Loomulikult on arvutite kiirus ja muud tarkvarad täienenud ning paranenud. Ning kui tänapäeval peaks tekkima mingi porbleem, saab sellele kiiremini abi kui näiteks 20. aastat tagasi. Veel on muutunud mobiiltelefonid. Kui varasemal perioodil olid mobiilid suured, siis nüüdseks on need muutunud palju kompaktsemaks.Loomulikult on tehnoloogias muutunud veel televiisorid, raadiod võiks õelda et kogu tehnika. Ning seda saab paremini kätte kui varem. MOES Kui 90'ndatel oli moes sassis soengud, paksude raamidega prillid, kohe algul tuli massiliselt potaseid- suurem osa neist olid krõpsudega. Popiks said tollal ka kirjadega T-särgid ja suured kapsunid. Tänapäeval on soengud ikkagi korras, harva kui kohtab kedagi, kellel oleks sassis soeng. Kuigi vahepeal oli prilli mood kitsat, ristkülikukujuliste raamidega prillid, siis nüüd hakkab vaikselt moodi tagasi tulema suured prillid. Riide mood muutub väga kiiresti, seda ei jõua tänapäeval isegi jälgida
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka.
Itaalia vararenessanss naiste moes Jekaterina & Leore Sandro Botticelli "Kevad" Fra Carnevale. The Birth of the Virgin (fragment) Domenico Ghirlandaio. The Birth of Maria. (fragment) Trendikad granaatõuna ja paabulinnusule motiivid.
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki.
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe
Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks. Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis
saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, hakati tegelema moodsate teadusharudega,...
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid,
Mood 1970ndatel Algas glamuuriajastu, mis moodi üha rohkem mõjutas. Moodi tulid kerged riided, kõrged platvormkingad ja maikad. Inimesed hakkasid rohkem reisima ja seega võis leida moest ka entnilisi nüansse. Noorte seas hakkas levima ka punk , mis oli väga jõuline, elav ja julge. See väljendus nii riietuses kui ka soengutes. · Moes olid väikesed kleidid, mis rõhutasid keskkohta ja oli suhteliselt lühikesed. · 1974 tulid moodi ka trikood ja liibukad. Need jäid moe tahaplaanile aastakümnendi lõpuni ja siis 80ndatel said need väga moodsaks. · Pükskostüüm oli ka väga moes, öeldi, et nö üks riideese on lihtsam ja, et see rõhutab kõiki õigeid kehaosi. · Teksased olid ikka veel moes, need olid tavaliselt kõrge pihaga ja alt natuke laienevad.
Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas. 4 Muistne Kreeka Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia. Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati kõrgelt Sotsiaalne kuuluvus soengute järgi. Meeste juuksed olid lokitud ja langesid pikkadena seljale ja õlgadele. Jumal Zeusi soeng: lokitud salgud, mis langesid vertikaalsete ridadena Patsisoeng: algas kõrva tagant ja ümbritses kahe rõngana pead.
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal
saj. algul? Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta. Igapäevases keeles tähendas sõna moodne teiste inimeste heakskiitu, teatud kuuluvust teatud viisil väljendamises. 20. sajandi alguses, kui oli sõjaeelne aeg, siis oli riietus väga oluline jõukuse ja positsiooni näitaja. 19. sajandi lõpus olid moes lämmatavad korsetid ja S-kujulne ideaalfiguur, kuid 20. sajandi alguses hakkas see mood kaduma. 20. sajandi algul oldi vaimustatud eksootikast - moes olid karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad, millele võis kinnitada efektse sule. Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasurutuse sümbol. 1908
Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga
Kevadine kotimood Käekott on igapäevane aksessuaar, mis on praktiline ja lisab välimusele viimase lihvi. Igal naisel on käekotte erinevateks olukordadeks peokott, töökott, reisikott, vaba aja kott jne. Iga hooaeg toob kotimoodi värskendust. Kuigi kevadeni on veel natukene aega vaatame üle, millised kotid on moes algaval kevadhooajal. · Peokotid ehk clutches Peokottide all ei pea me silmas pidulikke õhtukotte vaid pisikesi käes kantavaid kotikesi, millel üldjuhul puudub sang või pikem rihm. Peokotid olid suur hitt eelmisel aastal täiustades pühade aegu trendikate naiste kauneid kleite. Sel hooajal liiguvad need pisikesed kotid õhtutrendist tänavamoodi. · Minikotid Minikotid on mõeldud naistele, kes kannavad kaasas vaid hädavajalikke
