Side labor 3: RS-liides ja modemid (0)

Sissejuhatus
Sikhism   on  monoteistlik   religioon , mis on üks  noorimaid  suurimate maailma usundite seas. See on
välja   arenenud   hinduismist   ja   islamist,   kuid   sikhism   pole   segu    nendest    religioonidest,   vaid   eraldi
eksisteeriv usund . See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit.
Sikhismi  religioonile pani 15. sajandil aluse  Lahore  lähistel Pakistanis sündinud  Guru  Nanak. Sõna
,,sikh” (sikkha) tähendab järgijat või õpilast.  Sikhid  usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi
ning   peavad   kinni    sikhide    püha   raamatu   „Guru    Grant     Sahib ”.   Sikhide   templeid   nimetatakse
gurdvara` deks .   Sikhid   usuvad    karma ,   põhimõttesse,   põhjuse   ja   tagajärje   seadusse,   mille   kohaselt
voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on
kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal.
Guru nanak
1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud     valitsusametnik, kes
oli sündinud Talwandis. Vaimsete asjade vastu oli tal alati huvi olnud, kuid 30 – aastasena oli tal
müstiline kogemus. Pärast suplust Beini jões jäi terveks päevaks tummaks, ning vaikuse katkestas
ütlus: „Pole olemas ei hindut ega moslemit, keda ma siis järgin? Ma järgin jumalat.” Selle all võis ta
silmas pidada, et enamik moslemeid ja hindusid polnud tõsiselt usule pühendunud. Avalduse praktiline
tähtsus oli see, et ta sai uue usundi juhiks, mis keskendub otseselt  jumalale . Nanak reisis palju, et
levitada oma uue religiooni sõnumit Indias ja väljaspoolt seda. 1521. Aastal jäi ta paikseks, asutas
sikhidele enda küla ja pani paika korralise jumalateenistuse ning meditatsiooni jaoks. Sellest külast
Kartapuris sai sikhide keskus, mis laienes pidevalt.
Lk 1
Nanaki  järeltulijad
Enne oma surma 1539. Aastal jõudis esimene guru nimetada järgmiseks guruks ühe oma järgija Lahina
Lahinale andis ta uue nime Angad ja temast sai üks järgnevatest üheksast gurust, kes juhtisid sikhide
kogukonda  18. Sajandi  alguseni .   Iga kümnest gurust  lisas  midagi sikhide traditsioonidele , sinna hulka
kuulub näiteks   sikhide hümnide kogumine pühasse raamatusse   neljanda ning viienda guru poolt.
Kõige olulisemaks guruks peale guru Nanaki oli Guru Govind Singh . Tema teatas enne oma surma
1708. Aastal, et tema järel saab sikhide õpetajaks püharaamat  „Guru Grant Sahib” ehk „Adigranth”.
Kogukonna   juhtimine   läks   üle   aga   tema   poolt   loodud     khalsa`le  ,   vennaskonnale,   kes   on   valmis
ohverdama oma elu usu ja nõrkade kaitseks.
Kümme guru, sikhide juhid:  
1. Guru Nanak   (1469 - 539) – Õpetas esimesena sikhismi ja kirjutas palju hümne, mida nüüd võib
leida„Guru Grant Sahib” –st. Rajas sikhide linna Kartarpuri .
2. Guru Angad     (1504 - 1552) – Tuntud oma usupühendumise ning alandlikkuse poolest. Tema lõi
gurmukhi keele, milles on kirja pandud sikhide hümnid.
3. Guru  Amar  Das  (1479 - 1574) – Organiseeris sikhide  kogukonnad  geograafilise asendi põhimõttel.
Pani aluse langar`i ühise söömaaja tavale.
4. Guru Ram Das  (1534 - 1581) – Oli guru Amari väimees. Rajas Amritsari linna ning sealse suure
tiigi usulisteks kümblusteks. Tema eestvedamisel sai Amritsarist sikhide usukogunemiste keskus.
5. Guru Ardžan   ( 1563  - 1606) – Oli guru Ram  Dasi  poeg. Viis lõpule Amritsari kuldtempli ehitamise.
Kogus oma eelkäijate  luuletused „ Adigranthi”. Elu lõpus teda piinati ning lõpuks  tapeti .  
6. Guru Hargobind  (1595 -  1644 ) -  Oli guru Ardžani poeg. Ehitas Gurdvara`sid ning parandas neid,
mis olid seotud  eelmiste  gurudega. Samuti rajas sikhide õpetusel põhineva valitsuse. 
