Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Missugune on raamatu roll inimese elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loevad, pensionärid, harib, proovin, film, vabast, vabaaega, kooliõpilased, lugedes, laiendab, peabki, teaksminuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimeste seas ei ole raamatute lugemine eriti populaarne võrreldes, mida tähendasid raamatud vanemale põlvkonnale. Selle taga on kiirelt muutuv ühiskond, sest kui muutub ühiskond muutuvad ka inimeste huvid raamatute ja lugemise vastu. Selle muutuse sees on kindlasti internet, mis on tänseks vallutanud terve maailma. Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutempo on tunduvalt kiirem, ning ajaliselt pole meil teiste toimetuste kõrvalt aega lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema mõttemaailm on avaram ning see aitab tal ka asjadest paremini aru saada ja mõista. Tänapäeva inimeste vajadused on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka raamatuid igale maitsele. Kõikides koolides on raamatute lugemine kohustuslik. Mõnes koolis vähem, mõnes koolis rohkem. Põhikoolis suhtusime me kohustuslikku kirjandusse kui mõttetusse
Raamat vanamoodne mõnuaine Raamatud on tähtsad silmaringi avardamiseks ning maailma mõistmiseks. Ei ole oluline, kui tihti sa loed, kuid vahel peaks siiski paar lehekülge läbi sirvima, et saada mõtlemisainet ja puhkust reaalsusest. Lugedes võid avastada emotsioone, millest sa varem teadlik ei olnudki ning raamatu võlu suureneb iga lausega. Need mitmed leheküljed suurte kaante vahel väjendavad kellegi olemust ning tahet ka teistele näidata, mida tema, millestki arvab. Miks ka mitte huvituda mõnest põnevast loost, mille abil võib muutuda ka enda vaatenurk? Raamat oli vansti ainuke ajaviitmis viis. See oli justkui pühaasi, mida anti edasi põlvest põlve
Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja
On ka salkkond inimesi, keda raamatud üldse ei huvita ning vihkavad neid. See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga". Ülejäänud raamatute kokkuvõtteid on saadud internetist ning hiljem omaette mõeldud, et oi-oi kui kaval ma ikka olen, teised loevad kõik raamatud läbi. Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored inimesed lihtsalt enam harjunud millegi nimel suuremat vaeva nägema. Igapäevane toidumoon tuleb ärimehest isa mantlitaskutest ning endal jääb vaid põhikool või gümnaasium lõpetada
Minu lemmikraamat Lugemine on vajalik. Ilma selleta jääks meie eest paljud asjad saladuseks. Inimene, kes ütleb, et temal pole lugemist vaja, on lihtsalt mõtlematu. Lugemine arendab meie silmaringi, laiendab sõnavara ja valmistab meid mingis mõttes isegi eluks ette. Minule meeldib lugeda raamatuid, mis on elust enesest, raamatuid, mis kajastavad inimese igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla.
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
Küsitluse läbiviimise metoodika oli samuti oluline, sest objektiivsete tulemuste saamiseks oli vaja, et ankeedi täidaks võimalikult suur osa sihtgrupist. See tähendas, et küsitlust ei olnud võimalik läbi viia internetipõhiselt. Kuigi siis oleks uurimistöö koostaja jaoks olnud andmete kogumine ja analüüsimine palju lihtsam, ei oleks olnud võimalik tagada, et vastavad praktiliselt kõik küsitletavad õpilased. Isegi kui õpilased oleks oma vabast ajast küsitlust täitnud, oleks kaasnev kiirustamine tõenäoliselt tulemuste tõelevastavust oluliselt kahandanud. Pealegi on enamikul õpilastest niigi vähe vaba aega, paluda neil seda ankeedi täitmisele kulutada oleks olnud vastutustundetu. Seetõttu oli parim lahendus lasta õpilastel ankeeti täita eesti keele tundide ajal, õnneks olid õpetajad sellega rõõmuga nõus. Uurimistöö planeerimise käigus leidsin neli laiemat teemat, mille kohta oleks
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
3) väärtustab kirjandust kui tunde- kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -zanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; 5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikudega (teater, film, kunst, muusika); 6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet; 8) analüüsib kriitiliselt erinevad kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja aruteluoskust ning loovust. (Merlecons Toimetised 2010: 24).