teksa-triiksärke, nahkjakke, neoonseid värve, kauboi saapaid, retuuse, sportlikke tenniseid. Kanti ka väga suuri särke. See oli tavaline näha ema käimas ringi samade riietega kui nende tütred. Üheksakümnendate keskpaigas tulid hipi-stiilis lillekleidid, pitspluusid, kõrgete kaelustega pluusid, õlgkübarad, pikad seelikud jälle moodi. Kanti ka merekarbist tehtud ehteid. Hilistes üheksakümnendates kandsid mehed sõjamehemustriga pükse, nahkjakke. Sel ajal oli moes jätta jakid ja särgid eest lahti. Mõjutusi saadi muusikast. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses mõjutasid moodi heavy metal ja new wave. Hiljem said hip-hop ja grunge populaarseks. Varastes üheksakümnendates algas lohvakate pükste kandmise trend. Pükse kanti nii madalal, et aluspükse oli näha. See trend kestab siiani. Väga populaarseks sai ka punk ja gooti stiil. Populaarseks muutusid tennised, eriti Converse All Stars
poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks. Moes olid mustad küüned Armastati ümaramaid ja ühtalsemaid figuure. 11 12 Greta Garbo Oli Rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare Hollywoodi ajaloos. Guinnessi rekordiraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks. 13 14 SOENGUMOOD 30-ndad tegid lõpu poisipea türanniale. Aastakümne värviks oli kindlasti plaatinablond, see oli efektiivne ja
Eriti meeldis mulle kleidi alumine osa, mis langeb alla väga graatsiliselt ja veidi lendlevalt. Uut sain teada kindlasti kunstiajaloo kohta. Kuidas tol ajal, kui mehed olid sõjas, hakkasid naised mehelikumalt riietuma ning vastutus hakkas nende õlule langema. Kõik need mõjutused olid näha ka riietel. Drastiliselt muutunud rõivamood avaldus peamiselt kleitide pikkuses, mis jäi järjest lühemaks, ulatudes lõpuks paljusid vanameelseid šokeerides üksnes põlvedeni. Moes olid kleidid, mille juurde kuulusid ajastu kordumatud ja elegantsed, samuti helmestega kaunistatud käekotid ja ridikülid. Samuti suurenes tol ajal huvi jazzmuusika vastu. Lühemad kleidid tegid naiste liikumise kergemaks, millega kaasnes uute tantsude levimine nagu nt. fokstrott ja tšarlston. Moes domineerisid sügavate dekolteedega julged helmestega kaunistatud musliinkleidid, mis särasid ja sätendasid isegi hämarates džässiklubides. Näitus oli väga omapärane ja huvitav
REFERAAT 60ndate mood TALLINN 2013 Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni. Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine. Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus. Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma. Kuuekümnendate lõpul muutusid ansambli liikmete soengud ja riided hipilikuks ja samasugune riietus muutus moodsaks ka noorte hulgas
neetidega rõivad ja lõigatud pluused. See stiil jätkus ka peale seda kümnendit. 90ndate keskel tuli moodi kanda musta ning rohkem hakati kasutama disainerrõivaid: Lacoste, Armani, Gucci, Chanel jpt. *90ndate lõpus hakati kandma õrnu toone, tulid fliis jakid, maikad nind eriti populaarseks said inglismaa lippudega riided. Moodi tuli casual chick look, mis siis tähendas, et kõik käisid tavapäraselt riides. Kanti t-särke, teksaseid, dressipluuse ja ketse. Aksessuaarid ja jalanõud: Moes olid papud, kaboi stiilis saapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud. Aksessuaaridena tulid moodi peavõrud ja pearätid. Hakati kandma kuldehteid. Jumestuse poolest hakati kasutama tumedaid huulepulki ning kasutusele võeti kõik erinevad tekstuurid: vedelikud, geelid, kreemid. Soeng: Selle kümnendi juuksemood järgis individuaalsuse reeglit. Hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani lühike
