· Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia" Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb reaalsus, Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia lühikokkuvõte Leht ,,Monadoloogiast" Varia · ,,Avastas" sarnaseid asju nagu Isaac Newton · Tal on famousbirthday.com leht · On olemas küpsise-firma Leibniz Küsimused · Kui vanaks elas? · Kellest enamasti rääkis oma töödes? · Millest rääkis ,,Monadoloogia"?
valitsejat, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Gottfried Wilhelm Leibniz 16461617 Saksa filosoof, matemaatik Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu. Pööras suurt tähelepanu teadusele, oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid. Andis suure panuse füüsikasse ja tehnikasse. võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia", "Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda
aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega. Loengu ajal konspekteerisin vihikusse. Arvan, et saadud teadmised on
ÕPETUSED Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid. Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija. Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele'' Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud. Monadoloogia Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat on ühtne objekt. Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid üksteisest- kaht absoluutselt samasugust monaati pole olemas. Monaadid on ka inimeste sees. Hinged on Leibnizi arust ''Universumi elavad peeglid'' ent mõistusega hinged on Jumala kujutised.
kirjutada Welfide dünastia ajalugu. Arvukad reisid viisid teda Berliini, Dresdenisse, Viini ja Itaaliasse. Aastal 1961 määrati ta Wolfenbüttelis asuva hertsogliku raamatukogu juhatajaks. Aastal 1700 sai Leibniz iseenda poolt kavandatud Preisi Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks Berliinis. Alles kahel viimasel aastakümnel avaldas ta filosoofilised teosed, mis panid aluse tema kuulsusele: Substantside loomuse ja nendevahelise ühenduse uus süsteem, Teodiike, Monadoloogia ning Loodus ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Leibniz suri 14. novembril 1716 Hannoveris. Ta pidas kirjavahetust Euroopa juhtivate valitsejatega ja see ulatub 15 000 kirjani. Tema populaarnefilosoofia sisaldub tema teostes "Metafüüsika arutlused", "Looduse uus süsteem", "Teodiike", "Monadoloogia". Neile lisandus arvukalt kirjutisi ajakirjades, eeskätt prantsuse- ja saksakeelsetes. Paremik tema teostest ilmus alles pärast tema surma. Suur osa L
Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705. aastani tegeles Leibniz Inglise valgustusfilosoofi John Locke´i teosele pika arvustuse loomisega. Kahjuks ilmus too teos inspiratsiooni andnud filosoofi surma tõttu ligi 60 a hiljem. 1714 ilmunus ,,Monadoloogia", mis on õpetus monaadidest ehk reaalsuse algelementidest. Seda võib pidada tema filosoofia lühikokkuvõteks. Teose teooriast järeldub teiste seas, et maailm koosneb nn monaadidest, kõik eksisteerib piisava põhjusega ning kõik ratsionaalsem ehk reaalsem on parem vähem reaalsest. 1676. a kohtus Leibniz ka suure, saksa ratsionalistist filosoofi, Spinozaga ja seetõttu on mõningaid kahtlusi tema põhimõtete originaalsuses. Kuigi Gottfried imetles tema aru, ei nõustunud
toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. .1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795
vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga
"Rääkida tõtt, see tähendab rääkida asjadest, mis on, et nad on, ja asjadest, mis ei ole, et neid ei ole." Vastavuse kontseptsioon käsitleb kõike, mis vastab tõele. Ütlus "Lumi on valge"(autonüümne, lihtsalt väide) vastab tõele, siis kui lumi on valge(kirjeldab reaalset olukorda). Samas ei saa me tegelikult teada, mis on lumi, ja mis on valge, need võivad keeleliselt erineda jne. Autonüümset märki ei saa tõlkida. Me ei saa tõlkida kivi nootidesse. monadoloogia - Leibniz tahtis kõike välja arvutada, näiteks sõnade tähendust, sünonüümia oli nagu võrrand, mida tuleb tõestada. Pakkus välja sünonüümia kriteeriumi "salva veritate": iga kord, kui me saame ühte asja kasutada teise asemel, ja tähendus säilib, on meil tegemist sünonüümiaga. Kas hunt ja susi on ikka sünonüümid? On olemas kaks erinevat semantikat, millest üks on nö sõnaraamatus kirjas olev ning teine osutus. Tõde kui tähendus ja tõde kui osutus.
inimese keha jms. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet. Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas kaks teineteisele taandamtut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda.
