50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aulika Tooming
Õppematerjali autor
.............................................................5 1.6 Polüestri hooldamine ja säilitamine..................................................................................5 1.7 Märgid tootel.....................................................................................................................5 2. AVONI JUMESTUSKREEM.................................................................................................6 2.1 Klaas..................................................................................................................................6 2.1.1 Klaasi ajalugu.............................................................................................................7 2.1.2 Klaasi omadused........................................................................................................7 2.1.3 Klaasi saamine...................................................................
· Sel põhjusel on ta lubja kui sideaine ehituselt peaaegu välja tõrjutud · Segades tsemendimördti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. · Kruusa ja killustiku lisamine annab betoonile tugevust juurde ning võimaldab ühtlasi tsementi kokku hoida · Asetades enne kõvastumist betooni sisse raudvarvad, saadakse veel tugevam materjal raudbetoon · vedelat betooni saab valada vormidesse KLAAS · ehitusel ja mujal on tähtis läbipaistev klaas · klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv. · Lähteaineid segatakse kõrgel temperatuuril · Klaas ei sula kindlal temperatuuril vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. · Sellepärast saab pool vedelast klasist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti ja torusid. · Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid, sest Fe(II) muudab klaasi tumeroheliseks, Fe(III) punakas-pruuniks.
................. Tallinn 2017 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.KLAAS...................................................................................................................................................3 1.1Tavaline klaas........................................................................................................................................4 2.KLAASI KASUTAMINE.......................................................................................................................5 1.1.1Arhitektuur.........................................................................................................................................5 2.1Klaasi funktsioonid..............................................
............................................8 3.8 Klaasist varikatused ...............................................................................................................9 3.9 Klaasfassaadid .......................................................................................................................9 4. ERINEVAD KLAASID .............................................................................................................10 4.1 Tavaline klaas ......................................................................................................................10 4.2 Päikest hülgavad klaasid ......................................................................................................10 4.3 Isepuhastuvad klaasid ..........................................................................................................11 4.4 Tuletõkke klaasid ..........................................................
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu
Sulamikomponendina suurendab räni metallide tugevust ja korrosioonikindlust. Räniorgaanilisi ühendeid kasutatakse kuumakindlate määrdeainetena, räniorgaanikast plastid ning kautsukid on kuuma-ja kemikaalikindlad materjalid. (11) Kvartsliiva sulatamisel saadakse kvartsklaas, mis erineb tavalise klaasi omadustest. Kvartsklaasil on väga väike soojuspaisumistegur. Hõõgkuuma kvartsklaaseset võib asetada külma vette, ilma , et klaas puruneks. Kvartsklaas laseb läbi ultravioletkiirgust, sellepärast saab läbi selle päevituda ja selles tehakse kvartslampe solaariumi tarbeks. (11) Tähtsaks räniühendi tooteks on klaas, mille lähteaineteks on puhas klaasiliiv, sooda ja lubjakivi, mille kokkusulatamisel tekib sulaklaas. (11) Mikrokiipide jt. pooljuhtelemetide tootmiseks. Räni on materjal, millele tugineb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni
Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult
• Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid