17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sisendid ja tootmine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Firmateooria uurib pakkujate (ettevõtete) käitumist turul; Ettevõte organisatsioon , mis ühendab endas erinevad tootmisressursid (nagu tööjõud, maa, kapital), et toota tooteid või teenuseid. Ettevõtlus seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiliseks eesmärgiks on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtete ülesannete hulka kuulub näiteks: ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (nt maksud); omanikele sissetuleku tagamine; töötajatele sissetuleku tagamine; eneseteostuse võimaldamine.
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus)
o Liiderfirmad juhivad tootmisprotsessi o Rahvusvahelised ettevõtted o Karm konkurents · Uusimad harud (tuuma- ja kosmosetehnika, arvuti-, ravimi-, kosmeetika tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused o Põhinevad uusimatel teadussaavutustel o Kapitalimahukad o Oskuslik tööjõud Autotööstus 1. Tootmiskorraldus (4 etappi) · Uurimis- ja arendustegevus oskuslik tööjõud, koondus teadusparkidesse, liiderfirma etapp · Detailide ja pooltoodete valmistamine paikneb hajali, jagatud allhankijate vahel · Masinate monteerimine odav tööjõud, paikneb tarbijate läheduses · Turundus ja hooldus paikneb hajali, haritud tööjõud 2. Fordism ja Toyotism Fordism Toyotism
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär?
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 10. PEATÜKK. Tootlikkus ja tööjõud Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B D 1. Tööjõud A. Madalaim palk, mida tööandja võib seaduse järgi maksta. C 2. Kvaliteediringid B. Töö katkestamine oma nõudmiste saavutamiseks. H 3. Libisev tööaeg C. Ametiühingute ja juhtkonna läbirääkimised. J 4. Tööalane D. Vähemalt kuueteistkümneaastased inimesed, kes diskrimineerimine parajasti tööd otsivad või töötavad. E. Regulaarsed töötajate koosolekud tootlikkuse B 5
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga
1 vormisegu; 2, 3 vormkastid; 4 tõusukanal; 5 ventilatsioonikanalid; 6 kärn; 7 vormi eraldustasand; 8 valulehter; 9 püstkanal; 10 räbupüüdel; 11 toitekanal Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid · Väiksem minimaalne seinapaksus (1,5 mm)
Nad toodavad massiliselt ning kasutavad palju meediareklaami. 16. Millised rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad Eestis? Nimeta vähemalt 5 firmat ja märgi, millega nad tegelevad Eestis tegutsevad Apple (elektroonika), Skype (kommunikatsioon), 17. Millist kasu taotleb(saab) firma, mis rajab ettevõtted teistesse riikidesse? Millist kasu (ka kahju) saab riik, kuhu see ettevõte rajatakse? Rajav firma: saada juurdepääs loodusvaradele, laiendada turgu, alandada tootmiskulusid (odav tööjõud, madalad maksud), suurendada kontrolli riigi majanduses. Riik, kuhu rajatakse: kasu: toovad riiki kapitali, aitavad kaasa majanduslikule arengule, loovad uusi töökohti, annavad tõuke tehnoloogilisele arengule ja uuendustele; kahju: kasum läheb rikastesse riikidesse, firmad sekkuvad riikide poliitikasse, saastavad keskkonda, töötingimused sageli ebainimlikud. 18. Iseloomusta kaasaegset tööjaotust autotööstuse näitel. (Etapi nimetus ja kirjeldus. Kuhu paigutatakse ja miks just sinna
MUUDATUSED EESTI MAJANDUSES XX. SAJ ALGUSES PROBLEEMID MUUDATUSED · Palgaline tööjõud · Uus tehnika ja uued põllukultuurid · Piimakari · Linnad kasvasid kiiresti · Maapuudus (lihtrahvas ei · Erinevad tehased, vabrikud (suurettevõtted) saanud maad jurde osta) · Arenes kaubandus, eriti sisekaubandus (kasvas ka ostujõud) · Tööjõud tuli sisse
Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis ASUKOHAMAA-maa, kuhu firma on rajanud tütarettevõtted(arengumaad), tööjõud odav PÄRITOLUMAA-maa,kus tekkis firma, kust on pärit juhtkond ja algkapital, arenenud riigid 6.KOLMANDA PÕLVKONNA RAHVUSVAHELINE FIRMA Neid tekkis juba igasugustes majandus harudes, eriti aga kerge- ja keemiatööstustes, masinaehituses, panganduses ja äriteenuste osutamisel. Maavarade hankimine arengumaades. Lihtsamaid töid ja operatsioone tehakse arengumaades, kus oskused on väiksemad ja tööjõud odav.