1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,, Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret. VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele. Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud
Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F.Schleiermacher mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses (saksa) käitumises. T.Herzl (juut) "Juudi
ole ruumilist mõõdet. 3. Psühholoogiat ei saa vaadelda eksperimentaalse teadusena, kuna psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. Kant oli veendunud, et sisevaatlusakt ise juba mõjutab ning moonutab vaimseid seisundeid, mida psühholoogia üritab uurida. Teosed: Selleks, et kergemini vöiks ta elus orienteeruda olgu siin äratoodu tema peamiste teoste ilmumisajad ja tiitlid. 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795
... Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal." - Peale peamiste teoste ilmumist ulatub Kanti kuulsus üle Saksamaa piiride. - Ta saab paljude austuste osaliseks. Kutsed väljapoole lükkab aga tagasi. - Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad suurejoonelised matused. Teosed - 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria - 1756 Füüsiline monadoloogia - 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. - 1775 Inimese erinevatest rassidest. - 1782 PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA - 1783 Sissejuhatus tuelvasse metafüüsikasse. - 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast - 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. - 1788 Praktilise mõistuse kriitika. - 1790 Otsustusvõime kriitika - 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. - 1795 Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand.
29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus? Vabadus on illusioon ei teata eelnevaid põhjuseid. Kires avaldub inimese olemus, kirg on teadvustatud iha. Vabadus kui tunnetatud paratamatus. Determinist midagi ei juhtu niisama. Vaba tahte eitus. Jumal on loodus, looduses seadused. Inimene on osa loodusest so. allub seadustele. 30) Leibnizi teened? · Filosoof ja matemaatik (koos Descartese ja Spinozaga ratsionalistid). · Monadoloogia Monaadid on elemendid millel pole mõõtmeid. Harmoonia monaadide vahel kuna igal ühel on oma funktsioon. · Alaateadliku ja teadliku eristus 31) Kanti mõju psühholoogiale · Õigus vabalt mõelda · Tunnetus: teadmus ei tule meeltest, vaid sünnipärasest olemusest (kogemuseelne ja kogemusest tulenev teadmine). · Maailm mida me tunnetame, on meie poolt kategoriseeritud
vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L. Kolakowski ,,Horros metaphysicus" http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Monadoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Gottfield_Wilhelm_Leibniz http://un2sg4.unige.ch/athena/leibniz/leib_mon.html
indiviidiga seotud juhtumuste kogum, mis hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku.Täiuslik individuaalne mõiste loetleb absoluutselt kõik omadused, mis on asjaomasel indiviidil absoluutselt kõikidel ajahetkedel.Täiuslikud individuaalsed mõisted on omavahel seotud.Esimes inimese üks oluline omadus/juhtumus on tema poeg. Siit hakkab hargnema pikk ahel.Kaudselt on esimese inimese omadus ka see, et tal on nii ja nii mitmendas põlves Leibnizi nimeline järeltulija, kes kirjutas teose Monadoloogia. Kogu universum praegusel hetkel ja minevikus, isegi tulevikus, sisaldub esimese inimese täiuslikus individuaalses mõistes.Tuleviku otsuseid ja juhtumisi on võimalik ette teada minevikus elanud inimeste täiuslike individuaalsete mõistete põhjal.Ainult jumal teab kõike ette, sest tema on selle põhjuste ahela autor John Locke Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine, kaalutlevFilosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism.
Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised punktid", tajumisvõimelised olemisüksused. Monaadid on jagamatud vaimsed alged, neid on ääretult palju. Monaadide vahel puudub kausaalne(põhjuslikkus) vastasmõju. Nad moodustavad maksimaalselt korrapärase terviku. Mis iseloomustab monaade?
seost ruumilisusega. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet. Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas 13 kaks teineteisele taandamatut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda.
