Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu elu kiviajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regina, elan, avaras, perega, lõke, vihm, hoiame, aitame(ametlikus korras) taolisi üritusi läbi viinud. Kuna minul on maakodu ilusa järve ääres ja Tartust mitte väga kaugel, ei olnud palju muret ka pulmapeo asukohaga. Veel ühes asjas olime täiesti ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest. Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse
Torvald Helmer Mina olen advokaat Torvald Helmer. Olen abielus ja mul on 3 väikest last. Elan hubases korteris ja elan meeldivat keskklassi elu. Ma sain ametikõrgendust ning asun peagi Aktsiapanga direktori kohale. Iseloomult olen rahulik, tasakaalukas, aus ja ka hoolitsev. Üheks tähtsaimaks oma elus pean tööd. Ma kulutan sellele päris palju oma ajast. Kui ma veedan aega oma kabinetis ehk siis töötan või valmistan pabereid ette, eelistan ma vaikust ja ei soovi, et mind segataks. Nagu ma mainisin oma iseloomujoonteks, siis ka töös olen ma eelkõige aus ja tasakaalukas. Ma ei tegele nö räpaste
hakkama aga millegi pärast seda ei tee. Neid lapsi katsun innustada ise hakkama saada, julgustan neid ja olen toeks, vajadusel muidugi aitan. Koolitusel sain palju teoreetilisi teadmisis ja lasteaias praktikat, kuidas hakkama saada ja kinnitada lastes enesekohaste oskuste kujundamist. Täna olen kindel, et koostöös perega ning järjepidevusega saavad lõpuks kõik lapsed iseseisvalt hakkama oma igapäevaste hügieenitoimingutega. Kõige tähtsam on lastesse süstida usku, ma saan hakkama ja siis tuleb juba kõik iseenesest. Lastehoius käima hakkav laps pead suutma ise süüa. Mina saan abistada ja juhendada söögiriistade õige hoidmise tehnika välja kujunemisel, saan
Nad said käia Tallinna laulupidudel ja reisida mööda Eestit ringi, mis tollel ajal paljudel ei olnud võimalik. Lisaks poistekoorile käis minu isa ka kunstiringis. Sinna ta küll ise ei tahtnud minna, aga minu vanaema viis ta vägisi sinna. Minu isa jutu järgi olevat ta olnud seal ainuke poiss. Sealt ta sai endale ka hea joonistamise oskuse. 20 Foto 11. Võru 1. Põhikooli 7. klassi õpilased ja õpetaja Regina Ausmaa 1982/83 õppeaastal. Kolmandas reas paremalt neljas Valev Lebreht. Pildistatud kooli kõrval. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Koolivorm oli juba muutunud selleks ajaks. Poistel olid jalas teksapüksid ja peal teksariidest vest. Tüdrukutel oli sarnasem riietus poistega. Põhikooli lõpetas minu isa kolmede, neljade ja viitega. Käitumine oli tal eeskujulik. Tollel ajal ei pandud hoolsuse eest hinnet. Lõpueksamiteks oli: matemaatika, ajalugu, vene keel,
tuleb jälle meie perre tagasi. 12. Vanaema ajal veel järgiti, et leiba ei või enne syya, kui see jahtunud on. 13. Paljud leiba pudutavad uskumused käivad ka saia ja sepiku kohta. 14. Veel 1980. a alguses oli talu pööningul kott leiva- ja saiakuivikutega - juhuks kui peaks sõda või mõni muu häda tulema. Siberisse kyyditamine ja rasked ajad andsid oma õppetunni. 15. Uue-aasta öösel peale keskööd läksime perega lauta, soovisime loomadele head uut aastat ja andsime igayhele tykikese leiba. See oli siis, kui talus veel loomi oli. 16. Leiba ei või laenajale kunagi keelata; samuti ei või keelata sauna ja kaevuvett. Muidu kaob õnnistus. 17. Meie jõululaual seisab terve pyhadeaja puutumatuna leib koos liha ja õllega. 18. Leib oli varem ja on nyydki veel vahel tähtis kylakost ehk kingitus. 19. Noa pealt ei tohi ei leiba ega midagi muud syya, see teeb tigedaks. 20
Võibolla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse . Tihtilugu need kujunevad suursugusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad peretraditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäevitiiti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda, kui vanemad võtavad aja maha, näiteks suvel ja
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkookide tegemist, milleta ma oma pühapäevahommikuid enam ette ei kujutakski. Kindlasti saab ka väga lihtsaid asju pidada perekonna kooshoidjateks ehk traditsioonideks nagu sünnipäevade pidamine ja eelkõige erinevad perekondlikud üritused. Ilma traditsioonideta ei oleks perekond minu jaoks hetkel selline, milliseks ma olen harjunud teda pidama.