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Moemaailmas on oluline eilne päev, kuna kõigest eelnevast on tulnud ka tänapäeva mood. Hoolimata sellest, et enamus originaalseid ideid on ammu enne meie sündi moodi tulnud, leiame me ikka tolle aja trende oma kappidest. Kuna enamik noori ei ole teadlikud, mis ja kes olid 60ndail- 70ndail moes, siis tahtsin selles töös näidata, et enne meie sündi olev mood on väga huvitav ja julge. Siin töös tutvustan ma 60ndatel ja 70ndatel moes olevaid riideid, soenguid, kosmeetikat. 60ndate märksõnad: volditud seelikud, geomeetrilise lõikega soengud, värvilised golfikingad, mustad kõrge kaelusega sviitrid, Emilio Pucci eksootilised mustrid, minikleidid, moekad tennise-ja suusariided, kõhn ja sportlik figuur. (Ennuste 2008)
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Seda kuidas keegi elab, kus ta elab, kuidas riietub ja mida kannab on pakkunud huvi kõigile inimestele läbi aegade. Tänapäeval võetakse moe eeskujuks just seda, mis juba kunagi on olnud. Nn retrostiili kasutatakse kõikjal moes, arhitektuuris, sisustuses, jne. Kuid milline oli olustik ja eluolu 1920. aastatel Eesti Vabariigis. Minu kodukoha Põltsamaa eluolu ja olustik on olnud väga huvitav ja mitmekesine. Põltsamaa on linn, mis on rajatud jõe kallastele, nagu seda vanasti peamiselt tehtigi, sest nii sai liigelda ka mööda jõge, ning sealt toitu hankida. Põltsamaa linna elu on olnud kirev kuna linnas oli olemas kool, loss, kirik, tulejõrje, haigla, põllumeeste selts, kultuurimaja,
pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad Jalanõud Nii meestel kui naistel moes kontsad Jalatsid kaunistustega Mehed kandsid eelkõige saapaid, naised kingi Ilu ja hügieen Pesti võimalikult vähe
Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid
Kuuekümnendad olid noorte aastakümme, mil revolitsiooniliste muutustega elustiilis ja seksuaalses käitumises kaasnesid kaugeleulatuvad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnedad olid ajaloos märkimisväärne aeg, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. See oli protestimarsside ja aktsioonide ajastu. Toimusid rahumarsid aatomrelvade vastu.1960ndad nagu 1920ndadki olid erakordselt edukad, ning tolle aja ärahellitatud noorsool oli rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Hinnad olid suhtelised odavad tänu hiiglaslikele läbimüükidele ja tehnoloogia edusammudele.
Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kanepikiududest tehtud materjali. Villast kangast oli olemas erinevate omadustega : krobelised, pleegitatud, värvitud, siidjad, tihedad ja väheke sametised. Kõrge väärtusega kangas oli inglise majanduse selgrooks kuna seda imporditi üle kogu euroopa. Rõivaid hakati
10b 2008/2009 Moekunst Kaheksakümnendate sõnum oli tarbimine ja stiilne oli olla jõukas. Ei pidanud olema rikas, et jõukas välja näha, kuid rahast oli igal juhul abi. Riided · Bikiinid · Aluspesu · Tänavariietus · Teksased · Liibuv riietus · Kostüümid · Botased Aksessuaarid · Kübara tagasitulek · Disaineri päikseprillid · Paksude sarvraamidega prillid · Laps Soengumood · Moes oli kohev soeng · Eelistati blonde toone · Noored kandsid juukseid pikkade ja lahtistena · Juuste triibutamine · Lühikesed punksoengud Meik · Matt · Vähe värve · Loomulikkus · Tugevalt piiritletud suu ja silmad · Paksud kulmud · Jumestuskreem Meeste mood: ülikond · Klassikaline ülikond oli · Populaarne oli smoking lihtne ja korrektne. · Domineerisid · Oli avaramaid ja koekirjalised kangad,
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget
kleidid(maksikleidid), pakkudes seega naistele kolme erineva pikkusega seelikuid. 1971. aasta suurimaks moeröögatuseks olid väga lühikesed ja liibuvad püksid, mis said eriti populaarseks noorte naiste seas. 3 Glam-rock stiil 1972-1974. aastatel kujunes Suurbritannias ja USAs välja glam-rock stiil, mis oli inspireeritud liialdatud riietusega rock staaridest nagu David Bowie, Roxy Music ja Marc Bolan. Sädelus ja glitrrid olid väga moes. Naised kandsid kõrge pihaosaga pükse või teksaseid, mis olid kaunistatud sädelevate kivikestega, lisaks kanti kitsaid toppe, mettallik värvi velvet-kleite, lühikesi ehitud toppe. Karusnahast joped olid väga tuntud moe kaup. Meik oli väga sädelev ja kulmud peenikesteks kitkutud. Bianca Jagger, kes väga tihti kandis eebonipuust jalutuskeppi, paabulinnu sulgedest tehtud mütse, rohelisi ehitud kingi ja läbipaistvaid pluuse, oli väga tuntud moeikoon
