"Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamistikus. Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns minakontseptisooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnangid. Põhimõtteliselt võib minakäsitluses eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav (ehk kognitiivne) komponent koosneb teadmistest, mida kujutatakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust
ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub enesekohastest väidetest. Selle järgi tuleks üldist enesehinnangut mõõta minapiltidest eraldiseisvana
Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid Enesehinnang Kõrge enesehinnang : Inimesel valitsevad positiivsed kujutlused endast. Madal enesehinnang : Inimesel valitsevad negatiivsed kujutlused endast. Kõrge enesehinnanguga isikud - Optimistlikud - Seavad kõrgeid eesmärke - Saavutavad elus rohkem - Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud
• Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt
tuleb selle ülesande lahendamisega toime ja mis hinde peale ta arvab end tööga hakkama saavat. Seejärel paluti oletada, kuidas saavad ülesandega hakkama erineva õppeedukusega klassikaaslased. Enesehinnangut seostati selles katses kahe tunnustuserühmaga korraga: ülesande raskusega ning enda ja oma klassikaaslaste võimete võrdlemisega. (Kon, 1987/1981: 38) 1.2. Enesehinnangu määratlemine ja sellega seostuvad probleemid Enesehinnangut määratletakse traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni, milles võib eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196)
kuulekat tütart, head abikaasat, välja arvatud need juhud, kui ta on tige , vahel küünilist, kuid enamasti idealistlikku naist. See info ei ole omavahel kokku viidud, põimunud, seda ühendab vaid asjaolu, et see kõik käib Kati kohta. Need arusaamad iseloomustavad tema sisemaailma, on seotud ta elukogemuse ja reaalsete suhetega. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. ENESEHINNANG Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla.
.. · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... = MINAkontseptsioon (vastus küsimusele "kes ma olen") MINA struktuurid spetsiifilised veendumused, mille põhjal inimene kujundab MINAkontseptsiooni, Psüühilised mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu Sportlik , energiline, ülekaaluline inimene ............ MINA käsitus Komponendid: füüsiline mina psühholoogiline mina sotsiaalne mina MINAkäsitus, kontseptsioon · Sotsiaalse keskkonna m õju Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt o ma erinevust Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller, 1997) · Egois mi m õju sotsiaalsetele hinnangutele
väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid
kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud
Teadmised, uskumused enda kohta.. 2. Hinnanguline- enesehinnang; vastandina eelnevale käsitletakse siin seda kui üldist reflekteerivat hoiakut (hinnangulist), mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. NB! Inimene ei kirjelda end kunagi neutraalselt, see on alati hinnanguline Enesehinnang on üks peamisi psühhol.heaolu säilitavaks teguriks Puudub ühtne definitsioon. (17 eri lähenemist minakontseptsiooni määratlemisel) Enesehinnangul on palju sünonüüme. Sisemise kooskõlalisuse teooria: self consistency; Inimene kaldub omaks võtma sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline tema varasemate kogemustega. (nt madala e.h.-ga inimesed tunnevad end neg tagasiside puhul isegi paremini, kuna see läheb kokku pildiga, mis nad endast on loonud.) Eneseupitamise teooria: self-enhancement; Inimene soovib suhtuda endasse võimalikult positiivselt
defineerida." kindel identiteet on alus eluterve maailmapildi kujunemiseks. Kristlastena usume, et meie väärtus ja identiteet on antud Jumalast, mitte ei kujune teiste poolt kaela määritud siltidest või kommentaaridest. Loomulikult mõjutavad meid ka kaaslaste hinnangud ja arvamused ning peame olema ettevaatlikud, mida oma südamesse lubada ja mida mitte. See kõik aga ei saa jääda määravaks elu suuna ja eesmärkide kujunemisel. Minakontseptsiooni järgi vaadeldakse 4 mina: Psühholoogiline mina, s.o. meie sisemaailm, meie mõtted, emotsioonid ja nendega kaasnevad tegevused. Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne. Füüsiline mina, s.o. kogu keha ja temas toimuvad
reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt
reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt
Püüda ka ise lapsele eeskujuks olla. · Arutada koos lapsega erinevaid käitumisviise ja selgitada , milliseid tagajärgi toovad kaasa nii head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
