kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Liikumise põhjused Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Liikumise tüüpe Kulgliikumine Sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Mitteühtlane liikumine Mitteühtlane sirgjooneline liikumine Lihtne harmooniline liikumine Kõverjooneline liikumine Ringliikumine Ühtlane ringliikumine Ühtlaselt kiirenev ringliikumine Mitteühtlane ringliikumine Paraboolne liikumine Pöördliikumine, pöörlemine Perioodiline liikumine Vaba langemine Tasapinnaline liikumine Ruumiline liikumine
1. Millal võib keha lugeda punktmassiks? Keha, mille mõõtmed võime antud liikumistingimustes arvestamata jätta, nim. punktmassiks. Nt: auto mõõtmed pikemal reisil, parkimisel ei saa autot lugeda punktmassiks. 2. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Nt: auto sõidab. 3. Mis on ühtlane ja mitteühtlane liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline, kus keha sirgel trajektooril läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Nt: ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuv auto. Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5
5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut.
Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. · Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. Kiiruse valem : v =s/t MITTEÜHTLANE LIIKUMINE · Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu
Muutuv liikumine Liikumine saab olla kas ühtlane (kiirus ei muutu) või mitteühtlane (kiirus muutub). Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked, kiirus on muutumatu. Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked traektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Keskmine kiirus on võrdne kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud koguaja jagatisega. Keskmise kiiruse tähis vk ja mõõtühik 1 m/s
taustsüsteemidest on erinevad. Punktmass: keha mille mõõtmed ei arvestata, kui keha poolt läbitud teepikkus on tunduvalt suurem mõõtmetest. Taustkeha: suvaliselt valitud keha, mille suhtes liikumist vaadatakse. Taustsüsteem: moodustavad taustkeha, sellega seotud kordinaatteljestik ja ajamõõtmisr vahend. Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Teepikkus: läbitud trajektoori pikkus. Nihe: on suunaga sirglõik, mis ühendab keha alguskohta lõppasukohaga. Mitteühtlane kiirus: keha kiirus muutub, keskmine kiirus ja teine on hetk kiirus , mis iseloomustavad kiirust. Ühtlane kiirus: on selline liikumine, mille korral keha kiirus muutub, võrdsetes ajavahemikes võrde aja võrra. Vabalangemine: keha langemine vaakumist, keha langemist ei takista midagi, õhutakistust ei ole. Kiirendus: näitab palju kiirus muutub igas ajaühikus. Kulgliikumine: kõik keha punktid liiguvad täpselt ühtemoodi, ühesugune kiirus, trajektoor
Kiirus Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust -- füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Keha kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus jagada selle tee läbimiseks kulunud ajaga. Kiiruse tähis on v. Kui keha liigub kogu aja ühesuguse kiirusega, siis liikumist nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Enamasti liiguvad kehad muutuva kiirusega. Muutuva kiirusega liikumine on mitteühtlane liikumine. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Aineosakesed liiguvad palju kiiremini, kui meid ümbritsevad makrokehad. Gaasis liiguvad osakesed korrapäratult kõikvõimalikes suundades. Mõned neist liiguvad küll suhteliselt aeglaselt, teised aga väga kiiresti. Kokkuvõte Ma leian, et liikumine on üks tähtsamaid osasi füüsikas. Liikumine on nähtus keha
ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m. 11.tiirlemine-on keha liikumine ümber väljaspool keha asuvat telge. 12.trajektoor-on mõtteline joon,mille kujundab liikuva keha mingi punkt. 13.mitteühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused. 14.ühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Teepikkus on füüsikaline suurus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Teepikkuse põhiühik on 1m. Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Kiirus on füüsikaline suurus.