7.   Guru   Har   Rai       (1630   -   1661)   –   Oli   guru   Hargobindi    lapselaps .   Tuntud   oma   meditsiinialaste
teadmiste poolest  ning ravis  terveks  mogulite  valitseja poja. Rajas ka  haiglad , kus raviti tasuta.  
Lk 2
8. Guru Har Krišen  (1656 -  1664 ) – Oli guru Hari Rai poeg, kes sai guruks viieaastasena.  Haigeid
hooldades nakatus ta tuulerõugetesse ning suri kaheksa – aastaselt.
9. Guru Tegh Bahadur   (1621 - 1675) – Oli guru Har Krišeni teine poeg, kes sai guruks peale oma
vennapoja ja tolle poja surma. Ta hukati, sest keeldus vastu võtmast islami usku.
10. Guru Govind Singh  ( 1666  - 1708) – Oli guru Tegh Bahaduri poeg. Oli sõdalane, kes käskis õiglust
kaitsta sõjalise jõuga . Tema lapsed surid märtrisurma ning tema tappis palgamõrtsukas.
 Ajalugu
18.   sajandil   pärast   viimase   guru   surma     toimusid     sikhide   ja   mogulite   impeeriumi   valitsejate
( moslemid )   vahel   relvastatuid   kokkupõrkeid.   Alguses   saatis   edu   vastaspoolt,   kes   ajasid   sikhid
mägedesse, kuid mogulite impeeriumi nõrgenedes tulid sikhid endistele asualadele tagasi. Kõigepealt
rajati Pandžabis väikeriike, mis ühendati hiljem maharaadža Ranjit Sighil Punjabi sikhide kuningriik.
Ranjit Sighi kuulutas ennast 1801. Aastal maharaadžaks. Kuningriik  lagunes  1839. aastal  pärast tema
surma ning langes inglaste võimu alla aastaks 1849. 1873. aastal asutati Singh Saba liikumine , mille
eesmärk oli  elavdada  sikhide usku ning seista vastu teiste uskude misjonäridele, 1925. aastal said sikhid
enda valdusesse pühapaigad ning gurdvara`d. 1947. Aastal, kui India vabanes  Suurbritannia  võimu alt ,
oli lootus rahule.  Hindustani poolsaar jagati India ja  Pakistani  vahel. Sikhid asusid mõlema riigi vahel
ja soovisid oma riiki, Khalistani - saada. kuid mõlemad riigid ei soovinud sikhidele iseseisvust anda
Punjabis   alanud   närvilise   migratsiooni   käigus   –   hindud   ja   sikhid   India   territooriumile,   moslemid
Pakistani – hukkus veresaunades ligi miljon inimest. Tänapäeva Pakistani rahvastikust moodustavad
sikhid tühise osa, India Punjabi osariigis on neid 57%. Rohkesti on sikhe veel Haryana osariigis ja
Delhis..   1966.muudeti   Pandžabi    piire    ,    loomaks    India   osariiki   sikhide   enamusega.          Pinged
eskaleerusid   traagilise   1984.   aastani,   kui   mõnisada   relvastatud   Akali   religioosse   partei
ekstremistlikumalt meelestatud liiget ning tuhanded palverändurid sulgesid end Kuldtemplisse ning
kuulutasid seal välja oma riigi. Kompromisse ei leitud ja India valitsusväed surusid ülestõusu veriselt
maha. Kuldtempli  kompleks  sai tankitules tugevasti kannatada. Vastutasuks  tapsid  sikhidest ihukaitsjad
31.   oktoobril   peaministri   Indira    Gandhi ,   sellele   järgnesid   omakorda    hindude    ja   sikhide   vahelised
kokkupõrked Delhis ja Punjabis, kus ligi kümme aastat väldanud pogrommide käigus hukkus igal
aastal mitu  tuhat  inimest.1999. Aastal khalsa 300. aastapäeval suhtusid indialasd sellesse positiivselt,
see  veenis  sikhe, et neid on lõpuks aktsepteeritud kui küpset poliitilist ja religioosset gruppi, ning
Lk 3
aastatepikkune vägivaldne suhtumine vaibus. Viimasel ajal on austus  sikhide vastu kasvanud nii Indias
kui väljaspool seda ning laienenud Läände, eriti Inglismaale. Tänu sellele on paranenud arusaamine
sikhidest ning nende usust.
