Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegin, arutlusest, küsisin, facebookisRakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimal
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused......................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat
mõtlema oma tervisele ja vaimsele ,,minale". Arvutis istumise asemel on palju toredam sõpradega koos aega veeta või tegeleda millegagi, mis on südamelähedane. Kuna Eesti noorte seas on facebook ülipopulaarne meelelahutuskoht, julgen arvata, et ka poiss, kes kakskümmend tundi päevas internetis veedab, on facebookiga tuttav. Trendid liiguvad sinnapoole, et sõpradega koos olemise asemel passivad noored tundide kaupa facebookis. Sellepärast tahangi tähelepanu pöörata piltidele, mis seal ringlevad.Tihti näeme me oma facebooki seinal pilte haigetest inimestest või inimestest, kes on mingil põhjusel haigeks jäänud ja pildi alla on kirjutatud, ,,Jaga pilti ja aitad teda 1 dollariga". Kas see tõesti on nii? Tavaliselt mitte. Näiteks paar nädalat tagasi liikus facebookis ringi ühe väikese lapse pilt, kelle keha oli
Sellist käitumist on kogenud 43 õpilast. Veel on ebamugavustunnet tekitatud müksamisega (20 õpilase kogemus) ning kommentaaridega (samuti 20 õpilast). Üheksa vastajat tõid välja seinale postitamise. Oli ka neid, kes Facebooki-sisest kiusamist kogenud ei ole ja muidugi ka need, kes sellel saidil üldse ei käigi. 3.4 Turvateadmised ja käitumisviisid Üks küsitluse põhilisi eesmärke oli teada saada, kui palju teavad õpilased turvasätetest ja nende muutmisest Facebookis. Niisiis, kui tuli vastata küsimusele ,,Kas oskad muuta Facebooki turvasätteid?", osutus kõige ,,populaarsemaks" vastuseks ,,Jah" nii vastasid 59 neidu ja 39 noormeest. Vaid 3 õpilast väitsid, et ei oska enda sõnul antud sätteid muuta. Usun samas, et kui vastustevariantidele oleks lisatud ka valik ,,Ma ei tea", oleks suurem hulk õpilasi hoopis selle kasuks otsustanud. Kuid kui eeldada, et jah- vastanud olid vastamisel täiesti ausad, võib tulemust üsnagi positiivseks pidada.
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID.....................................................................10 LISA 1.
Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest
arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3. rallimängud ning viimasena jätsin õpilastele võimaluse ise üks variant välja tuua. Neljandaks tundsin huvi, kas õpilased mängivad arvutimänge iga päev või ei leia igapäevaselt mängimisele aega. Viiendaks küsisin, miks õpilased üldse mänge mängima hakkasid. Vastused tulenesid vastavalt sellele, milliseid variante ise kuulnud olin. Valikud olid: 1. sõbra soovitusel, 2. Internetis mängu kohta lugemine, 3. televiisorist mängu tutvustuse nägemine ning viimasena jätsin neil võimaluse ise kirjutada. Kuna ka tänapäeval hakkavad paljud väikesed lapsed juba enne kooli minemist arvutimänge mängima, siis kuuendaks uurisin ka meie kooli õpilaste vanust, mil nad mängima hakkasid
Internetiohud Miks inimesed on minemas üha enam arvutite võimusesse? Mis paelub inimesi interneti-maailma juures ja on seal ka midagi meile ohtlikku? Internet on nüüdseks inimeste käsutuses olnud juba üle paarikümne aasta. Tõsi, laialdasemale ringkonnale ehk 7-8 aastat. Internetis leidub infot absoluutselt kõige kohta, mida hing ihkab. Ta on oluliseks infovahetuskeskkonnaks. Sa saad seal oma meelistegevustega tegeleda uurida infot sind huvitava kohta, mängida mänge, suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal olles. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata. Näiteks ise olen palju kordi jätnud järgnevaks päevaks õppimata, kuna arvutis olles olen kaotanud ajataju ning tõsi, mõnikord olen sattunud lausa sõltuvusse arvutist. Vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. T
alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Mina valisin enda teemaks internetisõltuvuse, keskendudes rohkem facebook'i sõltuvusele. Facebook loodi 2004-ndal aastal. Sellest ajas saati on esinenud suuremaid probleeme suhtlusportaali käsitlemisega. Kuid kõige suurem probleem, minu arvates, on selle sama suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan
40% 7. kl poisid 8. kl poisid 30% 9. kl poisid 20% 10% 0% Ei loe Loevad vahel Loevad tihti Joonis 4. Kooliväliselt lugevad õpilased 1.3. Raamatukogude kasutamine Ma küsisin, et kui tihti ja milleks külastavad õpilased raamatukogu. Enamus õpilasi käivad raamatukogus, kui on vaja mingit raamatut otsida. Neid on 64%. 10% vastasid, et ei käi kunagi raamatukogus. 26% oli neid, kes käivad raamatukogus, et otsida midagi lugemiseks. 15% poistest ei käi üldse raamatukogus. Üks poistest käib raamatukogus igal vabal hetkel ja üks igavusest. 64% vastasid, et käivad raamatukogus, siis kui vaja on. 15% vastasid, et käivad raamatukogus, kui tahavad midagi lugeda.
