Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks palgaga, siis uurisime ka seda kui paljud tahavad välismaaale tõõle minna ning palju nad teenida tahavad. Oma uurimistöö eesmärgini jõudmisek...
Noarootsi Gümnaasium Uurimustöö Marleen Metsmaa 10a ÕPPIMISSUUNITLUS VÄLISMAALE Juhendaja Anita Arst Sigrid Ojavee Pürksi 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Paljud noored tahavad välismaale............................................................................................5 1.1. YFU (Youth For Understanding).....................................................................................5 1.2. Erasmus...................................................................................................................
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõuna 8. Kas sulle meeldib lugema...
Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõuna 8. Kas sulle meeldib lugema...
Lahkuda Eestist või jääda kodumaale - selles on küsimus? Hetkel on väga päevakajaline noorte eestlaste lahkumine välismaale. Peamiseks põhjuseks on tahtmine saada parem haridus või et leida parem töökoht. Küll on aga ka väga palju eestlasi, kes ei taha välismaale minna, kuna peaksid kodumaalt lahkuma. Miks siis ometi tahavad paljud noored välismaale minna? Noored mõtlevad eelkõige oma tuleviku peale, mis võibki olla peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. Se...
Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, telefonieren- helistama, trinken- jooma, umsteigen- ümber istuma, abholen- ära tooma, ankommen- stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nim...
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaati...
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima hakkama, aga siis võib juba lootusetult hilja olla. Peale gümnaasiumit me peame tegema valiku kas minna edasi õppima või mitte. Abiturendina me pühendame rohkem aega ka koolide ja erialade uurimisega, mida edasi õppida. Küsime nõu nii tuttavatelt kui ka käime rohk...
Pole lihtne valida elukutset Elukutseid on palju, igale inimesele sobib neist vähemalt 5-6 tükki. Kuid milline on see õige elukutse? Elukutseid on tõesti väga palju, ma võin hakata, kas ehitajaks, keevitajaks, kokaks, õpetajaks, lasteaiakasvatajaks, torumeheks jne . Kuid selleks, et ma saaksin mingisuguse töö sealt valida, pean ma seda eriala õppima. Ega iga inimene ei saa lihtsalt kuskile asutusse sisse astuda ja öelda: ,, Ma soovina siia tööle tulla. '' See ei ole nüüd nii lihtne ka. Peab paar aastat koolis õppima ja siis saabki. Kuid on ka teine, pikem võimalus, võib minna peale üheksandat klassi õppima laialdasema eriala valikuga klassi, näiteks majanduse klassi. Seal õpitakse kõiki tavalisi aineid, kuid on ka lisatund mis räägibki majandusest ja ametitest mis on sellega seotud. Ning peale seda saab minna edasi õppima eriala mis on seotud majandusega nagu näiteks...
Stereotüüpne mõtlemine ning oma soovist mitteläthtumine kutsekooli õppima asumisel Põhikooli aastate lõppemisel satutakse tihtipeale valiku ette, kas suunduda peale kooli lõpetamist edasi õppima gümnaasiumi või kutsekooli. Inimeste otsust sellise valiku puhul mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Nendeks on nii perekond, sõbrad, kooli kaugus kodust, mugavus, kooli haridustase ning veel paljud muud faktorid. Tihtipeale, mida ei arvestata, on õpilase oma soov. Minu puhul soovitavad minu vanemad mul jääda edasi gümnaasiumisse õppima, kuid see on kõigest nende arvamus. Ma tean paljusid inimesi, kes õpivad gümnaasiumis, kuigi nad oleksid meelsamini valinud kutsekooli kasuks. Nad tegid oma lõppvaliku oma autoriteetide ehk vanemate arvamuse järgi. Ma leian, et paljudel vanematel on välja kujunenud stereotüüpne mõtlemine kutsekooli suhtes. Ehk nende arvates on kutsekool nõrgema tasemega, kui seda on näiteks gümnaa...