vaimne mina Subjektiivset mina iseloomustavad tunded ja mõtted. Minakontseptsioon Inimese minakontseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Seda võib mõjutada igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest, kuid ka inimesest endast. Teataval viisil organiseeritud minaarusaamade kogum moodustab meie minaskeemi. Kui inimesel on see skeem kujunenud, siis kasutatakse seda ka uue informatsiooni vastuvõtmisel. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. See sõltuvus kehtib ka sünnipäraste nähtavate omaduste suhtes: nii muutuvad meie sugu, ihuvärv, näojooned, pikkus jms kergesti minakontseptsiooni osaks, interaktsioonis teistega õpime ära nende omaduste tähenduse ja rolli meie kultuuris. Enesehinnang Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang
jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega
Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid
kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises soeses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Interpretatsioonilised ja transformatsioonilised pildid loovad vaimusilmas õige arusaamise ja mõistetava ettekujutuse tootest / teenusest ja selle kasutamisviisidest, mis siis sööbib mällu ja kujundab soodsa hoiaku tootesse / teenusesse. Kujutlust elavdavate piltide funktsioonid: 1) Ideaalse minakontseptsiooni kujundamine. 2) Mina-kaitse tagamine ja enesetunnetuse aktiveerimine. 3) Sotsiaalse kohanemise kasutamine. 4) Teadmise pakkumine. 5) Utilitaarsete kujutluste esilekutsumine (kuidas naudib). 14 Sõna või lause kujutlusväärtust tähista tõenäostust, et sõna või lause põhjustab inimeses sellise kujutluspildi, mida suudetakse täpselt kirjeldada. Kui ei saa mingil põhjusel kasutada konkreetset nimisõna, siis järgmisena parem variant on
Enesekindlad, suurte sissetulekutega, hea haridusega, saavutustega inimesed. Omavad vahendeid tegeleda sellega, mis kõige rohkem huvitab. Kasutavad oma võimalusi selleks, et taotleda isikupära, stiili, erilisi hobisid, maitsekust, ainuomast karakterit. Neil võivad olla kõige erinevamad hobid ja huvialad. Psühholoogilise segmenteerimise tunnused: 1. Tegevused. 2. Huvid. 3. Arvamused. Paljud spetsialistid peavad segmenteerimisel tähtsaks tarbija minakontseptsiooni. Iga tootja ja reklaamija saab kasu, kui esitab graafiliselt endale tema turustuspiirkonnas olevad konkureerivate markide segmendid lähtuvalt erinevatest kriteeriumidest. Niisuguse analüüsi abil saab kergemini teadvustada varjatud reserve, katteta segmente, õigeid apellatsioone jms. Segmenteerimisel on tähtis mitte üksnes teada hetkel olemas olevaid segmendi psühhograafilisi omadusi, vaid tunda ka trendi ja erinevate tarbijakategooriate muutlikkust.
5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus
Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil
väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985). Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil.
ruumi. Nende ,,formatsioonide" (nt õukod) vorm ja sisu on omakorda keeruliste ajalooliste protsesside tulem, kus vastastikuses sõltuvuses põimuvad ühiskonna diferentseerumise ja riigi ehitamise protsessid. Tsiviliseerumiosptrotsess seisneb E. jaoks ennekõike sotsiaalse sunduse (gesellshaftliche Zwang) muutumises isiklikuks sunduseks (Selbstzwang). Mikro- ja makroaspekti tähelepanuväärse sünteesiana on Eliase jaoks uue minakontseptsiooni teke otseselt seotud uute ühiskondlike struktuuride tekkimisega. Tsiviliseerumisprotsesside mõistmiseks on vaja mõista nii muutusi isiksuse struktuuris kui ka kogu sotsiaalses struktuuris. Anthony Giddens (1938-...) Strukturatsiooni teooria Agency as duality Modernity and self-identity %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 1 Psühhoanalüütilised kultuuriteooriad Loengu ülesehitus: · Sigismund Freud ja psühhoanalüüs
Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina
Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet.
· Joonistage pilt, millel te töötate ideaalses töökeskkonnas. Iga joonistuse puhul on oluline esitada küsimusi selle kohta, mis pildil toimub ja mida seal kujutatud inimesed tunnevad. Ka see, kui suurena inimene iseenda paberilehe suurusega võrreldes joonistab, võib olla oluline näitaja, eriti minakontseptsiooni tugevuse mõttes. Kui inimene joonistab Joonistuste tõlgendamise kohta on väga palju infot. Ma püüan võtta kokku selle, mis iseenda erakordselt väikesena, siis võib see viidata enese väärtustamise minu praktikas eriti kasulikuks on osutunud. Joonistuste analüüsimisel on lähtepunktiks
annaabi.ee 
