Kinemaatika (0)

FÜÜSIKA
Kinemaatika
Mehaanika – Füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.
Mehaanika põhiülesanne – leida keha asukoht mis tahes ajahetkel.
Mehaanika harud:
*Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis.
*Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub.
*Staatika – uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu.
Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul.
Liikumist vaadeldakse alati teiste kehade suhtes.
Liikumine on suhteline, sest see võib olla erinevate kehade suhtes erinev.
Liikumine on pidev ajas, see tähendab, et keha ei saa samal ajal olla kahes erinevas kohas.
Punktmass – keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta keha kuju ega mõõtmeid.
Trajektoor – joon, mida mööda liigub keha.
Liikumist saab jagada:

Trajektoori järgi sirg - ja kõverjooneliseks:
Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtum.

Kiiruse järgi ühtlaseks ja mitteühtlaseks.
Ühtlane liikumine – liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahedes muutub keha poolt läbitud teepikkus sama palju.
Kõik muu on mitteühtlane.

Kulgev ja pöörlev liikumine
Kulgeva liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga.
Pöördliikumisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erinevat trajektoori ringjoont .
Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Teepikkus – keha alg- ja lõppasukoha vahekaugus mõõdetuna piki trajektoori.

Vektor on suunaga sirglõik.
Nihkeks nimetatakse kahe punkti vahelist kaugust mõõdetuna linnulennult.
Nihkel on suund.
Füüsikalised suurused jagunevad kaheks:

Vektoriaalseteks (kiirus, kiirendus, nihe jne) – neil on suund

Skalaarseteks (teepikkus, temperatuur, voolutugevus jne) – neil pole suunda
Vektoriaalset suurust iseloomustavad: suund, arvväärtus ja rakenduspunkt.
Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuste võrra.
Muutumist iseloomustab kiirendus.
Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus.
Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust.
Kui kiirendus on negatiivne, on liikumine aeglustuv.
Ühtlase liikumise puhul teame, et nihe on võrde kiiruse graafiku alla jääva pindalaga.
Gravitatsioon – vastastikmõju, millele alluvad kõik massi omavad kehad.
Vabalangemine – selline kukkumine, kus takistus puudub või on väga väike.