osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km – SiAl vööde 2)ca 900 km – SiMa vööde 3)vahevöö – raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise
VASEMAAK Maare Simo MIS ON VASEMAAK? • Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O • enargiit Cu3AsS4 tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2
Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76) Mineraal- on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid metamorfsed kivimid magmakivimid Teda moondab rõhk ja Tekivad nii magma Vee kogupõhja settinud temperatuur. tardumisel maa sees kui ka miljonite aastate jooksul.
Ehitusmaterjalid Looduslikud ehitusmaterjalid Paas Graniit Savi Liiv Looduslikud ehitusmaterjalid Mineraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine. Mineraalid on enamasti tahked. Kivimid koosnevad ühest või sagedamini mitmest mineraalist, mis võivad kivimi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsaimad paas ja graniit ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised
Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku Kivimid koosnevad enamasti mitmest, keemilise koostise ja struktuuriga harvemini ühest mineraalist. anorgaanilised ained. Mineraalid on näiteks: Teemant ja Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme rühma grafiit. 1. tardkivimid 2. settekivimid 3. moondekivimid Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist
need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused
3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%. 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. 6. Mis kivim moodustab aluskorra? Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni. Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid. 8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine
V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm looduslikku ja kolm tehislikku ehitusmaterjali. V:ehituslikud: klaas, betoon, tellised, looduslikud: lubjakivi, graniit, liiv ja savi. Mis põhjustavad happesademeid? Miks ei põhjusta süsihappegaas
Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut. skulptuurid, killustik, äärekivid, sillutuskivid, põrandaplaadid. Nimeta lühidalt, kirjelda kivimi kauraudamise variante.
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all.
...................................................................................10 2.5. Kasutamine.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes. Vaske saab toota rikastamise teel, püro- ja hüdrometallurgia abil. Peamised tootjariigid on Põhja- ja Lõuna – Ameerikast, kus vaske ka kõige rohkem leidub. Tänapäeval kasutatakse nii vasemaaki kui vaske igapäevaelus väga palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.......................
valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel.
KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest. Rabakivi on Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks. BASALT Poorid tekivad gaaside eraldumisel magmast. Gaaside teke on seletatav
Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemine keskkonna toimel. Ioon-pos. vi neg.-set laengut omav aineosake. Kivim-mitmest mineraalist koosnev moodustis. Kontsentratsioon-aine osakeste arv ruumalahikus. Indikaator-on mingi nhtuse olemasolu nitaja,vahend mingi suuruse ligikaudseks mtmiseks Filtrimine-tahke aine eraldamisviis lahusest. Aatom-keemilise elemendi vikseim osake,molekuli koostisosa. Molekul-aine vikseim osake;koosneb aatomitest. Aurustumine-vedeliku muutumine auruks. Tahkumine-vedelas olekus oleva aine muutumine tahkeks. Fsikaline nhtus-protsess,milles muutub aine olek jt. aine fsikalised
ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained tänapäeval. Need on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel
katsetustestega ja Tsernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas. Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit. 1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall. 1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont
9 Be 100 9,0122 - 10 Be 0 10,0135 2,6 · 106 aastat 5 Saamine, leidumine ja kasutamine Berüllium avastati 1797 Pariisis Nicholas Vauquelini poolt. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler 1828. Berülliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berüll, mille järgi ta on nime saanud. Universumis leidub berülliumi vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja Nicholas Vauquelin kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade
reageerimise korral? Tekib vesi+sool+… 4.Millised saadused tekivad aktiivsete metallide (IA, IIA rühm) reageerimisel soola vesilahusega? 5. Millisel kujul esinevad metallid looduses? Miks? 6. Mis on: mineraal, kivim, maak? mineraal maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostiseg akeemile ühend sõi lihtaine kivim enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamise tooraineks 7.Milles seisnevad metallide tootmisprotsessi järgmised etapid: rikastamine, särdamine, redutseerimine? rikastamine maak vabastatakse lisanditest särdamine mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb 8
Berüllium on suhteliselt haruldane element Universumis, mis tavaliselt tekib suuremate aatomtuumide osakeste põrkumisel kosmiliste kiirtega. See on kahevalentne element, mis looduslikult esineb ainult koos teiste mineraalide elementidega. Sümbol: Be (beryllium) Berülliumi avastas Nicholas Vauquelin 1797. Aastal Prantsusmaal, Pariisis. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler aastal 1828. Berülliumi nimetus tuleneb mineraalist nimega berüll, kust see element oli esmakordselt leitud. Leidumine looduses Looduses leidub berülliumit vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Leidub ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe. 3 Berülliumi saamine/tootmine Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Berülliumi keemilised omadused Berüllium on keemiliselt aktiivne.