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata
· Tänu konveiermeetodile tootmine kiiremnes ja muutus odavamaks · Masstootmise võtsid kasutusele ka teised firmad · Suurkombinaatide masstootmise harudes hakati nimetama Fordismiks · Tekkisid hiigellaod ja igaksjuhuks tootmine · Turule jäid vaid suuremad ettevõtted · 70ndatel aastatel lääne turg enamvähem küllastus · edukaks osutusid jaapani autod · energiasäästlikud autod · Jaapani edu USA ees · Odav tööjõud · Uus tootmiskorraldus · Eelnevad 2 on toyotismi tunnusjooned · Tugitootmine võimaldab toota suurtes kogustes samal ajal pakkudes toodete suur varieerivust ja paindlikust · Tööjõud : · Kõrgelt haritud · Osalevad ka toote arenduses · Juhtimissüsteemis ülemusi vähem · Tehas töötab kui ühtne meeskond · Rakendati kvaliteedi juhtimis süsteemi · Õigeaegne tootmine · Palju allhankijaid
Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakarja, kartuli,odra ja rukki kasvatamist. Puudused: raske turustada, kuna soojemates piirkondades toodetud saaduse palju odavamad. Toiduainetööstuse allharud on piimatööstus järgnevad Joogi-,liha-,pagari- ja kalatööstus. Mõisted: Kapital-Raha,tehnoloogia,oskused-Kõik, mis võimaldavad luua uusi väärtusi. Tööjõud-Tööjõud (inglise keeles labour force) on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Majanduse struktuur-Majanduse ülesehitus e. erinevate tööhõivegruppideesindatus. Erist. Struktuuri primaarset,sekundaarset ja tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus.
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa.
siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents
Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist enamasti segamajandusega. Turg otsustab majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Valitsus peab üldise arusaamise kohaselt ühiskonna toetusel mitmed ühiskonnakihid oma kaitse alla võtma. Loodusressursid (maavarad, kliima, maa jne) Inimressursid e. tööjõud- edukas majandamine eeldab, et riigi käsutuses on piisaval hulgal tööealisi, hea tervise ja vajaliku väljaõppega inimesi. Thtis tööjõu kvaliteet ning töö motivatsioon. Kapital- jaguneb reaalkapitaliks(tehased, masinad, seadmed) ja rahakapitaliks. reaalkapital- ei ole loodusandvaid sõltub ettevõtjate oskusest olemasolevaid tootmistegureid kombineerida. rahakapital- vajatakse tootmisvahendite ostuks, investeeringuteks. Võimaldab ehitada uusi ettevõtteid, neid lainedada jne.
riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Majanduse areng Looduslikud olud Põllumajandus tööstus teenindus Eesti põlljumajandus toodab siseturule. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade olemasolu ja loodusike tingimuste eripära. Inimkapital Inimkapitali iseloomustab teadmiste, oskuste ja kogemuste komplekt. Meil on majanduslikult aktiivne tööjõud. Need jagunevad hõivatuteks ehk töökohaga inimesteks ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selleks, et hinnata inimkapitali ehk tööjõudu kui majanduse arengutegurit, tuleb koguda infot rahvastiku tööhõive ja vanuselise koosseisu kohta. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid ja majanduskaardid Majandusharude ja üksikute ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid.
