"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid • Ta soovis õppida ennast ja elu paremini tundma • Ta soovis meeldejäävat ja parimat suve
Minevikuta mälestused Raamat räägib tüdrukust nimega Liisa-Ly, kes otsustas kodust põgeneda, kuna tal olid kodus probleemid. Ta hääletas erinevate autode peale. Ühe poisi nimi oli Rando, kes võttis ta kaasa peole. Seal nägi Liisa-Ly tuttavat poissi, kelle auto peale ta hääletanud oli. Ta nimi oli Maur. Ta valetas talle oma nime ning seda, miks ta kodus ei olnud. Mauril ja Liisa-Lyl tekkis suhe ning nad olid väga õnnelikud, kuni ühel päeval lobises üks tüdruk, kes oli kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde. Liisa-Ly läks temaga kaasa ning kohtas seal Andreid, kellega samuti tekkis tal suhe. Ka talle tüdruk valetas oma nime. See tuli välja Pärnus, kui Liisa-Ly kohtas oma klassiõde, kes teda nimepidi kutsus. Liisa-Ly jooksis ära ning jäi nädalaks ajaks veel Pärnu. Ta jõi ning magas
noorte rasedus, narkootikumid, joomine. (1) ,,Minevikuta mälestused" Kirjutas selle raamatu Ene Sepp täpselt nagu ,,Medaljon". See raamat räägib ühest tüdrukust Saaremaalt, kes põgeneb kodunt. Liisa-Ly oli üksiklaps kelle isa kadus ühelpäeval. Ta hakkas hääletama. Kodust põgenedes hakkas ta endale uusi identiteete välja mõtlema. Esimene nimi mis ta välja mõtles oli Tekla. Ta tutvus poisiga, kes võttis ta enda juurde ja nad hakkasid käima. Maur oli rikas ja ostis Teklale kõike. Ühel õhtul tuli välja et ta mõtles selle kõige välja ja Maur sai väga vihaseks ja kihutas ta linnast välja et ta läheks minema ja tagasi ei tuleks. Liisa-Ly läks uude kohta aga nüüd nimega Säsil. Ta kohtus ühe poisiga Andrei. Ühel õhtul kui nad läksid Andreiga Pärnu sattus ta kokku oma klassiõega ja rääkis ta sisse. Ta jooksis minema Andrei juurest kuna ta ei tahtnud seletada miks ta nii tegi
Kuid üsna pea sai ka temal kõigest kõrini ja ta lahkus kodust. Johannese kaksikõde aga elas välismaal, temagi oli sinna pagenud ema kriiside tõttu. Koolis suutis Johannes nii oma naljade kui ka käitumisega oma mainet veelgi alandada. Õige pea ei suhelnud keegi klassi nii- öelda arvamusliidritest Johannesega. Kogu tegevus võtab aset tänapäeva Tallinnas- Tallinna Rootsigümnaasium (GAG) Tegelaskond: Liisa Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. Sama tähtis, kui suurepärased õpitulemused, on Liisa jaoks tema koht klassi hierarhias. Johannes Johannes - hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. Otsustades oma elus midagi suurt saavutada, naasis ta Tallinnasse, asudes seekord eliitkooliõpilaste ridadesse. Zaiid Ka Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi boss. Tal
kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus
..................................................................................11 2.1 Digitaalne sugupuu ..................................................................................................................11 2.2 Sugupuu liikmed.......................................................................................................................11 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata)..................................................................... 11 2.2.2 Liisa Roose.........................................................................................................12 2.2.3 Mari Roose......................................................................................................... 12 2.2.4 Leena Roose....................................................................................................... 12 2.2.5 Ann Roose......................................................................................................