Graniit tarvitatakse ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Basalt - kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Analüüsib maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme Tekitab palju müra. Paiskab tolmu. Rikub maastikku; reostab põhjavett happelise, mürgiseid metalliühendeid sisaldava kaevanduse jääkveega; paisates atmosfääri mineraalist metalli väljasulatamisel eralduvat vääveldioksiidi. Teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Põhjused: puude mahavõtmine, ehituste rajamine nõlvale, autotee ehitamine nõlvale, kaldaäärse jõesängi süvendamine. Tagajärjed: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine.
Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast tardkivimist. Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim MIGMATIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level DOLOKIVI Karbonaatkivim Koosneb peamiselt mineraalist dolomiit (Ca-Mg- karbonaat) Kasutusalad: - Täitematerjalina kasutatav dolokivi - Tehnoloogiline dolokivi - Ehitusdolokivi - Viimistlusdolokivi DOLOKIVI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARMOR Laialt levinud moondekivim Marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist
Marmor Marmor ja lubjakivi olid kunagi üks ja seesama materjal. Marmor on lihtsalt muutunud lubjakivi,või kui kasutada tehnilist terminit, moondekivim-piisava kuumuse ja surve all lubjakivi kristalliseerub ja muutub marmoriks. Kristalne struktuur võimaldab marmorit poleerida ning tuua välja teiste mikroelementide värvi. Leidub nii teralise ehitusega valgeid, sinikashalle, roosasid, pruune, kirjuvärvilisi- laigulisi kui vöölisi kivimeid. Marmorid koosnevad ainult ühest mineraalist-kaltsiidist. Kaltsiit on levinumaid mineraale.Tema kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena, sageli leidub teda ka teralise massina.Läbipaistvaid värvituid kvartsiite, milles valguse kaksikmurdumine on jälgitav palja silmaga, nimetatakse Islandi paoks. Põhjamaades ei soovitata karmi kliima tõttu marmorit kasutada välisfassaadides ja -treppides.Sisetingimustes võib seda kasutada kohtades, mida ei läbi pidev inimvoog, näiteks eramajades
orgaaniline aine 5%) õhk 25% vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mineraal Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis Kivimite jaotus: tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: happelised kivimid (hele) neutraalsed kivimid aluselised kivimid ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimid Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1)
lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda: · mingist mineraalist põldpagu, pegmatiit, kriit jne · metalli ühendist tina, kroom, vask jne Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm
............................................................................................................ 4 TARDKIVIMID....................................................................................................................... 5 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam. See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. 3 Kivim Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest. Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: a. Magma-ehk tardkivimid nt. basalt ja graniit b. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi c. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a. Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku
sõna pideva kordumise vältimiseks) stiliseerima: ühtsele stiilile allutama; lihtsustama tondo: (ld. k. ümmargune) ümmargune maal või bareljeef; tuleneb antiiksetest medaljonidest, renessansis kasutati kui kompositsioonivõtet täiusliku harmoonia saavutamiseks torso: jäsemete ja peata inimkuju (peamiselt skulptuuris) triptühhon: kolmeosaline kunstiteos ultramariin: (enamasti) intensiivne sinine värvitoon; hinnalist looduslikku ultramariinipigmenti saadakse mineraalist, mis koosneb kaltsiidist ja lasuriidist unikaalne: ainulaadne visuaalne kunst, ka visuaalkunst (ld. visualis) on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst; nimetus käibel peamiselt ingliskeelses kirjanduses (visual arts), viimasel ajal levinud ka eesti keeles; tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval
2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri 5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid. Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl b) Vähemaktiivne metall 2Al + 3S ->(temperatuur) Al2S3 c) Väärismetallid ei reageeri, sest elektronkihid täidetud NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle Mineraal- maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine Saamise protsess on endotermiline 1. Redutseerimine süsinikuga ja vingugaasiga - odavaim, kuid ei teki puhtaid metalle Fe3O4 + 4C ->t 3Fe + 4CO Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2
*konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis *kivim - koosneb ühest v mitmest mineraalist *looduskivi - materjal, mis on tekkinud looduses ega ole tehislikku päritolu *ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus *lõhenemispind LIIGITUS *geoloogilist päritolu *mineraloogiline koostis *füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit)
• Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist • -koosneb mineraalist • -kasutusel ehituses, tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu väikest koobast. Paljandis on üks Eesti suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid.
Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni). ASBEST Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale Keemiline valem- H2Mg3Si2O9 Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega
ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale, eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja
- malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tuntum alumiiniumi sulam on duralumiinium ( Al+Mg+Zn). Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need
vahevöösse. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)? Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: d. Magmaehk tardkivimid nt. basalt ja graniit e. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi f. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust) Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid.
Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine
Sarnased mineraalid safiirile on nt. tsirkoon, topaas ja spinell. Safiiril on mõju ka organismile. See alandab vererõhku, vähendab unetust ja mõnikord kasutatakse kasvajate raviks. (Dud'a, Rudolf. Rejl, Lubos 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk) 5 KIVIMID Kivimid on maakoore peamine koostisosa. Nad on harilikult mitmest, harvemini ühest mineraalist moodustunud kõvad kogumid. Kivimid jaotatakse kolme põhirühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate
isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis, mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks. Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum, kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr 2 Cl Cl2 g + 2e Alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas
Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega
· Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID · Tekkinud vedela magma hangumisel · Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest Graniit - kristalliline kivim, peamine tardkivim Eestis Graniidi omadused: · Suur survetugevus · Suur tihedus · Suur külmakindlus · Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus
Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS 2 KROOM Levimus ja ajalooline aspekt Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus, m 13 Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni
a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam
kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused.Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Kivimid koosnevad enamasti mitmest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid,settekivimid ja moondekivimid.Kivirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise,struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näitaks rabakivi,savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus,poorsus,kõvqdus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest,struktuurist ja tekstuurist. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad
ehk purdosakeste kuhjumisel; · keemilised settekivimid tekivad keemilisel teel otse lahustest sadenemisel; · biokeemilised settekivimid tekivad organismide mineraalse osa (skeleti) settimisel või organismide kaasabil lahustest kristalliseerumisel. (1), (8) Liivakive või liigitada ka koostise järgi: · areniidid (monomineraalsed liivakivid) koosnevad põhiliselt ainult ühest mineraalist; · arkoosid (polümineraalsed liivakivid) koosnevad mitmest mineraalist, peamiseks mineraaliks on päevakivid; · grauvakid (polümiktsed liivakivid) koosnevad mitmete mineraalide ja kivimiosakeste segust. (1), (8) Keemiliste ja biokeemiliste settekivimite rühmitamine põhineb keemilisel koostisel (Tabel 1). Tabel 1-Keemilised ja biokeemilised settekivimid SETE KIVIM MINERAALNE KEEMILINE KOOSTIS
Magneesium Mg 22,8 MgO 37,8 Raud Fe 5,8 FeO 7,5 Alumiinium Al 2,2 Al2O3 4,2 Kaltsium Ca 2,3 CaO 3,2 Naatrium Na 0,3 Na2O 0,4 Kaalium 0,03 K2O 0,04 Kokku 99,7 Kokku 99,1 Mineraalid, kivimid Kõik kindla sisestruktuuri ja keemilise koostisega tahkised maakoores kannavad mineraali nime Kivimid koosnevad mineraalidest ~2500 teadaolevast mineraalist 150 esineb kivimites ja põhilised neist on 40 MINERAALE... ....võib jagada 3 gruppi: 1) silikaatsed (90 %): kvarts SiO2, oliviin(Mg,Fe)2SiO4 K-maapagu KAlSi3O8 2) mittesilikaatsed (oksiidid, karbonaadid, sulfiidid, sulfaadid, halogeenid, fosfaadid - Al2O3, CaCO3, FeS2, CaSO4.2H2O, NaCl, CaF2, Ca3(PO4)2 3) ehedad elemendid (vask, väävel, kuld, hõbe, pallaadium).
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all
hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. 3 Elavhõbeda saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja Egptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Saadakse mineraalist HgS (kinaver) HgS + O2 Hg + SO 4 Elavhõbeda kasutusalad Valgustites: Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp, mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu teiseldatakse läbi kivisüse takiste, tänu sellele lambi töö on stabiilne. Kontaktide pinge andmese
annaabi.ee 