lämmastikmonooksiidi, selleks, et lõhkuda munaraku seina sellest kohast kust ta saaks munarakku tungida ja siis viljastada selle. Isegi munaraku siseselt nagu jagunemine, südame, kopsude, pea, kõige selle loomine sees, mis saab millest, kõige selle korralduse annab täpselt samuti lämmastikmonooksiid. Kui meie organism ei suudaks toota lämmastikmonooksiidi, siis meid siin ei oleks. Ja et tagada organismi tervet funktsioneerimist, on täiesti hädavajalik, et me hoiame lämmastikmonooksiidi taseme piisavalt kõrgel, et olla terve. Vaatame mõningaid lämmastikmonooksiidi funktsioone. · Paljudes kudedes erinevate füsioloogiliste protsesside reguleerimine. · Veresoonte laiendamine. Kui süda lööb, siis pumpab ta verd. Ühe minutiga pumbatakse 5 - 6 liitrit verd. Päris korralik kogus. Päeval ja öösel, aasta aasta järel, kogu aeg 5 6 liitrit minutis. Vereringet südamest järgmistes faasides ei saaks toimuda, kui organism ei vabastaks
rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed, iga lõke teeb valgemaks öö usu mind kauboi. Lõppenud on päevad Lorenzo Pilat, tõlkinud Kustas Kikerpuu / Daniele Pace, Mario Panzeri Oli kevad siis, kui minu juurde saabusid kord sa, päevi rõõmurohkeid minu jaoks tõid kaasa endaga. Liialt hilja taipasin, kui petlik oli siis kõik see: ei nüüd aita enam pisaradki, hiljaks jäänud need, jäänud need ... Refr. Lõppenud on päevad, mil nii tihti käisid siin, 13
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Selline mõtlemine on, aga ühekülgne, kuna toitumine ei ole ainukene asi, mis määrab inimese tervisliku seisundi. Võib leida palju omavahel seotud asju, mis määravad, kas inimene tunneb ennast hästi. Kõigi inimest puhul on erinev, mis neid tegelikult hästi tundma paneb, aga toitumisel on väga suur roll, kas inimene on terve või mitte. Kogu toit mis me elu jooksul sööme käib läbi meie organismi ning jätab oma jälgi, seetõttu mõjutab see meid palju. Kuidas me oma keha hoiame ning selle eest hoolitseme määrab ära selle kuidas me ennast tulevikus tunneme. Minu kaheksakümne aastane vanaisa ütleb, et hoia oma keha, sest sellega pead sa kogu oma elu elama ning ma leian, et tal on õigus. 3 TERVISLIK TOITUMINE Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa.
See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane
Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud. Tütar Maarja Pild on Tartu Ülikoolis ametnik, ta on samuti Tartu Ülikooli lõpetanud. Tema pesapaik on Elvas, kus ta on kolmanda lapsega kodus. Noorim poeg Hando õpib Tartus ajalugu. Vanim poeg Hannes on selles linnas õppinud juurat ja vanim tütar HelenVesta on lõpetanud Tartu kunstikooli.