3) tehnika areng uued masinad, mis talutöödele vajalikud, tööjõu vajadus vähenes. 4) vähenes vajads käsitöö järele, riideid hakati linnast ostma. 5) tööorjuse kaotamisega vähenes sulaste ja teenijatüdrukute arv (läksid mõisadesse moonakateks). TALUGA SEOTUD MÕISTED · Talu põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15
kaitse väliskaubanduse teaduse rakendamine toimimine. Tagada majanduses ja piiranguteta poliitikas. turumajandus Tähtsaim kapital maa Raha, tooraine, tööjõud Energia, maavarad, Teadmised, tehnoloogia oskusteave Tekkimise põhjus Söögi ja kehakatte Masinate kasutuselevõtt Teadust hakati Infotehnoloogia ja saamiseks on vaja palju tähtsustama teaduse areng inimesi
-) Värviline metallurgia tuleb nt Cu'st ja Al'ist. * Metallurgia etapid: -) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures. -) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures. -) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures. -) Valtsimine ja stantsimine ehk toodete tootmine toimub tarbija juures. * Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded. * Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades. * Metalli tendentsiks kasutatakse säästlikumalt ja asendatakse muu materjaliga (plastmass); orienteeritakse tarbijale, luues väiksemaid metallurgiaettevõtteid; põhja riikidest on see keskkonda saastev haru püütud paigutada arengumaadesse kus palju metalli ja madalamad keskkonnanõuded; kasvanud on metallide korduvkasutus peamiselt põhjamaades.
võrdluse objektiks; · eristada kuluartiklid, mille järgi soovitakse teostada kontrolli nende osakaalu järgi kogukuludes. variant2 Eelarve dokumentatsiooni on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kuluartikliteks. Kulupositsioon: KE- kaus. elemendid TL- töö liigid TJ- tööjõud Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud. Enamasti tähendab jaotus seda, et tuuakse välja rohkem kuluartikleid (2-6 tk) KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID: 1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid (kasumid, riskid) 2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike
Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi
Elatusmajanduskõiki hüvesid toodetakse oma tarbeks,ülejääk vahetatakse naabriga. Turumajanduskõiki hüvesid toodetakse müügiks, vajaminevad hüved ostetakse sisse. Inimühiskonna arengu kolm etappi; neid iseloomustab:1.uued arenenud tehnoloogiad,2. muutuvad tootmisviisid,3.ühiskonnakorraldus Agraar e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus põllumajandusühiskon puudub 4.elatusmajandus 5.tööjõud:käsitsi või loomad 6.väike riigikassa, mida ei kasutatud maj. arenguks d Tööstusühiskond 1.iseseisvad riigid 2.palju arenenud linnu 3. klassiühiskond 4.kujunevad pangandus ja haridussüsteemid 5. juhtival kohal tööstus(tekstiilitööstus, metallurgia, masintööstus) 6.manufaktuurid,tehased,vabrikud 6.tekib turumajandus 7.loodusvarade kasutuselevõtt Infoühiskond 1.kasvab teeninduse osatähtsus 2
soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. Esialgu saabus tööjõud Hispaaniast ja Portugalist, hiljem ka Marokost, Kreekast ja Türgist. Euroopa Liidu riikides püütakse välja töötada ühtset immigratsioonipoliitikat ja võidelda inimkaubitsemise vastu. P-Ameerika on olnud sisserände piirkond alates 17. sajandist. Pikka aega tulid immigrandid Euroopast, hiljem ka mujalt maailmast. Pool väljarändajatest suundub USA-sse ja Kanadasse. 1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid,
seaduses kirja pandud. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. Tema kodu, perekond, usk, sõprussidemed jne. Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel. Tööleping sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel, lepingusse märgitakse töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööturu osapooled tääandja ja töövõtja. Tööjõud ühiskonna tööealised ja töövõimelised inimesed. Ülalpeetav laps, õensionär või puudega tööealine inimene, kes ise palka ei teeni. Intergratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära. Migratsioon riikidevaheline ränne. Rahvastiku iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine sündide, surmade, sisse- ja
· Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk.
Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused - maavara vähe (põlevkivi, turvas, paekivi, liiv, fosforiit) - vesi, mets piisavalt - põllumaa piisavalt, keskmise viljakusega, kohati hea - kliima keskpärane nii turismi kui põllumajanduse arenguks Kapital - raha mitmesugused fondid, projektid, laenud - välisinvesteeringud ebastabiilsed, tuleb siia meelitada
11. Kapital · Kapital on asi või varaline õigus. · Liigitatakse: · Põhikapital on vara. Mille kasutusaeg on üle 1 aasta. Masinad, hooned. · Käibekapital on vara, mille suurus äritegevuse käigus pidevalt muutub. Tooraine, materjal, raha, ka ostjate võlad. ******MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED******** · MIDA toota? Ja kui palju? · Toota tuleb seda mida on vaja ja mis rahuldab tootja vajadusi. 1.2. KUIDAS toota? * kasutada tööjõudu või tehnoloogiat. Kui tööjõud on odav, ei ole mõtet rakendada kallist kõrgtehnoloogiat. · Kellele toota? 12. Makroökonoomika põhimõisted: · SKP- sisemajanduse koguprodukt; mõõdab mingil ajavahemikul riigis (riigi osades) toodetud hüviste (kaupade/teenuste) turuväärtust · RKP- rahvuslik koguprodukt; sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud/kapital) kasutamisest. 13. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus. 14
1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. 11. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaaegseid terasetootmiseettevõtteid? Piirkondadesse kus on odav elekter. Sadamalinnadesse kuhu maak sisse veetakse 12. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. · Tekstiili- ja rõivatööstus · Naha- ja jalatsitööstus 13
Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. · Igal aastal vahetab elukohta 510 miljonit inimest. 13 Rahvusvaheliste rännete I etapp · Euroopast ümberasumiskolooniatesse KaugLõunas, Ameerikas, Siberis · Aafrikast istanduskolooniatesse Ameerikas · Indiast ja Hiinast istanduskolooniatesse Ameerikas, Briti impeeriumis, KaguAasias · ümber asusid: üleliigne rahvastik Euroopast odav tööjõud Aafrikast, Aasiast 14 Rahvusvaheliste rännete I etapp (peamised suunad kuni 20. saj keskpaigani) eurooplased neegrid indialased hiinlased jaapanlased rahvastiku enamuse moodustavad sisserännanud 15 Rahvusvaheliste rännete II etapp · alates 20. saj keskpaigast · rännatakse kõrgeltarenenud lääneriikidesse
TÖÖJÕUD 1 Tööjõud jaguneb: Töötajad töötud 2 Töövõimeline elanikkond jaotatakse mitteaktiivne rahvastik e. väljaspool tööjõudu olevad inimesed aktiivne rahvastik e. tööjõud 3 Töötaja isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu 4 Töötajad palgatöötajad ettevõtjad vabakutselised isik, kes ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid säilis formaalne side tööandjaga 5 Hõivatuse määr väljendab tööealiste (16 kuni pensioniiga) inimeste arvu, kes töötavad Hõivatuse määr = TÖÖTAJAD X 100
