Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis teha, Ann?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gregor, annil, reena, kasuisa, kätlin, poisi, teismeline, koera, lastekodu, marten, silva, sõbranna, pannud, suhtlema, kingib, kaelakee, pööra, kolinud, sugugi, laseb, koeral, jookseb, kuulnud, lapsendatud, selgub, surub, otsima, öelnud, politseile, rahad, saigi, kasuema, usaldada, tuppa, minust, hoolinudMis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle
Laura Liiv 8.a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
ANN Kareen? FELIX Naine sinu elus. ANN Jah. FELIX Miks tema? ANN Ta oli lähedal. 28 FELIX Ja sellest piisas, et... ANN ...ära tunda. Felix lükkab kohvitassi eemale. FELIX Kuidas ma aru ei saanud? ANN Armastus teeb pimedaks. FELIX Ja kuidas veel.... Felix võtab Annil käest kinni. FELIX Ma arvan, et sa kiirustad.... Ma ei usu, et sul pole enam tundeid minu vastu. Ei usu. (Paus) Palun mõtle veel.... ANN Felix... FELIX Sa armastad mind. ANN Mitte sedasi nagu varem. FELIX Aga sa armastad mind. ANN See pole see. FELIX On mis ta on, aga sa ei saa mind veel oma elust välja kirjutada. ANN Felix, ma olen muutunud. FELIX Ma viin su arsti juurde.
vanemad välja, et neid tõsisemalt võetaks. 2. SUHTED 2.1. Suhted perega Teostes kujutatud tüdrukute vanemad on pigem eemalehoidvad. Kuigi nõudmised lastele on suured ning vanematel on selge ettekujutus, millised nende lapsed olema peavad, siis igapäevaste tegemiste vastu huvi ei tunta. Eriti pööratakse rõhku emadele, kellega on suuremad tülid, suhted isadega jäävad tagaplaanile. "Kui ma vaatan enda ema, siis teistega võrrelda ma teda küll ei oska. Kätlini ja Reena ema moodi ta küll pole. Ta tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei tiku minuga kuskile kaasa ega taha minu asju klaarida [...] Aga nüüd jõudsingi selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu mul endal poleks üldse mõistust peas ega tulevikuplaane ollagi" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 5). Vanemad on keelajate rollis, kes seavad paika reeglid, kuid ei oska või pole neil aega laste probleemidega tegeleda
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab
hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta vihkas neid. Järsku tundis ta jubetat peapööritust ja küsis kas ta võib minna ja oma emale helistada. Minut hiljem nuttis ta telefoni otsas emale asja selgitades. Bee tahtis Ericut, ta ei saanud enam mõtteid mujale. Emily mainis Beele , et Eric juhib jooksu. Jooks oli kuus miili, isegi Bee teadis, et see on liiga palju. Aga ta pidi poisi pärast minema. Üle jäänud rühm oli juba alustanud ja Beel läks neile järgi jõudmiseks natuke aega. Ta alustas kohe vestlust Eriuga. Pärast pika aja möödudes hakkas ta juba väsima, aga ta suutis oma hingamise endiselt korras hoida. Kui poiss lisas sammu lisas Bee ka. Ta tahtis Ericu kohta võimalikult palju teada saada. Jooksu rannal lõpetades oli ülejäänud grupp juba kaugele maha jäänud. Nad jooksid lõpusprindi võidu. Lõpuks vajusid nad mõlemad rannal kokku. Bee
Muutuste kiirus hämmastas ka ameeriklasi, nende ees avanes nagu unes uus maailm. Just niisuguse muinasjutulise teema valis ameerika kirjanduse rajaja W.Irving oma jutustuse ,,Rip van Winkle,, sisuks (tüüp läheb koeraga ja püssiga mägedesse kuna läks naisega tülli ja siis kohtab hollandi riietes olevat meest kes viib ta teiste hollandlaste juurde. Seal job ta natuke alkoholi ning siis jab magama. Kui ärkab pole enam kedagi, ei tema koera ega relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
" Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar?" Igatahes muutusid nende suhted nii halvaks, et 14 aastaselt, jooksis ta kodunt minema ja jäi elama tädi juurde. "Isa andis raha. Ka tädi käis tööl." Kõik oli hästi ajani, mil ta pärast keskkooli ülikooli arstiteaduskonda sisse ei saanud
Kasuisa võtab ta kaasa reisile Hispaaniasse ja Portugali 1839. Saab sealt inspiratsiooni ja kirjutab luuletusi jms. Baudelaire lahkub kodust ning kohtub teiste loomeinimestega ja vaimustub Balzackist. Temast kujuneb omamoodi kuulsus, tema seltskonda otsitakse jne. Lütseumis oli ta otsustanud et hakkab kirjanikuks. Baudelaire meeldis inimesi sokeerida oma juttudega. Ta oli nn dändi. Tohutu tähelepanuvajadus. Saab tuntuks ja temast räägitakse. Ta vanematele ei meeldi seee. 1841 annab kasuisa talle 5000 franki ja paneb ta Indiasse sõitva laeva peale. Ta tahab, et Baudelairest saaks diplomaat. 10 kuu pärast on Baudelaire tagasi Pariisis. Kui ta sai täisealiseks, siis sellega kaasnes isa pärandus (75000 franki). Ta ostis omale saarele suure maja, palju raamatuid ja hunniku kasse. On seal uhkes üksinduses. Aastakese pärast jätab saare maha ja asub elama hotelli. Hommikuti käib Pariisi ülikoolis loengutes, et ennast harida
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
· Poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus 1809-1849. Sündinud Bostonis. Kuna isa-ema on tal näitlejad, jätab Poe vanaisa nad rahast ilma. Vanemad surid varakult tuberkuloosi, Poe adopteeris jõukas tubakakaupmees Allan. Vahepeal elavad ka Inglismaal, Poe alustab seal kooliskäimist, on edukas. 1821 Richmondi USA's. Elab seal üle oma elu esimese kirgliku armastuse (klassivenna ema) > luuletused. Koolis andekas nii vaimselt kui spordis (jooks, poks, ujumine). 1825 kihlub salaja kasuisa äripartneri tütrega. Tüdruk pannakse kiirelt teisele mehele, Poe Virginia ülikooli. Lahkhelid kasuisaga, kaardimänguvõlad, isa keeldub maksmast ning Poe lahkub koolist. Tal on mõte minna Kreeka vabaduse eest võitlema ja avaldab I luulekogu, mille honorar peaks selleks raha andma. "Tamerlan ja teisi luuletusi" > raha ja edu ei tule, raamat on ka anonüümne (nime "Bostonlane" all). Läheb sõjaväkke 1827 a. teda transporditakse pidevalt erinevatesse väeosadesse
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda emaga
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid,
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson...................
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse s kujunemist agressiivseks ning kriminaalseks, t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
annaabi.ee 