Kuldtempel 
  Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandžabi osariigis Amritsaris. Seal asub
nelinurkse    põhiplaaniga   puhtaveeline   tiik   -   nektaritiik,  Amrit   Sar   -,   kus   prisked   vääriskalad   ringi
ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel .  Sikhid tõusevad
enne koitu. Pärast pesemist mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad palved.
Igas sikhide  templis  asub aukohal pühakiri. Templit võivad külastada kõik inimesed. Enne sisenemist
tuleb  katta  pea ja võtta  jalast  jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel
võetakse sisse oma koht. Tempel on istmeteta, seal kas istutakse  maas   vaipadel  või seistakse püsti. Iga
sikhist   mees   või   naine   võib   palvust   või    teenistust    juhtida.    Teenistus    algab   hümnide   laulmisega.
Palvetatakse inimkonna õitsengu eest. Kõik palved loetakse pühakirjast,  tegelikult loetakse pühjakirja
päev   läbi,   rahvas   liigub   templis   pidevalt.   Pühakiri   tuuakse   tseremoniaalselt   hommikul   välja
spetsiaalsest kapist ja viiakse õhtul pidulikult sinna taas hoiule. Keset templisaali on eriline pjedestaal,
kus siis ettelugeja istub. Sikhi templeid iseloomustab ka ühisköök. Seal antakse vahet tegemata ja
tasuta   süüa   kõigile   palvetajatele,   palveränduritele   ja   külalistele.   See   on   võrdsuse   ja   vennalikkuse
sümbol. Toitu valmistavad vabatahtlikud.  Delhi  suurimas sikhi templis söödetakse päevas öeldavasti 10
– 20 tuhat inimest.
Voorus ja pahed
Sikhide  eetika  lähtub teadlikkusest   viiest põhivoorusest ja viiest põhipahest. Viis  voorust  on tõde,
rahulolu,    teenimine ,   kannatlikkus   ja    alandlikkus .   Neid    voorusi    järgides   loodavad   sikhid   kuuletuda
jumala tahtele ja saavutada suuremat lähedust temaga. Viis  pahet  on iha, viha, ahnus, ilmalikkus ja
uhkus. Neile pahedele järeleandmine tähendab Jumalast ärapöördumist. Sikhid näevad neid pahesid kui
pidevat ähvardust ja kiusatust ning loodavad neist hoiduda Jumala nime lausudes. Kõiki neid asju tehes
loodavad nad saavutada Jumala  armu .
Lk 4
Khalsa
Algselt oli khalsa liikmed ainult mehed, kes olid relva käes, oma kogukonda valmis  relv  käes, oma
kogukonda   kaitsma.   Praegu   võetakse   ka  naisi   selle   erilise   kogukonna   liikmeteks .   Khalsa   liikmeks
astumisel  toimub  spetsiaalne  initsiatsioonitseremoonia,  kus mehed  saavad   perekonnanime    Singh ja
naised   Kaur.   Khalsa   liikmed   ei   tohi   abielu   rikkuda,   hindu   jumalaid   kummardada,   alkoholi   ega
narkootikume tarbida ega suitsetada. Peavad varakult tõusma, lugema ettenähtud osa pühakirjast ja
mediteerima Jumala nime üle. Nad peavad käima kaetud peaga (turbanit) ja kandma  viit  asja mis
algavad k- tähega. Need on: keša - lõikamata juuksed, mis demonstreerivad nõustumist jumala tahtega;
kangha - kamm, mis sümboliseerib talitsetud vaimsust; kirpan -  terasest  pistoda, mis sümboliseerib
valmisolekut kaitsta tõde; kara - terasvõru, mida kantakse randmel ning mis sümboliseerib ühtsust
jumalaga  ja seotust guruga; ning kattšha - alussärk, mis sümboliseerib moraalset tugevust. Need, kes
piiravad juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse “apostaatideks”.   Khalsa` l on
sümbol -  khanda . Khanda keskel asuv kaheteraline mõõk sümboliseerib usku ühteainsasse jumalasse
ning koguduse kaitsmist rõhumise eest. Kaks külgmist mõõka sümboliseerivad vaimset väge ja ajalikku
võimu.