siiski arvama, et taoline kapseldumine teistest inimestest oli tingitud mingi liiva jooksnud suhte pärast. Kas või seesama tunne pastori vastu ja suhte võimatus või midagi muud taolist. "Piiririik" oli raamat, mis tekitas minus küsimusi ja pani mind mitmete asjade üle mõtlema. Pani mõtlema eelkõige sellele, kuidas ajastu ja moraal võib inimese tulevast elu mõjutada. Ma poleks iial uskunud, et nii palju. Mulle väga meeldis see raamat ja ma olen täiesti kindel, et selle lugemine harib igaüht, kes vähegi mõelda viitsib. Selle teose kohta võiks öelda, et sellest on kõik välja jäetud. Justkui hakatakse juba kuhugi jõudma, aga siis astutakse jälle samm paar tagasi. Ka jääb palju selgusetuks. Kuid äkki see ongi eesmärk omaette. Võibolla ongi kogu elu, elamise kunst nii keeruline, et paljud ei saagi aru, kuidas tuleb elada. Kas üldse elatakse? Kellena ollakse? Kas tegutsetakse ausalt, tahte järgi?
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö
Alljärgnevas intervius Diana Leesaluga (ajalehest Postimees ja osaliselt ajalehest Sakala) seoses temalt endale ilmunud raamatute ("Mängult on päriselt " ja "2 grammi hämaruseni") säärase eduga, et saada vastused nii mõnelegi küsimusele. Oli see teie jaoks üllatusesimese koha saite raamatu "Mängult on päriselt" eest? Päris ausalt tahate teada? Ei olnud. Ma ei saanud täiesti kindel olla, aga kui kuulsin, et hindamisse on kaasatud kooliõpilased, siis ma muutusin enesekindlamaks. Kartsin natuke, et täiskasvanud ei pruugi mu lugu mõista. 21. kooli õpilaste kirjutatud retsensioonis oli esile toodud romaani roppu ja julget kõnepruuki. Kui julgelt te keelt kasutate? Kes mida ropuks ja halvaks peab. Mõni läheb näost punaseks, kui ma ütlen «kurat», mõni kardab juba sõna «armastus». Aga ma kasutan seal täpselt sellist keelt, mida ma ise igapäevaelus kasutan ja
Vastupidi see raamat toob lugeja reealsusega silmitsi. Ameerika loodusteadlane ja kirjanik Henry David Thoreau on öelnud: ,,Paljudele inimestele on raamatu läbilugemine märkinud uue eluperioodi algust." Ka mina võin väita, et pärast selle raamatu lugemist olen ma alustanud uut ja huvitavat eluperioodi täis katsetamist. Üks igapäevane asi, mida ma praktiseerin on naeratamine. Naerata ja maailma naeratab vastu. Proovin naerataada igale ühele ja olen tähelepannud, et hämmastav küll aga see toimib vägagi hästi. Liiga paljud inimesed unustavad elu tähtsama poole. Isegi väga väike muutus võib anda väga suure tulemuse. Kirjanik Jerome David Salinger on öelnud:" Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks tuju tuleb." Minuga on juhtunud sama
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat  e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun
teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest
Minul oli kunagi sõbranna, kelle isa oli sõdur. Isa oli kogu aeg Afganistaanis ning teistes välisriikides, minu silmis, võitlemas mitte millegi ja mitte kellegi nimel. Kuid sõbranna ütles mulle tihti, et isa on välismaal, sest kui ta juba kord on oma rühmaga sõjas käinud, siis teistkordselt ta ei saa enam lasta rühmal ilma temata minna. Ta kuulub sinna. Kunagi ma ei mõistnud seda üldse, kuid nüüd raamatut lugedes tuli see vestlus mulle uuesti meelde ning aastatega erinevaid raamatuid lugedes hakkan seda üha enam mõistma. Arvan, et ka tänapäeva sõdurid ei saa kodus tihti rahu, sest olgu neid perekond või mitte, neile on sama kallid ning olulised ja sõdur-kaaslased ning ühe nende surm mõjub sama laastavalt kui pereliikme surm. Ning kui Paul kaotas Kat'i, siis polnud tal enam midagi mille nimel elada. Ta ei suutnud
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse.