Mida vastutusrikkam töö, seda rohkem palka saab. 3.3 Töösüsteem Töötamine käib liikuva graafiku alusel. See tähendab, et töögraafikud võivad nädala ja ka kuu vältel muutuda. 3.4 Ajaplaneerimine Töötaja planeerib oma aega vastavalt ülemuste soovile, kuid siiski vastastikusel kokkuleppel. 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal tk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud klienditeenindaja 3 10 15 15 juhataja 1 2 2 2 koristaja 2 4 7 7 KOKKU 6 16 24 24 4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500
00 58.75 Contin $D$10 Muutujad x3 0.00 0.00 Contin $E$10 Muutujad x4 0.00 0.00 Contin Constraints Cell Name Cell Value Formula Status Slack $K$10 Vatt 117.5 $K$10<=$B$3 Not Binding 202.5 $K$11 Riie 176.25 $K$11<=$B$4 Not Binding 273.75 $K$12 Niit 235 $K$12<=$B$5 Binding 0 $K$13 Tööjõud 58.75 $K$13<=$B$6 Not Binding 91.25 $B$10 Muutujad x1 0.00 $B$10>=0 Binding 0.00 $C$10 Muutujad x2 58.75 $C$10>=0 Not Binding 58.75 $D$10 Muutujad x3 0.00 $D$10>=0 Binding 0.00 $E$10 Muutujad x4 0.00 $E$10>=0 Binding 0.00 tions are satisfied. atic Scaling 1%, Assume NonNegative Microsoft Excel 14.0 Sensitivity Report
A B C D E F G H 1 Tooteportfelli mudel 2 3 Sisendandmed 4 Tunnitasu $8,00 z=6x1+2x2+4x3+3x4->max (kasum) 5 Metalli hind untsi kohta $0,50 2x1 +x2+3x3+2x4<=4000 (tööjõud) 6 Klaasi hind untsi kohta $0,75 4x1+2x2 +x3+2x4<=6000 (metall) 7 6x1+2x2 +x3+2x4<=10000 (klaas) 8 Raami tüüp 1 2 3 4 x1 <=1000 (raam 1)
Millist majandussektorit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne) kujutavad jooned? A primaarne, B sekundaarne, C tertsiaarne. 10. Mis on rahvusvaheline firma (REV)? Too kolm näidet REV-rahvusvaheline ettevõte: Apple, Samsung, Google, Microsoft, McDonald's. 11. Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? 1. Uued turud; 2. Ligipääs loodusvaradele (parem ja odavam); 3. Tootmiskulude alandamine (odav-tööjõud, maksud, leebemad keskkonnamõjud); 4. Suurendada kontrolli mingi riigi majanduse üle; 5. Suurema käibega ettevõte saab kulutada rohkem reklaamile ja turundusele. 12. Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga suur? 1..2..3.. 1. Loovad uusi töökohti, mõjutavad investeeringute liikumist. 2. Reklaami kaudu mõjutavad tarbijate ostukäitumist. 3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13
aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu saamisel. Majanduse arenguks kasutatava tööjõu kvaliteet sõltub haridustasemest, motivatsioonist, ettevõtlikkusest kui ka rahvaarvust. Töötamisest huvitatud inimesed Tööjõud Tööjõud riigi aktiivne töövõimeline elanikkond. Töövõimeline elanikkond inimesed, kes on võimelised ja soovivad töötada. Jaguneb hõivatuteks ehk töökohaga ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Tööjõu jagunemine Majandusgeograafia Seda, kuidas ühe riigi või piirkonna piirides on paigutunud ja toimivad majandusressursid, käsitleb majandusgeograafia. Majandusgeograafia probleemid kuuluvad majanduse ja geograafia põimumisvaldkonda.