jäljendamine ja siit tuleb välja suur tahe teistega sarnaneda. Näiteks noored üksi olles ei nori oma eakaaslasi, paljud isegi ei suitseta siis, aga samas sõprusgrupina väljas käies nad teevad seda kõike. Nad teevad kõike koos ja nad kas ei taha või nad ei julge olla nemad ise. Eestis ringi käies võib märgata ka sarnasust riietumis stiilis. Eesti on nii nimetatud must massi maa, kus enamus inimesi riietub vastavalt aastaajale olevasse stiili. Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid, püksid, seelikud, sukad, jalanõud ning linna noored eelistavad pigem neid, kui mingit muud värvi riideid, sest need on moes. Muidugi mängib väga palju rolli ka kuidas riideid ja jalanõusid kantakse. Näiteks,kui moes on, et püksid käivad jalanõude sisse, siis üldjuhul enamus noori kannab ka neid pükste sees. Paljudele ei pruugi
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud."
Mokatubakas on kahjulik su hammastele ja igemetele, kuna võib tekitada vähki igeme piirkonda. On ohtlik ka vererõhule ja südame rütmile. Mokatubakas tekitab katkiseid ja kollaseid hambaid ning Igemeprobleeme. Kust tuleb SNUS ? Snus on Eestis ja teistes Euroopa riikides keelatud, Rootsis aga ainsana lubatud. Kaup tuleb Eestisse turistidega ja interneti vaheldusega. Vähemalt igas Eesti linnas on mokatubaka ehk SNUSi vahendajaid ja edasi müüjaid. Millises eas on see rohkem moes? Mokatubakas on rohkem moes alaealiste hulgas vanuses 1517 aastat. Selliste vanustega noortel on kerge saada mokatubakat igal poolt läbi tutvuste. Muidugi kasutavad mokatubakat ka vähesed täiskasvanud. Mis on mokatubaka sees ? Mokatubakas sisaldab niisutatud ja jahvatatud tubakas, milles esineb ka osati klaasikilde. Mokatubakas sisaldab samamoodi nikotiini nagu suits. Selles on ka ligi 2000 keemilist ühendit ja ligi 20 vähki tekitavat ainet.
Rõivastus aastatel 1960-1969 Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall-valges kosmoseajastu-stiilis (unisex-stiil). Figuur oli kondine. Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele
informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa ei jõua lugeda ajakirjast või ajalehest uudiseid,moodi,ilma jne,siis saab lihtsalt internetti kasutada. Ta annab võimaluse näha ja kuulda,mis on moes,riietuses,muusikas jne.Vähemalt see on väga mugav,ei pea koguaeg raha raiskama nende ajakirjade peale ning ka siis,ei kogune üleliigset prügi.
naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Värvimine muutus sel perioodil erakordselt populaarseks, eriti hennaga. Katsetati ka vesinikülihapendit, mida peeti skandaalseks, kuid seda märksa väiksema eduga, sest paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimsed said neist sageli mürgituse 1930-1940 1930. aastate soengutel oli mitmeid nö. kohustuslikke elemente, et ta vastaks igati hooaja moodidele ja
2) duchesse; 3) markiis. · Kasutusel olid väikesed, hõlpsasti ümberpaigutatavad lauakesed ja erineva kujuga sohvad; · värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat ja helesinist; · mööblit iseloomustas kergus ja elegantsus; · mööblikunstis kasutusel merekarpi meenutavad nikerdused. Milline oli rokokoo aegne mood? · Mehed muutusid naiselikeks, naised sarnanesid meigitud nukkudega; · moes olid laiad rehvseelikud (naised laiuselt nõnda suured, et olid sunnitud ustest läbi minema külg ees); · materjalidest oli eelistatuim siid; · mustritest kasutatusel triibud ja lillemustreid; · pärlite ja kalliskivide kasutamine; · soengute kaunistamisel kasutati linte, sulgi; · juukseid pesti harva, seejuures puuderdati ja kasutati suurtes kogustes lõhnaõlisid. Milliseid käsitööesemeid hakati rokokoo ajal valmistama Hiina eeskujul?