Dünaamika-uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika-uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, see tähendab keha on tasakaalus 3. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Liikumine toimub alati millegi suhtes, see tähendab liikumine on suhteline.Erinevate kehade suhtes võib olla liikumine erinev. 4.Liikumiste liigid nii trajektoori kui kiiruse järgi? Liikumiste liikideks on sirgjooneline, kõverjooneline, ringjooneline ning samuti ühtlane, mitteühtlane ja kulgev 5.Mis on punktmass? Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid. 6.Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 7.Mida näitab liikumise graafik? Graafiline meetod kasutab liikumise graafikuid, näitab teepikkust, aega ning nendega saame arvutada kiiruse. 8.Kirjuta nihke arvutamise valem ja selgita tähiseid S=x-x0=kolmnurk X
Mehhaaniline liikumine. Variant A 1. 1. Spidomeeter: mõõteriist kiiruse mõõtmiseks 2. Keskmine: .......kiirus. Kiirus, mille abil 3. Teepikkus: Füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mehhaanilist liikumist 4. Nähtus: Mistahes muutus on......... 5. Mitteühtlane: Liikumine mille kiirus on ebaühtlane on........... 6. Ringliikumine: Liikumine, mille trajektoor on ringjoon Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5
Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne. (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese. 3. keha, mille mõõtmed võib vaatluse käigus arvestamata jätta. 4. Trajektoor - pidevjoon, mis koosneb keha (punktmassi) poolt läbitud punktidest. 5. Trajektoori kuju järgi – sirgjooneline – kõverjooneline – ringjooneline ! Iseloomu järgi – ühtlane liikumine - kiirus aja jooksul ei muutu – mitteühtlane liikumine - kiirus muutub aja jooksul – võnkumine – perioodiliselt korduv liikumine – kulgev liikumine - kõik keha punktid liiguvad paralleelsetel trajektooridel – pöörlev liikumine - kõik keha punktid liiguvad ringjoonelistel 6. Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse nim. taustkehaks 7. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). 8
Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirust tähistatakse tähega v kiirus = teepikkus/aeg Kiiruse ühikud on: 1m/s; 1cm/s; 1km/min; 1km/h V=S/t mõõtmiseks on mõõteriist - spidomeeter Kiiruse otseseks Ühtlane, mitteühtlane liikumine Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Ø Kiirus on jääv Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Ø Kiirus muutub Keskmine kiirus Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Kui auto läbis 180 km kolme tunniga, siis auto sõitis keskmiselt igas tunnis 60 km. Keskmist kiirust ei saa otseselt mõõta ühegi mõõtriistaga.
Et liikumist kirjeldada, valitakse üks keha, mille suhtes asukoha muutust uuritakse (see keha on taustkeha) Mõnikord jäetakse arvestamata liikumisel keha mõõtmed (kui keha mõõtmed on palju väiksemad läbitud teepikkusest). Sellist keha nimetatakse punktmassiks. Tee, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks, mis võib olla nii nähtav kui ka nähtamatu. Liikumise liigitamine: · Sirgjooneline · Kõverjooneline · Ühtlane · Mitteühtlane · Kulgev · Pöörlev · Võnkuv Liikumine on suhteline ja sõltub täiesti taustkeha valikust. Nt. sõites autoga, auto sinu jaoks ei liigu aga puud küll. LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED 1)aeg- t (s) 2)teepikkus- s (m) 3)nihe- s-> 4)kiirus- v (m/s) VEKTORID Vektor on suunaga suurus. Vektoreid kujutatakse joonistel nooltena. Vektori pikkus on moodul (absoluutväärtus) 1) Vektorite liitmine Vektoreid liidetakse kas kolmnurga või rööpküliku reegli järgi ja ainult graafiliselt.
Tähistatakse tähega s. Mõõtühik on meeter (m). Trajektoori järgi võib liikumised jagada kaheks: Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine (näiteks purskkaev) 2009 PTG 1 Leili Jaagant Füüsika X Liikumise iseloomu järgi jagunevad liikumised: 1. ühtlane liikumine 2. mitteühtlane liikumine (näiteks: startiv auto) – erijuht on ühtlaselt muutuv liikumine Liikumist kirjeldab teepikkus, aeg ja kiirus. Aeg – näitab mingi sündmuse kulgemist. Tähistatakse tähega t. Mõõtühikuks on sekund [s]. 1 min = 60 s 1h = 3600 s Kiirususeks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhet (jagatist). Kiiruse mõõtühikuks on m/s. Kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha ajaühikus.
Trajektoor joon, mida mööda liigub keha. Liikumist saab jagada: 1) Trajektoori järgi sirg- ja kõverjooneliseks: Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtum. 2) Kiiruse järgi ühtlaseks ja mitteühtlaseks. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahedes muutub keha poolt läbitud teepikkus sama palju. Kõik muu on mitteühtlane. 3) Kulgev ja pöörlev liikumine Kulgeva liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Pöördliikumisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erinevat trajektoori ringjoont. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus keha alg- ja lõppasukoha vahekaugus mõõdetuna piki trajektoori. Vektor on suunaga sirglõik. Nihkeks nimetatakse kahe punkti vahelist kaugust mõõdetuna linnulennult. Nihkel on suund.