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on õige, mõnede jaoks vale, kuna on erinevaid arvamusi, ei saa olla ühest moraalinormi.Pikaajalised eesmärgid sunnivad inimesi mõtlema selle üle, mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis, seega eesmärkide saavutamiseks on vaja õigeid abinõusid. Minu praeguseks eesmärgiks on lõpetada keskkool ja minna edasi õppima seda, mis mind tõsiselt huvitab.Ilmselgelt pean ma püüdlema oma eesmärkide poole, nägema palju vaeva,st.õppima, õppima,õ...
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. N...
Tõde ja õigus II 1. Millised muljed olid Indrekul alguses Tartust ja Mauruse koolist? 2. Kirjeldage, milline on Mauruse koolimaja teie kujutluses. 3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime ...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
Haridus-parim viis kindlustada tulevikku. "Haridus-parim viis kindlustada tulevikku"-see lause kõlab nagu reklaam, mis sunnib ja paneb õppima. Kuid milline on see reklaamitav tulevik ja millist haridust selleks on vaja? Paljudel 9. ja 12. klassi õpilastel on praegu eelseisva kevade ees natuke kõhklusi. Neil seisab ees valik, mis määrab ära võibolla kogu edaspidise elu. Nende tuleviku. Kui minult praegu küsida, mida ma oma tulevase eluga tahan peale hakata, ei oskaks ma selle peale kindlasti midagi öelda, lootes, et äkki keskkooli lõpetanuna juba tean oma soove. Kuid soovidest ei olene alati ju elukutse valik. Mõned inimesed tahavad näiteks saada õpetajaks. Kuid nad teavad, et õpetajad saavad nii vähe palka, et see töö ja vaev ei tasugi ära ning lähevad hoopis mõnda vähem meeldivat, aga tasuvamat tööd õppima. Pole ju mõtet õppida õpetajaks ja saada vähem palka kui isegi mõni parklavalvur, või on? ...
Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi. Olen hea tervisega, rahulik, vastutustundlik need omadused tulevad sellel erialal kasuks. Mul on veel väga palju õppida : üksikute agregaatide ja mehhanismide tundmist, keevitamis-, lõikamis-, venitus ja õgvendustöösid; pean õppima tundma erinevaid materjale: metalle, sulameid, plastikuid; õppima tundma ning k...
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ameti...
MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Kõige raskema valiku oma elus teeme siis, kui tahame minna õppima mingit eriala. Võrreldes 21. sajandit eelnevatega, on väga palju erialasid juurde tulnud ning valik on suurem. Samuti on tänapäeval võimalik minna õppima ka välismaale, kuna terve maailm on globaliseerunud ning see teeb meie valiku veel raskemaks. Paljud noored küsivad nõu nii karjäärinõustajalt kui ka oma vanematelt, et millist eriala nad soovitaksid. Meie karjäär algab valikust, mida minna edasi õppima. Töötajate puhul on kindlasti enim väärtustatud erialad need, mis neile meeldivad, kuid samas ka need erialad, kus teenib korralikku palka. Riigi puhul see kahjuks nii ei ole. Riik väärtustab ennekõike sellist eriala, mis on talle kasulik ning panustab sinna rohkesti ressursse. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on selliseks erialaks inseneritöö, kuna tänu nendele riigi stratee...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaa...
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
Napoleoni lapsepõlv 1.1 Napoleoni sünd Napoleon Bonaparte sündis Kosikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769.aastal.Perekonnas oli 13 last,kaks neist ei näinud üdse ilmavalgust,kolm last surid siis kui nad olid aastased,kaheksa last jäi ellu.Napoleon sündis perekonda neljanda lapsena.Napoleonil oli kolm õde:Elisa,Pauliine ja Caroline ja neli venda:Joseph,Lucien,Louis ja Jerome.Tulevane keiser kandis esialgu Napoleone di Buonabarte nime,vahetades selle alles 1796.aastal prantsusepärasema Napoleon Bonparte'i vastu. Oma eesnime sai ta prantslaste- vastases võitluses hukkunud onu järgi. Sama nime kandis ka tema 1765.aastal surnud noorem vend. Napoleon ristiti 21 juulil 1777 aastal Ajaccio katedraalis. 1.2 Napoleoni vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16.sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo B...