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kumm
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad nad seda kasutama k
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et
mõnikord palub aidata teha koduseid töid (õppimisi) või lihtsalt kontrollida. Üritan leida aega ka koos jalutamiseks ja mängimiseks. Kokku koostegevuse peale läks 3,5 tundi (1,5 t. õppimine ja 2t. jalutamine). Lisaks sellele loomulikult suhtleme tehes midagi muud (koristamise, söögi tegemise, vaba aja veetmise ajal). See nädal leidsin aega enda jaoks ka, selle all mõtlen jalutamist ja trennis käimist. See oli eeltoodud nädala eesmärkide nimekirjas. Trennis olin 2 tundi, 1 tund tegin trenni kodus, jalutasin(kepikõnd)-3 tundi. Samuti eesmärgiks oli korteri vaatamine ja vanemate külastus. Kuna kaks seda tegevust oli vaja teha Tartus, planeerisin oma aja nii moodi, et ei peaks sõitma kaks korda. Hommikul vaatasime korteri ära (kahjuks meile ei sobinud) ja läksime vanemate juurde. Sellise ajaplaneeringuga hoidsin kokku 1tunni ( mis võtab edasi-tagasi sõit Tartusse ja tagasi koju). Mul on hea meel, et sain õigeks ajaks kooli ülesanded tehtud (multimeedia
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt mööda maja ringi , et kus ja kes mind siis ootab peale isa. Ma vaatasin ja vaatasin kuni mu pilk peatus ühe suure pruunika musta segu kasti peal , mis oli asetatud kööki laua peale. Ma läksin kohe jooksuga isa juurde ja küsisin , et mis seal kastis on , et kas midagi mulle või kellelegi muule. Isa ütles muidugi , et see kasti sees olev asi on mulle. Ma olin nii rõõmus , kuigi ma ei teadnud veel , et mis seal sees on aga ma olin juba selle üle rõõmus , et see asi toodi mulle. Ma läksin kasti juurde hingasin mitu korda sügavalt sisse ja avasin selle suure kasti mis seisis seal köögi laua peal, seal kastis oli arvuti, see oli selline asi see päev , et ma ei osanud sellest mitte unistadagi elusees ka
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpi
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost
ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7
liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist.Leidsin mitu väga head artiklit ja hakkan neid ka siin analüüsima.Samuti hakkan analüüsima küsitluse vastuseid ja teen ühe suure kokkuvõtte.
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.........................................
" Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks. Täpselt nii ma tegingi . Algul teesklesin, et ema helistab mulle. Siis tegin pähe kohkunud näo ning üritasin välja pigistada võltspisaraid.Kui teiesed seda nägid tulid nad kohe küsima mis juhtunud on . Kui aga vastasin et olen pankrotis ütlesid enamus, aa kahju, ning läksid suvalt minema. Välja arvatud Marko , Kerli ning Kaire. Misasja Kaire ei läinudgi ära. "Mul on sust väga kahju Anx..tead ma lähen ka võibolla varsti." Kaire "Saan ma sinuheaks midagi teha?"Marko "Ei kõik on korras, misasja sa lähed pankrotti Kaire ..tunnen kaasa." "Jh nh .
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse
Mo = 4 x max = 4 Kv = 4 = 1,11922 V = 0,351955926 Tervislik eluviis ei tähenda kapsalehe närimist. Selle all peatakse silmas, et tervis oleks korras nii praegu, kui tulevikus. Liigutakse ja tehakse sporti regulaarselt. Mõeldakse tervise peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese. Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist. KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabe l JAH 25 EI 25 Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende eluviis ei ole tervislik.
oli päevas lubatud 80 eurot. Ei olnud just hea koolivaheajal käia teises koolis töötamas kümne euro eest päevas. Mõtlema hakates siis jäin ise rahaliselt miinustesse, sest tulin Kehrast rongiga Tallinnasse, sõitsin trolliga ka veel. Siis terve päeava söök ning suitsud. Aga oli ka paremaid päevi kui see päev. No ikkagi mulle ei meeldinud inimesed kes seal töötasid, sest nad nulisid koguaeg suitsu ja tahtsid et ma neile juua annaksid, sest neil endil ei olnud ja kui midagi küsisin sain sõimu. Raha ei tahtnud boss ka maksta. Koguaeg virises, et jääme kõik tööle hiljaks ja, et me teeme halvasti tööd. Hea töökeskkond oli siis kui käisin Eestis eelmise aasta seisuga kolmandal kohal olevas restoranis abikokana tööl. Mulle väga meeldis seal. Sain seal kask eurot tunnis mis ei ole just kõige suurema aga mulle meeldis seal. Mulle anti majutus nende pool kuigi ma ei olnud paberitega tööl. Peakokk õpetas mulle kõike mida tema teadis ja isegi oma sala nippe
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". M
**Koool** INIMESED JA INTERNET Uurimistöö **** 8b Juhendaja: ******** Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on alu
See uuring annab teavet mitmel tähtsal viisil. Esiteks meetmed aja kasutamise ja teostava tegevuse kohta 7päevase ajavahemiku jooksul, kasutades päevikusarnast meetodit, et uurimuse faktidest anda täpsem ja üksikasjalikum ülevaade ja hinnang kasutamise kohta. Teiseks analüüsiti vastuseid uurimuses esitatud avatud küsimustele, et selgitada miks õpilased kasutavad Facebooki ja milliseid tegevusi nad seal eelistavad ja esitavad. Kolmandaks on kirjeldatud sotsiaalseid muutusi Facebookis. Enamik üliõpilasi liitusid kasutajateks ja lõid oma Facebook konto suvel, enne ülikooli algust ( uuringus osalejatest 53,26%). 38,04% liitusid Facebook`iga esimese kursuse alguses. Keskmiselt vastanutest oli kasutanud Facebooki umbes kaks aastat (M=24,42 kuud, SD=9,93). Antud uuringus osalesid üliõpilased, kellel olid Facebooki konto. Varasemad ja ka käesolev uuring näitavad, et üle 90% üliõpilastest omasid Facebooki kontot.
annaabi.ee 