Qu'est-ce qu'elle a dit? (Mida ta ütles?) RENNE: Aa, ussikeste filosoofia. VARENKA: Elle l'a felicitée, Maman, c'est tout. (Ütles talle, et ta oli väga tubli, ema, oligi kõik.) ALEKSANDER: Üldsegi mitte. Ussikestel ei ole mingit filosoofiat, nii palju kui teada on. 1 Ei halastust saa keegi sundida. Kui leebe vihm ta langeb alla taevast. Shakespeare "Veenetsia kaupmees", 4.vaatus, 1.sts. (tlk.) 5 VARVARA: Kuidas te neile midagi üldse õpetada saate, kui te nendega rääkida ei oska? ALEKSANDER: Täpselt. MISS C: I'm so sorry, what did your mother say? ALEKSANDRA: No lessons tomorrow, she said, holiday. MISS C: I think not, see me afterwards.
Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Minu keskkonnajalajälje mõjutajad Essee Koostaja: Kristiina Pällo Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad paiskavad õhku meeletutes k
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Viljandi EPT-s ekskavaatorijuhina. Samal ajal õppisin Viljandi Kaugõppekeskkoolis. Pärast sõjaväeteenistust 1966.a. asusin õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetasin agronoomina. Tööle suunati mind "Vambola" kolhoosi osakonnajuhatajaks. 1973.a.- 1976.a. töötasin Kärstna kolhoosis peaagronoomina ja kuni 1981.aastani esimehena. Seejärel suunati mind Tarvastu kolhoosi ja viimased üheksa aastat olen töötanud seal majandi esimehena. Elan oma perekonnaga seniajani Kärstnas, kuhu hävinud talu asemele ehitasin oma perega uued hooned. Abikaasa on Kärstnas agronoomi ametis. Meie perekonnas on kaks poega ja tütar, kes on õpilased. Oma ametis põllumajandusspetsialisti ja majandusjuhina olen alati seisnud maainimeste huvide ja heaolu eest. Viimastel aastatel on sellele lisandunud sõna tõsises mõttes võitlus eesti küla taastamise eest. Tänapäeval oleme oma linnad loovutanud muulastele
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
Seal õppisin ma lugema,kirjutama ja arvutama. Peale seda läksin ma grammatiku kooli, et saada vägevaks riigimeheks. Õppisin kreeka keelt,kultuuri ja ka ajalugu. Lugesime palju kirjandust ning õppisime kõnelema. Peale seda läksin ma veel retoorikakooli, kuhu igaüks enam nii naljalt sisse ei saa. See kool oli väga kallis. Seal korraldasime me väitlusi ning arutlusi, et oma kõneoskuseid lihvida. Minu õpingutega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Ma elan ühekorruselises nelinurkse plaaniga kivist majas. Minu elamu keskel on aatrium, kus toimub enamus igapäevaelust. Kasutasime seda külaliste vastuvõtmiseks, kuid nüüd on meil sellejaoks eraldi ruum ning kasutamse seda rohkem elutoana. Aatriumit piiravat igast nurgast meie pere magamistoad. Maja taga on meil sammaskäiguga ümbritsetud kaunis aed. Hommikul tõusen ma vara, koos päikesega, sest voodis lesimine kui päike on kõrgel, on ebasünnis
ruumi ka õues olla. Kui meil oleks juba suur aed siis oleks ka vaja suurt maja,seal peaks olema päris palju tube, kuna meil hakkab palju külalisi käima erinevatest paikadest Eestit ja isegi meie Venemaa sugulased siis peaks olema meil koht neile kus nad saaksid ööbida kui nad tulevad meile külla. Me ei hakka neid ju ometi ära ajama. Samas ei saa meie kodu olla ka nagu hotell. Arvan,et meie külalised liiga tihti ka meil külas käima ei hakka,kuna siis ei jää meil aega oma perega olla ja kui juba pole aega oma pere jaoks võib sellised perekonnad väga kergesti lahku minna,aga seda ma ei sooviks.Kindlasti võiks me niiöelda ,,aja maha"võtta ja olla lihtsalt oma perega inult,kindlasti olles oma perega võiks teha huvitavaid asju,kuna arvan sellised tegemised ja ürituste korraldamised liidavad perekonda veelgi rohkem. Kindlasti käib minu perekonna juurde ka mõni koer. Koer peaks olema kindlasti üks liige meie
Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes! Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega? Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus. Mitte küll täiskohaga, mul oli pool kohta. Elan Tabasalus, Harku vallas, ja mul kulub palju aega bussisõitude peale. Ülemõde: Arusaadav. Merimetsa haigla on ju teie elukohale üsna lähedal. Malle: Mul on Iru Hooldekodust ka soovituskiri. Seal hinnati minu tööd väga. Ülemõde: Olen seda lugenud. Tean, et olete töökas, abivalmis ja väga kannatlik eakate ja haigetega suhtlemisel. See ongi meie töös väga tähtis. Haige inimene,
Selle peale tüdruk lausus:" Lühme siis minu juurde seal on kõik niigi omad ja keegi võõras ei kuula meid pealt. Ainult isa võib vihaseks saada, et sa sellest tead." Helena maja asus linna teises otsas. See oli õudselt suur ja ka ilus, see nägi välja nagu villa. Seda ümbritses puuvilja aed ja ilusad lillepeenrad, kus kasvas tohutult palju ilusaid lilleid. Ethani peas vormis üks küsimus, mida ta ka välja ütleski:" Kellega sa siin elad?" "Mina elan siisn koos oma isa ja paljude muude sugulastega." "Mis su isa nimi on?" "Michell- Michell Wolfwood." "Michel? Mu tädi ütles, et tal pole tütre, see on imelik ja ,kus su ema on?" "Selles pole midagi imelikku, sest Michel varjas minu olemasolu, et Damen ei saaks minust teada ja ei avastaks, et ma inimene olen ja mu ema- ta hukkus selle linna vallutamise ajal." vastas Helena Ethani küsimusele. "Mul on kahju, aga ma tahaksin ka teada, kuidas on või..
Autor: Alvaro-Mati Viilver 10. Rahuaeg Laual smist; ootab sink. Istumiseks pandud on pink; Uksele ette pandud on ukselink. Kuuse all ootamas; julukink. Autor: Alvaro-Mati Viilver 11. Huvi Mul tekkis suur huvi; linna tnaval lendas tuvi. Miks oled mu vastu kuri?; kuigi mul onu sja suri!. Mulle klla tuli Muri; sellest kangeks mul ji turi. Ma rattasse keerasin kruvi; sellest kostus suur nurin. Autor: Alvaro-Mati Viilver 12. Isemoodi Meil keldri riiulil seisab moos; pliidirel tikutoos. Me perega oleme koos; matkamas kime soos. Lapsed on rmsad mnguhoos; me lemmik tegevus on loos. Autor: Alvaro-Mati Viilver 13. Iseloomustus Orava lemmiktoit on kbi; hiiglasel on suur vgi. Pnevaim koht on mgi; millest neme me lbi. Meil kigil on hbi; keegi kusagilt mind ngi. Mul on rmsameelne tdi; ma ootan toredaid pevi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 13. Aastaajad Kevadel lumi sulama hakkab; veed vulisema hakkavad. Pev kenasti naeramata kukub; lumemees kusagil varjus tukub. Puudele tulevad lehed;
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised. 9 Kõik vilistlased kirjutavad oma ankeetides, et nad on hästi kohanenud ja tulevad eluga toime. Pidevalt õpitakse juurde, tehakse tööd, reisitakse. Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab. 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid Enamusel meie mujal elavatel vilistlastel on pered. Enamusel neist on elukaaslasteks teisest rahvusest inimene. Vaatamata sellele püütakse alles hoida eestlust. Otsisin välja need ütlemised, kus väärtustatakse keelt ja kultuuri. Meie vilistlaste lapsed oskavad või saavad aru eesti keelest vaatamata sellele, et keelekeskkond on teine
annaabi.ee 