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võ...
Miks minust kui tulevasest radioloogiatehnikust saab parim radioloogiatehnik. Kui mitte mina, siis kes?Ma juba valisin selle elukutse,mis ei ole eriti lihtne ja muidugi ma hakkan ,,läbi raskuste tähtede juurde" minema.Sellel juhul, kui igaüks hakkab mõtlema ainult sellest, palju ta teenima hakkab, siis tal võivad tekkida igasugused probleemid. Näiteks, ta juba lõpetas kooli, saab töötada aga ikkagi mõtleb ainult palgast, siis ta ei tee oma tööd õigesti, patsiendid ärritavad teda, tahab puhkusele minna...ja on see klavifitseeritud radioloogiatehnik? Kindlasti ei ole, ja minust selline välja ei tule, sest mina üldse ei lähe selle tehniku juurde, vaid valin sellist, kes armastab oma tööd. Juba koolilõpetamiseks ma otsustasin tõestada oma vanematele ja sõpradele, et valin sobivat elukutset ja hakkan olema parim oma töös. Ja see asi on tänapäeval väga tähtis, et igaüks motiveeris end olla parem kui teised.Motivatsioon aitab meil areneda end ...
Erialatutvustuse essee Robert Rivik 123565IAPB Tel: 50 88 417 Eriala valikul lähtusin oma huvist arvutite vastu. Juba väikesest lapsest peale huvitas mind see ,,maagiline maailm" valge arvutikasti sees. Tol ajal proovisin oma olematute lapseteadmistega aeglast arvutit puhastusprogrammidega kiiremaks teha ja kruvikeerajaga valge kasti sisu uurida, kuid kahjuks lõppes see arvuti ära lõhkumisega. Nüüdseks olen arvuteid rohkem tundma õppinud ja huvi nende vastu on säilinud. Valisin selle eriala ka sellepärast, et infotehnoloogide töö on väga hästi tasustatud. Olles valinud omale õppimiseks infotehnoloogia, oli järgmiseks vaja valida täpsem eriala. Selle valiku tegemisel lähtusin oma matemaatika oskusest. Arvasin, et minnes õppima arvutitehnikat, arvutiteadust, äriinfotehnoloogiat või raadio- ja sidetehnikat, ...
Kuidas mina õpin? Mina õpin endale sobival moel. Õpin tavaliselt 18:00-20:00 paiku enne õppimist valin hea raadiojaama arvutist ning panen selle mängima ja hakkan rahus õppima. Tihti teen ma lugedes märkmeid lihtsalt selleks, et loetu kuidagi kineetiliselt märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde. Kõige alguses teen ma ära kergemad asjad, sest pärast on rohkem aega keskenduda rasketele asjadele. Koduseid tõid teen ma nii palju kui ma oskan ja need mis on natukene raskemad nende puhul küsin ma koolis klassikaaslaste käest abi. Kunagi sain sellise asjaga hakkama, et mul olid hinded suuremalt jaolt 4-5, aga nüüd on hakanud hinded ikka korralikult kannatama ja peaks ikkagi õppima hakkama. Hinded on vist selle hakanud kannatama, sest mul on tegemisi nii palju, aga se...
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tule...
MINU 12 SAMMU ÕPETAJAKS KUJUNEMISEL Piia Kreitsman MINU SÜND 30.05.1984 MINU TÕRVA LASTEAED „MÕMMIK“ AEROOBIKA TRENN PATKÜLA PÕHIKOOL NAABRINAINE JA NENDE 5 LAST NÄITERING VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAOMAJANDUSE ERALA ROOTSIS LAPSEHOIDJA LAPSEHOIDJA AASTANE KOOLITUS EDASI ÕPPIMA ASUMINE MINU TOETAV ABIKAASA MINU ESIMENE TÖÖKOHT SIKUPILLI LASTEAED HETKEL TÖÖTAN LEPISTIKU LASTEAIAS EDASI ÕPPIMA TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meel...