arvestamata. Need punktid , mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingid pideva joone. Seda joont , mida mõõda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Liikumise liigid 1) sirgjooneline 2)kõverjooneline 3) ringjooneline Eeristada saab ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikus võrdsed teepikkused , on tegemist ühtlase liikumisega. Et aga startiiv auto läbib iga järgneva sekundiga ühe pikkema tee , on tema liikumise mitteühtlane. Kui liikumine kordub võrdsete ajavahemiku järel edasi tagasi sama trajektoori mööda , on tegemist võnklikumisega ehk võnkumisega. Võnkumine on näiteks laelambi kõikumine pärast tasakaalust väljaviimist , vee loksumine ämber ja käe liikumise saagimisel. Veel erastatakse teineteisest kulgevat ja pöörlevat liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasina üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks
VASTASTIKMÕJU LIIGID LOODUSES: GRAVITATSIOON ülemaailmne kehade vastastikmõju, mis avaldub kehade tõmbumises. VABALANGEMINE kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub. ELEKTROMAGNETILINE hõõrdejõud, elastsusjõud. TUGEV VASTASMÕJU hoiab koos aatomi tuuma NÕRK VASTASMÕJU elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. KINEMAATIKA mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi. MEHAANILINE LIIKUMINE JAGUNEB: 1)ühtlane sirgjooneline liikumine 2) mitteühtlane sirgjooneline liikumine. ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. KIIRUS füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihke suurust. Kiirus on vektorsuurus(kiirusel on olemaso ma suund) Tähis: v LIIKUMISVÕRRANDID saame määrata keha lõppasukoha koordinaadid. LIIKUMISGRAAFIK näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast. KESKMINE KIIRUS näitab, millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt ühes ajaühikus.
· Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib · Tähis: s · Mõõtühik: 1m · Valem V= s x t Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. o Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu. o Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t o Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. o Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise kirjeldamisel pole alati sugugi tähtis, millise kuju või mõõtmetega keha on. Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt ühte punkti, s
Aga sündmus ise on midagi absoluutset: ta on olemas igas inertsiaalsüsteemis, olgugi et tema koordinaadid on igas süsteemis erinevad. Neljamõõtmelisel aegruumil on oma eriline geomeetria. See pole midagi muud kui relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi
Igasugused nähtused toimuvad ajas seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid (3) ja ajakoordinaat (kell) Liikumise vormid · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) · Pöördliikumine keha osad liiguvad erinevaid trajektoore pidi (nt ratas pöörlemisel) Liikumise viisid · Ühtlane mitteühtlane · Kiirendusega aeglustusega liikumine (ringliikumine alati kiirendusega liikumine · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika miks toimuvad liikumised? Vaatleme põhjusi ja püüame neist hinnata tagajärgi · Staatika tasakaalutingimuste määratlemine Kulgliikumine
Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioonijõud ehk mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: Inimesi, vett merede, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne.
sukeldamismeetod-Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala. tihedus-Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga aine massi liikumine-Keha asukoha muutus ruumis , teiste kehade suhtes. trajektoor- Kujuteldav joon, mida mööda liigub keha punkt. kiirus-Füüsikaline suurus mis võrdub valemiga v=s:t ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori 2. miks me näeme kehi värvilisena? Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki,
· Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid Jõudude liigitamine · Ühtlane mitteühtlane liikumine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö · Kiirendusega-aeglustusega liikumine keha nihutamisel ei sõltu trajektoori · Nende kombinatsioonid kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, asukohast (koordinaatidest). näitab vaid et kiirendus ajas on jääv · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka
6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub. 11. Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15
Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust. Kitsamas mõtte mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust füüsikaline suurus mis näitab kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitteühtlane parajasti siis kui esineb nullist erinev kiirendus. Kiirusvektor. Kiirusvektori projektsioonid. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda milles ta liigub. Kiirusvektor muutub kui muutub kas kiirus või suund. Kiirusvektori projektsioonid: vx=vx (rõngas x kohal), vy=y(rõngas), vz=z(rõngas)
Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust. Kitsamas mõtte mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust füüsikaline suurus mis näitab kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitteühtlane parajasti siis kui esineb nullist erinev kiirendus. Kiirusvektor. Kiirusvektori projektsioonid. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda milles ta liigub. Kiirusvektor muutub kui muutub kas kiirus või suund. Kiirusvektori projektsioonid: vx=vx (rõngas x kohal), vy=y(rõngas), vz=z(rõngas)
Kui trajektooriks on sirge, nimetatakse liikumist sirgjooneliseks, kui trajektoor pole sirge, siis kõverjooneliseks. Kõverjoonelise liikumise erijuhuks on näiteks ringjooneline liikumine. Eristada saab ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, on tegemist ühtlase liikumisega. Et aga startiv auto läbib iga järgneva sekundiga üha pikema tee, on tema liikumine mitteühtlane. Kui liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi tagasi sama trajektoori mööda, on tegemist võnkliikumisega ehk võnkumisega. Veel eristatakse teineteisest kulgevat ja pöörleva liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks. Kulgevalt liigub ka rööplükke tegemisel kasutatav joonlaud. Kulgeva liikumise korral on keha kõikide
Keha hetkkiirus Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri.