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
vabastamise temaatikat. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia eluviisisist. Kuna Fausil oli maailmast kõrini, siis ta eriti ei kõhelnud. etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane Selle järgselt oli Mefistofeles tema saatja ja alluv. Mefistofeles viis ei olnud. Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust oma Tatjana oli vaikse iseloomuga. Armus Oneginisse, saatis talle siira kõlblusega oli eemale hoidnud. kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema Fausti põhjal võib inimese olemust vaadelda kui kahtlevat ja ennast armastusavalduse tagasi. Tatjana oli maalt linna lahkunud, abiellus mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi kindraliga. mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too
Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps, kes saab ühel kaunil koolipäeval oma poisi Reimo käest maha jätmise sõnumi. Heidi parim sõbranna, Diana, üritab talle toeks olla. Kahjuks see ei aidanud Heidit. Heidi elu muutus silmapilkselt põrguks; tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid. Ta ei suutnud enam kodus olla. Ta jättis kapi peale kirja, et jääb ööseks oma parima sõbranna juurde. Ta jalutas ja mõtles, et koju ta ei taha minna ja lohutas ennast, et küll ta mõne ööbimiskoha ikka leiab. Üks vanapapi ütles, et ta võib väikese tasu eest noorele neiule osta midagi poest, kui too tahab. Heidi mõtles hetkeks,
sõnu. Nende teine lugu oli suur edu, mida müüdi rohkem kui 500 000 koopiat. See oli esimene kord, kui Paulo oli teeninud suure summa raha. Paulo ja Rauli koostöö jätkus kuni 4 1976. aastani. Paulo kirjutas koos Rauliga rohkem kui kuuskümmend lugu. Koos nad muutsid Brasiilia roki maailma. 1979. aastal juhtus Paulo kokku oma vana sõbranna Christina Oiticicaga, kellega ta hiljem abiellus. Abielu kestab tänase päevani. Pärast palverännakut 1987. aastal kirjutas Paulo oma esimese raamatu ,,Palverännak: Maagi päevik". Raamat kirjeldab tema rännaku kogemusi ja avastust, et midagi erilist ilmutab end tihti tavaliste inimeste elus. 1988. aastal kirjutas Paulo järgmise väga teistsuguse raamatu: ,,Alkeemik". See on ülimalt sümboolne raamat, elu metafoor, mis peegeldab Paulo ühteteist aastat alkeemiaõpinguid
puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga karm ja tige ema ol
õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud
Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud. Poisid tegid laastudest igasuguseid ehitis, millest tüdrukud küll päris hästi aru ei saanud, kuid põnev oli läbi aia vaadata ikka, kuidas poisid Tügi-Vene sõda mängisid. XVIII Maril ja Andresel sündis jälle poeg Ants. XXVIII Lapsed hakkasid surema. LK 250 Ei jõutud haigusele reageeridagi kui juba olid kaks last surnud. Peeti matused, kui aga koju jõuti leiti juba järgmised lapsed surnuna, neile järgnesid ühekaupa teised- kokku suri Kassiaru peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii
talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll
nautida, sest rohkem ta selles olla ei saanud, nad olid jõudnud Al-Fayoumi, Inglane ootas kohtumist Alkeemikuga - magati ja puhati end välja kohalike keskel, Santiago rääkis ka kohalikele kõrbeelanikele oma elust, Inglane kutsus teda appi Alkeemikut otsima, keda nad ei leidnudki, ka kohalikud ei teadnud temast midagi - äkitselt ilmus allika juurde kena neiu, kellelt plaaniti Alkeemiku kohta uurida, kuid keda nähes poiss armus ja mõistis seeläbi üht väga olulist osa elust armastust, neiu nimi oli Fatima, tüdrukult õpetussõnad saanud, asus Ingerlane taas Alkeemiku otsingutele, ka neiu lahkus allikalt - poiss mõistis, et armastus aitab tal üles leida kõik maailma varandused - hommikul kohtas Santiago allikal Inglast, kes polnud ööga targemaks saanud, kuid kuna ,,Alkeemik" oli andnud nõuks proovida tina kullaks muuta, siis seda nüüd Inglane tegema asuski
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
tappa teda ei suuda. Ta kõnnib võitlusplatsilt minema ja arvab, et sellega on asjad korras, kuid ta eksib rängalt. Rene vend Raigo teatab talle peagi, et Pikk on tapetud ning mõrvarelval on tema sõrmejäljed. Ta soovitab vennal end nii kaua varjata, kui ta asju korda ajab. Rene viskab oma telefoni ära ja hakkab sobivat pelgupaika otsima. Ta läheb Fredi majja, sest ta teab, et Fred on sel hetkel vanglas. Kleer on samal ajal oma sõbranna Triinu juurde tagasi kolinud. Ta pole Renest pikka aega midagi kuulnud ja muretseb. Viimaks kuuleb ta Raigolt, mis on juhtunud. Ühel päeval saavad Rene ja Kleer viimast korda Jänese raja uberikus kokku, sest Rene on otsustanud Eestist lahkuda. Nad meenutavad, et on kunagi ammu Otepääl kohtunud ja tuleb välja, et Rene on sellest ajast saati Kleeri armunud olnud. Nad suudlevad ja sellega romaan lõppebki. Kleer on 17-aastane neiu, kelle vanemad kolivad Tartust Tallinna
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
· Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1
laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi.