REALISM Realism tekkis kuna eelnevad kunstid olid elukauged, sest idealisserisid minevikku. 19 sajandi keskpaigas alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast tavaliselt inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust edasi loomutruult ilma seda moonutamata ja ilustamata. Neile ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning see kajastus ka nende loomingus. 19. Saj lõpus tegutsesid kriitilised realistid, kes püüdsid kaasa aidata ühiskonna puuduste likvideerimisele. MAALIKUNST Prantsusmaal tegeles Barbizoni koolkond. Samanimelises külas elasid ja tegutsesid kunstnikud, kes maalisid otse natuurist, ehk otse loodusest. Camille Corot (1796- 1875) Pärit keskmise jõukusega perest. Noorusaastad veetis Itaalias, kus maalis päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees ...
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal...
Vladimir Majakovski Christiin Lember 12.klass V.Majakovski Sündis: 19.Juuli 1893 (Gruusias Bagdathi) Suri: 14.Aprill 1930 (Moskvas) Vene luuletaja Vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid Oli ka: stsenarist, režissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik, toimetaja, dramaturg. Elulugu 1902. aastal asus Majakovski õppima Khuthaisi gümnaasiumisse Ta rääkis vabalt gruusia keelt, tal oli joonistamis- ja deklameerimisanne, kuid täielik muusikaline andetus Majakovski kolis koos ema ja õdedega Moskvasse, kus ta asus õppima viieklassilise gümnaasiumi neljandasse klassi 1908. aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks Aastatel 1908–1909 arreteeriti ta kolm korda: kahtlustatuna seotusest põrandaaluse trükikojaga, anarhistliku rühmitusega ja naissunnitööliste põgenemisele kaasaaitamiseg...
Miks ma läheksin välismaale õppima Välismaale õppima minekuks võin tuua palju põhjuseid. Siiamaani on mul probleemiks tulevikuplaanid ehk ma ei tea, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin. See tähendab, et välismaal olles võin veel enda jaoks aega leida, et tõeline kutsumus avastada. Välismaal õppimine arendab silmaringi ning võib pakkuda võimalusi, mida Eestis ei pruugi olemas olla. Kunagi ei tea, mis elu toob ja see kehtib ka välismaal õppimise kohta. Uus ja võõras keskkond võib välismaal olla hirmutav, aga see-eest põnev. Seal olles saab õppida kohanema ja hakkama saama erinevate olukordadega, avastada oma tugevaid külgi ning vastu võtta põnevaid väljakutseid. Uutes oludes proovilepaneku läbi võin ma leida endas uued küljed ning rohkem ennast tundma õppida, mille läbi ma muutun ka mentaalselt tugevamaks. Need võivad minu tulevast elu suurel määral muuta. Ma tunnen, et mul on vaja vaimset äratust, praegune elu on muut...
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treff...
Koostas: Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovival ajal või kokkulepitud ajal. ,Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada.Hetkel ma ei saa veel valimas käija selleks läeheb veel natuke aega aga ma arvan et hakkan tuleviksu hääletama Reformierakonna poolt kuna nende tegemised ehk meeldivad mulle kõige enam ja minu pere üldiselt pooldab reformierakonda. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ning r...
Mida peaks arvestama elukutse valikul? Elukutse see sõna hõlmab enda alla väga palju valikuvõimalusi. See on otsus, mida ei saa teha uisapäisa, vaid see tuleb mõelda väga hoolikalt enda jaoks läbi. Kuid mis tähtsust mängib selles haridus, mille me koolist saame? Kas ja miks me õpime terve elu? Keda ootab Eesti? Millised on võimalused välismaal töötamiseks? Kuidas olla valmis tulevikule? Need on küsimused, mille vastused tuleks endale selgeks teha juba koolieas. Mina arvan, et haridus, mille me koolist saame, mängib elus väga suurt rolli. Võib-olla isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja kool...
ma-infinitiiv da-infinitiiv употребляется употребляется Глаголы, которые выражают Глаголы, которые выражают движение, активное действие, возможность, волю, чувство, начало действия, обязанность: умение и желание: Minema, minna, lähen идти Võima, võida, võin мочь (иметь Ma lähen jooksma. разрешение) Võin ma aidata? Sõitma, sõita, sõidan ехать Saama, saada, saan мочь (иметь Ta sõidab puhkama. возможность) Saan tulla. Tulema, tulla, tulen приходить Armastama, armastada, armastan любить Kas sa ...