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST
arvuga Riigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides jne. 5.Globaliseerumise positiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" 6.Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all
Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud
Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed Pinnamood (tasane taimed; mägine loomad); sellest sõltub, kas riigis on tähtsam taime või loomakasvatus Mullastik taime kiire kasv, väetis, kündmine II MAJANDUSLIKUD TEGURID Kapital raha, et osta Tööjõud tähtis, et tööjõud oleks odav ja kvaliteetne Transport et arendada kaubavahetust, transport mõjutab omahinda Turg Valitsuse poliitika toetused (PRIA) Põllumajanduse tootmise vormid 1) Alepõllundus tänapäeval peamiselt vihmametsade alal; agraarühiskond 2) Rändkarjakasvatus beduiinid, mongolid; agraarühiskond 3) Segatalu põhiliselt toodetakse enda tarbeks, ülejääke müüakse 4) Spetsialiseeritud suurtalu teatud tooted, mehhaniseeritud; PõhjaAmeerika,
Firma Woodworks raamatukappide tootmiskulude projektsioon $700,00 Sisendid Vajadus ühe raamatukapi kohta Kirss Tamm $600,00 Materjal ruutjalgades 30 30 Tööjõud tundides 16 16 $500,00 $400,00 Puidu maksumus Kirss Tamm Ruutjala maksumus hetkel $7,30 $4,30 $300,00 Eeldatav aastane kasv 2,4% 1,7% $200,00 Tööjõu kulu $100,00
Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud
Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikemsriigi ühine majanduspiirkond. Pärsia Lahe Koostöönõukogu koondab Pärsia Lahe äärseid araabia riike. Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kõik Pärsia Lahe koostöönõukogu liikmesriigid kohtlema võrdselt kõiki kaupu, mis on sisenenud ühenduse territooriumile, nii tööjõud kui kapital saavad liikmesriikide vahel vabalt liikuda ning kõiki seaduseid, mida kohaldatakse oma kodanikele, peab sarnaselt kohaldama ka teiste liikmesriikide kodanikele. Paljud regionaalsed ühenduse on ühisturu loomise ning kaupade teenuste, inimeste ja kapitale vaba liikumise saavutamise sedanud oma kaugemaks eesmärgiks. Kaupade ja teenuste vaba liikumine Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse. Paratamatult kaasnevad vaba
soodustab see ka ettevõtlust. 2. Milline on Eesti majanduslik keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Majanduslik keskkond - Eesti asend on soodustanud majandussidemed paljude riikidega, näiteks Rootsi, Norra ja teised Läänemere piirkonna riigid. See aitab kaasa ekspordile ja impordile ning arendab logistika valdkonda ja rahvusvahelist suhtlemist. Kuna Eestis on suhteliselt odav tööjõud ja head ettevõtlus seadused, siis see soodustab ettevõtluse arengut Eestis. Võrreldes teiste arenenud riikidega on Eesti päris odav tööjõud ja see koos haritud ühiskonnaga annab eelise teiste riikide ees. Seetõttu ongi Eesti väga hea riik, kus tegeleda ettevõtlusega. Eesti geograafiline asukoht ja ja majanduslik mõtteviis ( suunata ettevõtlus ekspordile) tuleb kasuks logistika valdkonnale. Seetõttu
......................................................................................................6 VI. TEENINDAMINE.........................................................................................................7 5.1 Ruumid..............................................................................................................7 5.2 Seadmed ja vahendid.........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK....
aastat. MIGRATSIOON a) Migratsiooni saldo on püsinud 1-3, tuhande inimese kohta. b) Välimaal sündinuid elab Hollandis 19,2 % c) Sisserändajaid on Türgist, Surinami, Marokost, Indoneesiast, Saksamaalt jt. d) Sisse- ja väljaränne ei tundu olevat suureks probleemiks Hollandile, kuigi sisserännatute protsent on peaaegu veerand rahvaarvust. Arvuka sisserändega kaasneb tööjõu mitmekesistumine, sisserännanud tööjõud on odavam, sündimus suureneb ja majandusaktiivsus kasvab. Samas suureneb tööpuudus ja sisserännanud ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuriga. Väljaränne võib kaasa tuua tööjõupuuduse, väheneb maksumaksjate arv, samas võib lähteriiki jõuda mõjutusi teistest kultuuridest. LINNASTUMINE a) 82% kogu rahvastikust elab linnades. b) Amsterdam(767 300 inimest), Rotterdam(603 400), Gravenhage(488 553), Utrecht(307 081), Eindhoven(213 809) jne
annaabi.ee 