peale võtma ka osa remondimehe tööd, kuna see aitaks vältida tööseisakuid; Tair paneb ette organiseerida kutseringi, mida juhataks ühiskondlikel alustel mõni kommunist), värbab kodukülast uusi, endistest rindemeestest töölisi, hakkab vabal ajal lugema romaanide asemel järjest rohkem erialast kirjandust, lahutab jätkumalt oma lauludega kollektiivi meelt ning käib koos teistega oma klassiteadlikkuse tõstmiseks hoolsalt teatris. Ta pälvib alguses Latifa sõbranna, seejärel Latifa armastuse. Ent see pole veel kõik. Romaani lõpus jääb Tairi (teose alguses mahajäänud) brigaad (aasta lõpul) ka tormi ajal tööle ning Tair sooritab töökangelasteo: ta parandab katkiläinud kaabli, mis aitab taastada puurtornis elektrivalgustuse ning plaanilise puurimistöö lõpule viia. Nüüd kirjutab Tairist ka ajaleht; ta on saanud töökangelaseks. Lisks Tairile on silmapaistvad trusti juhataja Kudrat Ismanail-zade, meister Ramazani kujud.
Ta pandi kooli kirjutamist õppima. Senmut kohtus oma kunagise sõbra kolbapuurigaja, kellel oli elus väga hästi läinud ja see külstas neid. Siis otsustas Sinuhe, et tahab artiks saada. Noorukiiga. Arstiks õppimine. Ta läks õppima arstiks Elu hoonesse. Ta õppis ja oli silmapaistev, sai hästi hakkama. Arstiks saamiseks tuli valvata Elu hoones ja näha Ammonit endale ilmutamas. Enne täelikku arstiks pühitsemist kohtus ta salapärase naise Neferneferneferiga, keda ta enam unustada ei suutnud. Sinuhe pidas väga lugu jumalatest ja ei tahtnud midagi valesti teha, seega ta ei andnud alla ja ei allunud naise provokatsioonidele. Isa sõber, kolbapuurija kutsus ta kaasa endaga vaaroa kolpa puurima, tänu sellele sai ta kuulsust, kuigi vaaroa suri. Lõpuks arstiks saades oli ta juba natuke varandust kogunud ja ostis endale maja ning orja Kaptahi. Sinuhe tegi tööd ja sai järjest rikkamaks tänu rikastele patsientidele. Üks päev tuli talle külla lapsepõlvest tuttav
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas "Luuletsed. Kimbuke põllulilli"). Julius läks haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi. Teine jagu Esimene peatükk Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on jutukamaks muutunud. Teine peatükk Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna.
Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus! Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle.
1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused " Mina olin siin esimene arest" teose ja autori kohta Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist. Kaur Kender, kirjanik Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose.
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas
Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et
tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor
suhelda, kuna onu Vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile. Kuna metsaelu oli rutiinne tahtsid Pärtel ja Leemet külaelu uudistama minna. Nad sattusid külavanema Johannesse maja. Johannesel oli tütar Magdaleena, kes tutvustas neile maja ja rääkis külaelust. Leemete ja ta sõbra jaoks tundus külaelu põnev. Lk 25(kuidas Leemeträägib külaskäigust Vootelega.) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega.
,,KOLM MUSKETÄRI" D'Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville'le D'Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale. D'Artagnani juurde tuli ühel päeval üks mees, kes usaldas talle sa
1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud. Looming 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis. Noor-Eesti eesmärk oli rahvani tuua mitte ainult Liivi luuletusi, vaid ka tema lugu. Loodusluule: pisidetailid, isikustamine, sõnakordused, tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