Peresuhted
Sikhide abielusidemed on pühad. Ühendus sõlmitakse templis, käiakse neli ringi ümber “Guru Grant
Sahibi”.    Tseremoonia    viib   läbi   sikhi   vaimulik.   Abielulisust   ja   pereelu   peetakse   austusväärseks,
loomulikuks ja ideaalseks. Sikhid peavad abielu mitte ainult kahe inimese, vaid ka nende perekondi
ühendavaks   liiduks.   Abiellumisega   seotud   kombed   -    pruudi    punased   rõivad   ja   raha   kinkimine-
pärinevad pandžabi kultuurist. Kuna tseremoonia toimub pühakirja ees, ei peeta mingit abielulepingut
vajalikuks. Ideaalset abielu on “Guru Granth Sahibis” kirjeldatud kui  seisundit , milles “mehel ja naisel
on kahes kehas üks hing”.
Lk 5
Taassünnitsükkel
Karma seadus on põhjus ja tagajärjeseadus, mis mõjutab meie järgmist ümbersündi. Vastavalt sikhide
arusaamale on surma – ja sünniprotsessil viis astet, millest igaüks on  eelnevast  kõrgemal moraalsel
tasemel. Inimene võib veeta ühe elu kui  patune  , kuid mitmete ümbersündide tagajärjel võib ta saada
Jumalale pühendunuks ja jõuda viienda ning viimase astmeni, mis on õndsus (sachkand) – seisund, mis
on   ümbersündidest   väljaspool.   Uskumuse   kohaselt   on   vooruslik   elu   oluline   soodsa   ümbersünni
saavutamiseks, kuid see ei ole ainult meie teha. Jumal on nii suur, et ainult tema tahte läbi võib inimene
saavutada soodsa ümbersünni või jõuda õndsuse seisundisse.
Usupühad
Sikhide usupühad langevad sageli kokku hindude usupühadega, kuid tähendus on neil teine. Sikhide
usupühad on üldiselt vaikse usumõtluse aeg, aga samas peetakse ka suurejoonelisi pidusid.  Suuremates
India linnades korraldatakse ulatuslikke tänavarongkäike. Kõikide Sikhi pühade alguses loetakse „Guru
Granth Sahibit”, see võib kesta kuni 48 tundi.
 Baisakhi – Peetakse 13. aprillil, oli algselt lõikuspüha. Peetakse päikesekalendri järgi, mistõttu
langeb   sageli   14.   Aprillile.   Sellel   päeval   meenutatakse   khalsa   rajamist   ning   viiakse   läbi
khalsa`ga   liitumise   tseremoonia.   Gurdvara`del   langetatakse    lipp ,   lipuvarras   pestakse   ning
palvete saatel heisatakse uus lipp.
 Divali – Sikhid süütavad kodudes lambid ning tähistavad guru Hargobindi vabanemist vanglast,
kuhu oli sattunud moguli valitseja Džehangiti käsul. Püha kestab neli päeva.
 Guru Nanaki sünnipäev – Räägitakse  lugusid  guru Nanakest ning lauldakse tema laule. Paljudes
paikades Indias korraldatakse  kaunistatud tänavatel usulisi rongkäike.
  Hola    Mohalla   –   Peetakse   spordivõistlusi,   võistluskunsti   võistlusija   korraldavad   hobuste
võiduajamisi. Suurimad pidustused leiavad aset Anandpuris.Guru Ardžan Devi märtripäev – See
on nii kurbuse kui rõõmu püha. Toimuvad rongkäigud, millega mälestatakse usu eest langenuid.
Lk 6
Kokkuvõte
Sikhid rõhutavad võrdsust ja teiste teenimist seisusest olenemata. Sikhid jätkavad tänapäeval nende
väärtuste alalhoidmist, mida õpetasid gurud, ning mis olid khalsa põhimõteteks. Mehi ja naisi peetakse
sikhi   kultuuris   võrdseteks   ning   nende   eetikapõhineb   kindlal   vajadusel   teha   maailmas   midagi
head:aidata teisi praktiliste  tegude  kaudu  ja järgida kogukonna kõrgeid moraalistandardeid.
Lk 7
Kasutatud kirjandus:  
1.  http://wiki.zzz.ee/index.php/Sikhid  
2.  http://www.sea.ee/~ys/amritsar.html       
3. John Bowker. „Maailma usundid”, lk 84- 95  
4.  Elizabeth Breuilly.”Maailma usundid”, lk 138-149
5.  Phillip  Wilkinson. „Usundid”, lk 209-219
Lk 8
Lk 9

Document Outline

• Sissejuhatus
• Guru nanak
• Nanaki järeltulijad
• Ajalugu
• Kuldtempel
• Voorus ja pahed
• Khalsa
• Peresuhted
• Taassünnitsükkel
• Usupühad
• Kokkuvõte