puudutab teaduslikku ideaalkeelt, mida ta ise nimetas characteristica universalis. See oleks üldine ja ühtne mõtlemise keel. Leibnizi metafüüsika. Nii Spinoza kui Leibniz olid kuulsaimad süsteemiehitajad. Mõlemad olid julged spekulatiivsed metafüüsikud, keda ühendab hämmastav usaldus mõistuse jõu suhtes. Suur osa tema parimast filosoofiast sisaldub just kirjavahetuses ja see materjal jõudis avalikkuse ette hulk aega peale tema surma. Tema kuulsaim saavutus on monadoloogia. Tema veendumus on, et tegelikkus koosneb ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu. Küllaldase aluse printsiip – ta ütleb, et kõik mis juhtub, kõigel on põhjus. Uusaja empirism Locke Ta on kaine mõistusega tagasihoidlik mees (inglane). Ta on viisakas härrasmees, kes
olemas olles. SPINOZA- VAIMU JA MATEERIA VAHEKORD Milline on vahekord inimese hingelise- vaimse- ja materiaalse poole vahel? Hingeline ja kehaline pool on sama asja kaks erinevat mõõdet. Substants on Jumal ehk Loodus. Tahe on tegelikult mõistmine- teadlikkus tegelikkuse absoluutsest paratamatusest. Mõistmine ja teadmine on nägemine juhuslikkuste taha. Kõigel on oma põhjus ja seletus. Pole olemas juhuslikkuseid ja võimalikkuseid. Ülim tarkus on suurim hüve. LEIBNIZ'I MONADOLOOGIA. Monaaditeooria on Leibniz´i kuulsaim ja kaalukaim filosoofiline teos. Tema monaadid on metafüüsilised punktid. Monaadide vahel ei ole mingisugust kausaalset vastasmõju. Moodustavad korrapärase terviku. Talle avaldas suurt mõju Descartes. Millest tegelikkus oma põhialustes koosneb? See ei saa koosneda mingitest materiaalsetest osakestest. Metafüüsika substantsid on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Teisalt peavad need põhiosakased olema jagamatud. Miski materiaalne
Kahest põhiemotsioonist tuletas 48 lisaemotsiooni. Gottfried von Liebnitz (1646-1716) • Arvas, et mitte miski materiaalne (näiteks meeleelundi aktivatsioon) ei saa mitte kunagi tekitada mittemateriaalset ideed. Ta uskus, et ideed ei saa olla mitte millegi füüsiliselt eksisteeriva poolt loodud – seega peavad nad olema kaasasündinud. Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi
ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi. Saksa filosoofi mõte suurkuju.Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!". Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia- maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus.Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants. Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult formeerib juba lootena. VALGUSTUS 1670-1790- Empirism-kõik teadmised saadakse kogemustest ja ratsionalism-teadmisi maailma kohta on võimalik saada ka üksnes mõistuse abil, ilma kogemustele viitamata. Loomulik teoloogia-õpetus Jumalast, mis ei toetu usule v erilisele
kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest ta korterisse, et teda viimast korda näha. Linn, ülikool ja rahvas valmistasid talle suurejoonelised matused, sellised nagu vaikne Königsberg neid veel näinud polnud. TEOSED: Selleks, et kergemini vöiks ta elus orienteeruda olgu siin äratoodu tema peamiste teoste ilmumisajad ja tiitlid. 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. . 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795
Descartes'i dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse saanud teadmise KINDLUSE (ingliskeeles CERTAINTY) uskumust. Ilya Prigogine (1917 2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist. LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA Peateos ,,Monadoloogia". Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav. Leibniz jõudis selles usus jumalani. Jumal on monaadide monaad, annab nendevahelise kooskõla. Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad on aktiivne, loov ja tegutsev vaimne jõud.
kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad · Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock'i ärkab Kant suurejoonelised matused. "dogmaatilisest unest". · Teosed · Lock: "Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis · 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria enne on olnud meeltes." · 1756 Füüsiline monadoloogia · Kriitlise probleemi väljakujunemine · 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase · Sellisele põhimõttekindlale empirismile on maailma vormist ja printsiibist. metafüüsika kui teadus mõttetu. · 1775 Inimese erinevatest rassidest. · "Vaimudenägija unenäod" , kus ta astub Emanuel
,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult 1 samm, koguaeg tuleb tegeleda millegagi". Ta oli andekas leidur (kaevanduse pumba leiutas). Koostas mitmed reformi kavad (maksusüsteemi, kindlustusseltside), väljapaistev organisaator (Preisi teadusteakadeemia rajaja ja esimene president). Jõudis tegeleda ka astroloogiaga (koostas horoskoope), sakslastele iseloomulik joon oli tal ka töökus. Tema vaated: Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud. Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed need on juhuslikud, kogemuste baasil. Preformism e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena
Vaadete aluseks Newtoni füüsika - täisteaduste musternäidis. "Üldine taevateooria ja looduslugu" - esitab oma pildi maailmast/universumist, kuidas planeedid liiguvad. Newton oli deist, jättis päikesesüsteemi otsad lahti. Tiheduselt erinevad, suuremad tõmbavad enda külge; kaootiline liikumine, mis pikkamööda muutub ringikujuliseks. See asi: Kant-Laplace'i nebulaarhüpotees. Füüsiline monadoloogia (monaat - Leibnitz). Püüab määratleda väiksemaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib - ruumi täitev jõud. On olemas energia jõud. Viskab välja idee, et mateeria on energia eriline ilming. Rassidest. Kant vastandab klassifitseerimisele loodusloolise arenguidee (evolutsiooniteooria eelkäija) - kõik on arenenud. Kriitilise probleemi väljakujunemine. Filosoofiline süsteem, mille Kant omandas, on tegelikult Leibnitz-Wolfi oma (ratsionalistlik-deistlik). Valitsev
annaabi.ee 
