIP-Mat)) hiir on osundusseade arvuti ekraanil navigeerimiseks ja rakendustega töötamiseks kiipkaardilugeja isikutuvastuseks
abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise,
sensorseade kompab seda rida-realt. Palju faksiaparaate töötab samal põhimõttel: originaal pistetakse pilusse, kus selle esiserv haaratakse rullikmehhanismi poolt. Ei sensor ega ka sisseehitatud valgusallikas ei pea liikuma, ainsaks liikuvaks osaks on rullikmehhanism. (vaata järgmist joonist). Selline skanner sobib eriti hästi siis, kui skannerit kasutatakse ainult A4 formaadis lehtede skanneerimiseks. Sheetfed skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali (fotod) saab skaneerida, kuid on reaalne võimalus, et pildid jõuavad arvutisse veidi moonutatult. Fotode jaoks sobib tasaskanner paremini. Projektsioonskannerid -meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilisi mikrofilmi kaameraid. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25 cm kõrgusel algdokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasutata. Ruumi
....................................... 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) ........................................................................................................................... 57 o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar ............................................................................................. 57 o kujundi moodustamine ............................................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .........................................................
........................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir.........................................................................................................................................55 Juhtkang.................................................................................................................................57 Kuvar (Display)......................................................................................................................... 58 CRT (Cathode Ray Tube) kuvar............................................................................................58 kujundi moodustamine...........................................................................................................58 videomälu (Video memory).........................................................................
omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 kiirguse tase TCO95 visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 FPD, CRT värvidele on nõuded TCO 06 FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem 17. Erinevad korpuste tüübid Full Tower, Midi tower, Mini tower, Desktop, slim, Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop
Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid. · Run Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. · Help and Support Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone. · Turn Off Computer Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad). · Log Off Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue seansi (Switch User). Kõik avatud programmid jäävad tööle. Näiteks võib mõni teine pereliige kontrollida oma elektronposti, ilma et seni arvutit kasutanu peaks oma seanssi lõpetama. See on Windows XP uus võimalus. Aknad Aknad on Windowsi põhikomponendid
Vaja on spetsiaalset paberit ja arhiveerimisel pikemalsäilitamisel trükk tuhmub. Praegu kasutatkse veel näiteks kino piletite printerites ja ka faksides. Sublimatsioonprinteris ksutatakse sama põhimõtet nagu jugaprinteris, ainult siin on tindi asemel selline aine, mis kuumutamisel muutub otse gaasiks. Peas kuumutatakse sublimaaati vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma
baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi)
Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki)
....................................................24 23. PILET.........................................................................................................................................24 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. ...........................................................................24 2. Protsessori üldstruktuur............................................................................................................24 3. Puudutustundlik ekraan............................................................................................................25 1. PILET 1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt
(täitevalgus). Key on joonistav valgus, mille abil tuuakse välja pildistatava subjekti vorm(ruumiline kuju). Ühtlasi on key valgusskeemi kõige võimsam valgus. Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla hajuvalgus. Vajadusel võib kasutada kontravalgust ja taustavalgust. 3. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto on ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 8 Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest
annaabi.ee 
