Mehaanika, liikumine, vektorid (1)

MEHAANIKA

• kõige vanem füüsikaharu
  
• mehaanika lõi Isaac Newton , inglise füüsik, nö „füüsika isa“
  
• ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse – füüsika
  

Mehaanika jaguneb kolmeks:

• Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE)
  
• Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED)
  
• Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi
  

Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks.
Uuurimismeetodid:

• Vaatlus
  
• Katse
  
• Andmetöötlus
  

Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI:

• aeg (s)
  
• pikkus (m)
  
• mass (kg)
  

On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s)
LIIKUMINE
Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis.
Et liikumist kirjeldada, valitakse üks keha, mille suhtes asukoha muutust uuritakse (see keha on taustkeha)
Mõnikord jäetakse arvestamata liikumisel keha mõõtmed (kui keha mõõtmed on palju väiksemad läbitud teepikkusest). Sellist keha nimetatakse punktmassiks.
Tee, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks, mis võib olla nii nähtav kui ka nähtamatu.
Liikumise liigitamine :

• Sirgjooneline
  
• Kõverjooneline
  
• Ühtlane
  
• Mitteühtlane
  
• Kulgev
  
• Pöörlev
  
• Võnkuv
  

Liikumine on suhteline ja sõltub täiesti taustkeha valikust. Nt. sõites autoga , auto sinu jaoks ei liigu aga puud küll.
LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED

aeg- t (s)

teepikkus - s (m)

nihe - s->

kiirus- v (m/s)
VEKTORID
Vektor on suunaga suurus.
Vektoreid kujutatakse joonistel nooltena.
Vektori pikkus on moodul (absoluutväärtus)

Vektorite liitmine
Vektoreid liidetakse kas kolmnurga või rööpküliku reegli järgi ja ainult graafiliselt.

Vektorite lahutamine
Vektorite lahutamiseks võib vektorile liita teise vektori vastandvektori.
Lahutamiseks võib nad kanda ka ühisesse alguspunkti. Vektorite vahe viib teise lõpust esimese algusesse.
Nihe on vektor, mis viib keha algasukohast lõppasukohta.