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele  film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele  koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
Kammerooperile kahjuks ei jõudnud. See on küll selline asi, mis võiks ka Urvastes ettekandele tulla. Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks? Ei tea isegi, miks. Saapad-sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka! Kas on ette tulnud, et mõni inimene on teile otse öelnud, et talle ei meeldi see, mida te kirjutate? Ikka ütlevad. Neid ei ole küll palju, aga olenevalt olukorrast ja tujust, kas ta suudab seda ära rikkuda. Sellist inimest ma vihkama küll ei hakka nagu ka näiteks inimesi parteidest, mis mulle ei meeldi. Kas te sellesse kuldkalasse usute, kes kolm soovi täidab? Aga soovide peale mõelnud olete
vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu  tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair"  kõlab nagu nonsenss.)
hakkama klientidega. Raamatu autoriga olen nõus nii 97% ulatuses. (See kolm protsenti on just nimesiltide osa ja veel ühtteist, millest saate aimu kui loete minu lühikokkuvõtet raamatust). Raamat on kirjutadud kergesti loetavalt ja eriti hea on see, et on toodud ka näiteid elust enesest. Meeldis ka raamatus toodud test. (Kuulamise test siis.) Endal ei ole kõiki olukordasid tulnud kogeda, ometigi on väga hea, et on võimalik saada autori poolseid näiteid. Seda teost lugedes ma ei pettunud. Kui tavaliselt on sellised kommentaarid, et oleks võinud olla õhem, lühem, siis mina tabasin ennast mõttelt, et oleks võinud olla mahukam, et oli väha huvitav lugemine. Kindlasti on veel sellise teemaga raamatuid, aga iseasi, kas sama kergelt loetavaid ja mõistetavaid. See on raamat, mida on võimalik lugeda ka peale pikka tööpäeva ja osade kaupa ning samuti suvalises järjekorras. (Peatükkide järjestus ei ole lugemisel oluline.) Ja äärmiselt tore on ka see, et
.'' sai väga hea vastuvõtu osaliseks ning osutus nõutud raamatuks (suurt nõudlust näitas see, et kirjastusel oli esitlusele kaasa võetud 70 eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÃœHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja Âteemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saanudki lõpetada, sest
vandenõuteoreetikute teooria). Üks tekstidest räägib annunakist Ninhursag, kes oli kõrgem meditsiiniametnik (ta oli maa-ja emajumalanna) ja tema lõi lõpuks funktsioneeriva Aadama ehk inimese. Sellest on olemas piktogramm (pildil), kus ta on laborit meenutavas ruumis, riiulitel katseklaasid ja nõud, hoides ise väikest inimest käes ja lausudes: “Ma tegin seda!“ Martelli hakkasin uurima, sest tema on artikli sisukohalt väga tähtis ning üldiselt teksti lugedes sain aru et see on seotud mingi kahtlase inimesega. Jason Martelli googeldasin ning lugesin erinevate veebilehtede tutvustust temast, kui ta oleks natukenegi tõsiseltvõetav teadlane, siis selliseid esimesi vasteid seal olla ei tohiks. Neid oli pooleks ühed kus oli kirjutatud, kusjuures neil kõigil oli sõna sõnalt sama tekst, et Martelli on tunnustatud teadlane ja on spetsialiseerunud iidsele sumerite kultuurile ning teised olid need, kus oli kirjas, et ta tegeleb
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull  kulli pilk j.talvet  tõrjumatu äär r.veidemann  olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing  vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu"  Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
annaabi.ee 