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti
60-ndatel aastatel muutusid teksad noorte jaoks tunnusmärgiks ja stiiliks, millega demonstreeriti oma rahulolematust ja protesti valitseva sotsiaalse olukorra suhtes läänemaailmas. Teksadest kujunes kiiresti ülemaailmne mood. Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Teksade sääreosa laius varieerus suuresti. 60. aastate algul olid moes väga kitsa säärega teksad. 70. aastatel olid moes alt laienevad. Aeg-ajalt tulid moodi alt üleskeeratud sääreosadega teksad. Taskute, tõmblukkude, neetide paigutusele pöörati aeg-ajalt erilist tähelepanu. Sagedased olid mitmesugused nahast lisandid või täiendused. Teksadest sai kultusriietus. Kujunesid välja moetrendid, eelistati teatud firmade toodangut, arenesid erinevad tõekspidamised kandmise, pesemise ja hooldamise kohta. Esialgsest
Mõned inimesed usuvad, et neil on omad kaitseinglid, kes püüavad neid hoida.. Näiteks Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen on öelnud meedias, et tal on oma kaitseingel. Elmo Nüganen ise töökas mees, aga tema enda sõnul on teda palju aidanud tema oma kaitseingel. Ta on hoidnud Elmo Nüganeni eemal ohtudest ja on toetanud pingelistel tööperioodidel. Just siis, kõige raskematel hetkedel, on ta seda kaitset tundnud. Ristimine oli kunagi tõesti moes. See toimus umbes 1990-ndate alguses. Ristimine muutus moeks, sest Nõukogude EestisVenemaal oli ristimine keelatud. Kui Eesti taasiseseisvus, tahtsid paljud inimesed ennast ja oma lapsi ristida.Öeldakse, et keelatud vili on magus. Nõukogude Eestis ei tohtinud isegi kirikus käia, seda tehes, võisid kooliõpilased õpetajalt karistada saada. Tänapäeval ei ole ristimine enam nii moes, kui see oli 1990-nendate alguses.
Fourth level Fifth level Lõputu suvi, 2012 Lõputu suvi, 2012 Lõputu suvi, 2012 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kokkuvõte Suvalisest kartulikotist või vanast riidetükist saab uhke, moes riie; töödes on kasutatud palju värve. Kokkuvõte Suvalisest kartulikotist või vanast riidetükist saab uhke, moes riie; töödes on kasutatud palju värve. Kasutatud allikad http://etv.err.ee/index.php?0563868 ; http://etv.err.ee/index.php?05638687&list=1 ; http://novosti.etv24.ee/index.php?06261799&com=1 ; http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Metsavaht ; http://www.naine24.ee/981936/galeriimaailmakuulusm ; Postimehe 24.09.2012 trükk. Jou!