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja li...
Mari Mamm Aasa tn. 8-7 Tallinn, 10265 Tel 555 55 55 20. juuli 2013 Lp Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon Soovin asuda õppima Rakvere Ametikooli autotehniku erialale põhihariduse baasil. Leian, et Rakvere Ametikool on just minu jaoks õige koht, kuna... (põhjenda, mis just see kool). Autotehniku/ eriala valisin sellepärast, et...(põhjenda, miks see eriala sind huvitab, millised on sinu kogemused selles valdkonnas). Peale eriala omandamist soovin...(kas soovid asuda tööle või edasi õppida, kus?). (Kirjelda enda isiksuseomadusi, eesmärke ja hobisid, mis näitavad, et sobid sellele erialale ja oled motiveeritud koolis käima ja õp...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kod...
Essee Minu nägemus tööl majutusteenindajana Kohe peale põhikooli lõpetamist teadsin , et lähen edasi õppima eriala mis on seotud hotellindusega. Palju küsisid miks ma just selle eriala valisin. Majutusteeninduse eriala valisin ma sellepärast , et olen varem sellega palju kokkupuutunud.Nimelt minu vanaema töötas Susi hotellis . Ta tegi seal köögitööd. Viis ja tõi nõusid ,koristas, pesi nõusid , ja peale suuri pidusid , koristas saale . Mõnikord paluti teda ka midagi muud teha. Näiteks oli abiks hommikusöögi toomises ja letis. Ma käisin vanaema väga tihti aitamas. Esimesed korrad tundusid minu jaoks rasked , aga hiljem kui olin juba mitu korda seal käinud ,sain aru et see töö on küllaltki huvitav .Kuna ma ise olen sõbralik , meeldib mul olla aktiivses ja suhtlusrohkes ringkonnas. Hotellitöö on mitmekülgne ja huvitav. Seal on pidev suhtlemine , palju uusi teadmisi , saad tuttavaks p...
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? 9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud ...
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad pe...
Essee aines "ettevotlus" Peep Vain Minu üheks eeskujuks on Peep Vain, sündinud 16.aprillil 1968.aastal, kes on koolitaja ja ettevõtja. Aasta enne sõjaväkke minekut astus ta TPIsse raadiotehnika kateedrisse. See oli inseneri-erialadest kõige prestiižsem, aga erilist soovi tulevikus sellel alal töötada ei olnud. Seejärel läks ta sõjaväkke, kus tal oli aega mõelda, mida ta tahab tegelikult tulevikus teha. Nõukogude ajal oli äri ja äriajamine midagi negatiivset ning seega tahtis ta majandust Rootsi õppima minna, aga kuna pärast nõukogude sõjaväes teenimist oli sobimatu välismaale minna, siis astus ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Samal sügisel hakkas ta rootsi keelt õppima. Ta sattus kokku ühe Princetoni üliõpilasega ja Peebul tekkis huvi hoopis Ameerikasse õppima minna ning see muutus talle kinnisideeks. Vastloodud Estonian Business School kutsus 1989.aasta lõpus kuus Tartu ja Tallinna üliõpilast osalema ...
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõuds...
Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle meeldis seal vahelduseks käia. Tal oli koht, kuhu minna, koht, mis polnud Vargamäe. Ta sai nii Tiina kui ka Molliga hästi läbi ja ta kiindus neisse.
Mis motiveerib mind õppima ? Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise. Kui eksamid hästi tehtud on suur võimalus saada ülikooli ennast edasi harima. Seega minu suurimad motivaatorid on hea haridus ning enese heaolu mille tegitavad suurel määral hinded koolis. ...
annaabi.ee 