See on keha, mille kuju ega mõõtmed ei muutu. 15. Mis on keha mehaaniline liikumine? tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 16. Kuidas saab jaotada keha liikumist trajektoori kuju järgi? Kui trajektooriks on sirge, nimetatakse liikumist sirgjooneliseks, kui trajektoor pole sirge, siis kõverjooneliseks. Kõverjoonelise liikumise erijuhuks on näiteks ringjooneline liikumine. 17. Kuidas jaotub liikumise kiirus? Ühtlane liikumine ja mitteühtlane. 18. Mis on taustkeha? Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse 19. Mis vahe on nihkel ja teepikkusel? Erinevalt teepikkusest iseloomustab nihe ka liikumise suunda. Seega on nihe vektoriaalne suurus 20. Kuidas vaadeldakse klassikalises mehaanikas aega? absoluutse suurusena 21. Mis on vektor? Suunaga lõik. A - alguspunkt. B lõpp-punkt. 22. Mis on kiirus? 23. Mis on kiirendus? võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 24
Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9. Pöördliikumine. Pöördliikumise põhivõrrand. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel on aga keskpunkt keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik = v/r (nurkkiirus) [rad/s] v= R (joonkiirus) [m/s] = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 10. Mitteühtlane liikumine Kiirus on muutuv 11. Ühtlane liikumine a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. 12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega. Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek] = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont
Keha hetkkiirus – Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge. Mitteühtlane liikumine – Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine – Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus – Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri
Piko p 10-12 femto f 10-15 9 1011 Näiteks: 1F= cm 1,6 10 19 1 eV = J 1 bar = 105 Pa 1 μF = 10-6 F 2. Liikumiste tüübid: Ühtlane liikumine – sellise liikumise korral läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. V = S / t , milles v- kiirus (km/h), s- aeg ja t- teepikkus. Mitteühtlane liikumine - on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitteühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus. Sellise liikumise korral on võrdsetes ajavahemikes läbitud teepikkused erinevad. Vk = S/T Sirgjooneline liikumine – Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib
(täienda ise oma tabelit uute vektoritega ja joonista need teljestikku) · Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt? · Millised on erinevate liikumiste trajektoorid? · Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis? · Oska lühidalt selgitada, mis on trajektoor, teepikkus, nihe, aeg, kiirus, kulgliikumine, ühtlane ja mitteühtlane liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, liikumise suhtelisus. Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukoha tema lõppasukohaga. · Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi
See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon. Teepikkus (s) näitab, kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul, aeg (t) näitab vaatluse kesvust, ning kiirus (v) näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust. Mehaanilise liikumise liigitamise aluseks on trajektori kuju ja kiirus. Trajektori järgi liigitatuna on liikumised sirgjooneline liikumine, kõverjooneline liikumine, ja erijuhuks on ka ringjooneline liikumine. Kiiruse järgi liigitades on ühtlane- ja mitteühtlane liikumine. VALEMID JA TÄHISED: t= aeg s= tee pikkus v= kiirus t= s:v s= v×t v= s:t 4) JÕUD Jõuühikuks on üks njuuton/newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile
toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Kulgev liikumine keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga. Pöörlev liikumine nt palli veeremine
o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Vkogu = s kogu / t kogu Kehade vastastikmõju o Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g
Senti 1/100 Milli 1/1000 Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub Teepikkus Trajektoori selle osa pikkus, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib Teepikkuse-aja graafik Ühtlane liikumine Liikumine, mille puhul keha mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdse pikkusega teed Ühtlase liikumise kiirus Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ühes ajaühikus läbitud teepikkusega Mitteühtlane liikumine Liikumine mille puhul keha võrdsetes ajavahemikes läbib mittevõrdse pikkusega teed Keskmine kiirus Mitteühtlast liikumist iseloomustav kiirus Jõud Füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastasmõju tugevust F, 1N Elastsusjõud Jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning püüab taastada keha esialgse ruumala Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub kokkupuutuvate kehade vahel ning takistab liikumist üksteise suhtes
22.Mis on trajektoor? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. 23.Mis on teepikkus? Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. 24.Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Kiiruse valem: Ühik : 25.Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiiru ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. 26.Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumine, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 27.Mida näitab tihedus. Valem. Ühikud. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Valem: Ühik: 28.Mis on gravitatsioon? Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. 29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik. Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat Gravitatsioonijõud. Valem: Ühik: 30
Fh=[müü]mg Fh=0,2*10*10=20N *4)Auto resultantjõud: Fr = F Fh (Fh=[müü]mg) Näide: Tekst kahjuks puudub.. Antud: F=40N, [müü]=0,2, m=10kg, t=3s Leida: Fr=? Lahendus: Fr=F-Fh Fh=0,2*10*10=20N Fr=40-20=20N *5)Auto kiirendus: Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. a = V-Vo / t . Ühikuks on m/s2. Näide: Tekst kahjuks puudub.. Antud: V=12m/s, Vo=0m/s, t=3s Leida: a=? Lahendus: a=V-Vo / t a=12-0 / 3 =4m/s2 *6)Auto lõppkiirus: Ühtlase liikumise korral: V=S/t, ühikuks on m/s Mitteühtlane siis saab leida ainult keskmise kiiruse, Vk=Skogu / t kogu Näide(mitte ühtlane): Tekst kahjuks puudub.. Antud: a=90m/s2, Vo=0m/s, S=2km=2000m, t=600 Leida S=? Lahendus: V=Vo+at V=0+90*600=54000m/s Näide(ühtlane): Auto läbib 5sekundiga 20meetrit. Leia auto kiirus. Antud: t=5s, S=20m Leida: V=? Lahendus: V=S/t V=20/5=4m/s *7)Auto läbitud teepikkus: S= Vot+ at2 / 2, S=Vt Näide(ühtlane liikumine): Tekst kahjuks puudub.. Antud: V=12m/s, a=0, t=3s, Vo=12m/s, V=12m/s Leida: S=?
pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike
33 joonkiirus-iseloomustatakse keha liikumist piki ringjoont 34 nurkkiirus-kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustumiseks kulunud ajavahemiku suhe 35 kilogramm-mõõtühik, massi ühik 36 liikumine-kehade või osakeste asukoha pidev muutumine aja jooksul 37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed teepikkused 38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine 40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda
Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
Kiirenduse moodul v2 a = a = 2r = . (2.15) r Viimase tulemuse saamiseks kasutasime ka joon- ja nurkkiiruse seost, vt. valem (2.4). Valemiga (2.15) defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse a n . Nimetus ,,normaalkiirendus" tuleb sellest, et see on suunatud trajektoori normaali sihis. 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus Punktis 2.1 käsitlesime ühtlase pöördliikumise erijuhtu, kui keha pöörleb konstantse nurkkiirusega. Mitteühtlasel pöördliikumisel lisandub nurkkiirusele nurkkiirenduse mõiste. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: d (t ) = = (t ) . (2.16) dt Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ ] = 1 rad2 . s
Mikrokäsitlus suletud süsteem püüab üle minna korrastatult olekult korrastamata olekule. Boltzman loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Soojusõpetuses on selleks suunaks temperatuuride ühtlustumine. 9. Liikumise liigitus trajektoori järgi: sigjooneline, kõverjooneline, ringjooneline; kiiruse järgi: ühtlane ja mitteühtlane; keha erinevate punktide liikumise alusel: kulgev, pöörlev. 10. Ülesanded 2.26 Valem: F=(G*m1m2)/R2 Vastus: 3,6*10?N 5.45 Valem: Ek=2/3kT; T=t+273 Vastus Ek=6.2*1021J III rühm 1. jõud 2. pot energia vastastikmõju energia, tähis Ep 3. nurkkiirus 4. molaarmass aine ühe mooli mass (M) arvuliselt Mr 5
Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus. VEE TIHEDUS 1000 kg/m3 = 1 g/cm3 Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus keha trajektoori pikkus. Aeg liikumise kestus. Kiirus keha poolt läbitud teepikkus jagatud aeg. V=s:t 1 m/s ; 1 cm/s ; 1 km/min ; 1 km/h Ühtlane liikumine liikumine kus keha kiirus ei muutu. Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Võnkumine liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik : 1 s SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f=1:T Ühikuks 1 Hz (herts) Keha inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. 1. Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2
Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid, autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. 10. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks (KM) (composite material) nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11
* Mehaaniline liikumine on keha asukohe muutmine teiste kehade suhtes. * Keha kiirus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus = teepikkus / aeg * Kiiruse tähis on v, teepikkuse tähis s ja aja tähis t. v=s/t * Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus ei muutu. * Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik. ( s/m = teepikkus / meeter | t/s = aeg / sekund ) - Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Jõud:
pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike
läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teid. 19.Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 20.Mida näitab keha kiirendus? - Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust. 21.Defineerida 1 m/s
annaabi.ee 