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega
• Kreeklased ja roomlased kasutasid ohtralt valget mürgist alusmeiki mis koosnes : tina valgest, meest ja rasvast • Kulmud-ripsmed värviti nõega, kasutamist leidis põsepuna ja ilumärgid. • Kortse siluti eesli piimaga 7x päevas – kümmeldi selles Keskaeg 4. Sajand • Kümblusvannid • Hammaste pesu • Kuningas pesi ennast üleni iga 3 nädala tagant, alamad harvemini – kardetakse katku – arvatakse, et pestakse kaitsekiht maha • Moes kahvatud näod – et seda saavutada, pandi ihu külge verdimevaid kaane 4 • Juuste blondeerimine – henna ( vasikaneerud, safran, astelherne õied) • Ei kantud punaseid juukseid – oli saatanast • Keha varvasteni kaetud • Värviline silmameik hilise keskajani • Egiptuse lainer Kosmeetoloogia Renessanss 15. saj • Kulmude ja laubajuuste väljakitkumine • Esimesed iluravi käsitlevad raamatud
Kas välismaal on raske läbi lüüa? Eks nii ole igal alal. Kui teaks täpselt valemit, kuidas toimida, oleksin seda juba ammu kasutanud. Vaja on teha tööd, ja muidugi on vaja häid ideid. Uuendusteta ei saa. Kes ja kuidas otsustavad, mis on parasjagu laiatarbemoes? Keegi tegelikult ise midagi välja ei mõtle. Tavaliselt otsustab ja teeb halvas mõttes propagandat see, kellel on rohkem raha. Viimastel aastakümnetel ei saa rääkida mingist kindlast stiilist, moes on kõik, mida inimene vaid välja kanda suudab. 60ndatest 80ndateni järgis mood kindlat joont, ja trendikas oli see, kes sellest juhindus. Kas siis disainis isikupära ei eksisteerigi? Eks igal disaineril ole oma isikupära, see on ilmselge. Tavaliselt aga oskab seda näha vaid vilunud silm. Kas meie tänavapildisjätab midagi soovida? Tänavapildil pole midagi hullu. Kõik on täitsa kenad inimesed.
Lisaks riietusele kehtisid nõuded ka välimusele: keelatud olid sõrmused, kõrvarõngad, meik, juuste lokkimine ja värvimine, ka küünte värvimine. Kontrolliti, kas käed on pestud ja küünealused puhtad. Sellel ajal ei olnud kampasid ega tõrjujaid riietuse pärast. Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli
sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. · · · Ühe hoobiga heideti korsett kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit. Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema
Korseti valmistamiseks võis kuluda kuni kilo vaalaluud, ksutati ka puit- ja metallkarkassiga korsette. Muhve kandsid nii kõrgkihti kuuluvad mehed kui naised see oli nende privileeg. Kindad olid nahast või kalevist, voodriga ja kaunistatud, need olid oluliseks lisandiks. Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised
Krinoliin võis olla kuni 180cm suuruse läbimõõduga. Tänapäeval peetakse krinoliini kõige surmavamaks moeleiutiseks. Kuna krinoliin oli kerge, oli tuulise ilmaga väga raske liikuda. Kandjal võis seelik tuulehooga üle pea lennata ja halval juhul tõstis tuul daami õhku ning vedas vette. Krinoliiniga ei saanud ka istuda, istudes lendas krinoliin koos raami ja seelikuga üle pea. Krinoliin 19.saj algus-kitsamad seelikud 19.saj keskel on taas moes laiad krinoliinid. (1852-1897) 19.sajandi soengud : Early bustle period, 1870-1876 1870a. 1871a. 1872a. 1874a. 1875a. 1876a. Nagu ka piltidel näha võib siis olid tol ajaperioodil moes rokokoo stiilis lokid, mis siis kinnitati kõrgele pähe ja lasti osad lokid rippu. See oli suursugune aeg, kus kõik pidi olema veidi üle pakutud ja suureks aetud, nii ka soengud.
6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad 8-9.Lisad 1. Sissejuhatus Selle stiili valsin ma kuna tahtsin teada rohkem sellest stiilist ja sellega lähemalt tutuvuda. Väga huvi pakkusid ka värvilahendused ja selle aja mood. 2. Välimus ja mood Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida kõrgem soeng seda jõuakam oled,soengud olid kõrged ja kaunistatud,meiki kandsid naised kui ka mehed. Moes olid spiraalselt keerduvad lokid ning siidlehviga parukad. Juustele kaunistuseks lisati sulgi ja linte. Soenguid uuendati harva ning selle tõttu hakkasid levima täid.(lisa 4.) Riided olid laia dekolteega,suured kleidid ja palju kasutati ka korsette.Tähtsad materjalid olid atlass ja satään. Populaarsed olid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste
ei kasutatud. Teiseks Renessanssi tunnuseks oli maise õnne, ilu, naudingu (nii kehalise kui intellektuaalse) ülistamine.Näiteks Sandro Botticelli maal ,,Venuse sünd" mis on aktimaal Vana-Kreeka armastus ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge, võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on tsivilisatsiooni arenguga, kus ühe kultuuri elemendid on segunenud teise kultuuri elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte, kes oma teoses ,,Valmis lillekimp"
annaabi.ee 
