Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema
televisioonitegelane Ilmar Raag. Raagi filmid: "Tappev Tartu" (1998) telefilm "August 1991" (2005) mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 .
.................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed....................................................................7 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused teose ja autori kohta.....................................7 1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses ,,Mina olin siin esimene arest ...................8 2. UURIMUS ...........................................................................................9 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" ...........................................................9 3.UURIMISTÖÖ METOODIKA..................................................................10 3.1. Tegelaste iseloomustus.........................................................................10 3.2 Tegelaste analüüs...................................................
· Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. ("Mina olin siin", 2005) · See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada. ("Mina olin siin", 2005) Mina olin siin See raamat räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb
Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu "kraam" oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas alles 17. aastane poisike osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli
videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt ka lasteraamat "Mereröövlimäng" (Troll 2005). 2006. aastal ilmus raamatuna Sass Henno tegelik esikteos "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006), mille netiversiooni võisid lugejad näha juba 2003. aastal Bahamapressi kodulehel www.bahamapress.org
kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud olukorra häid kõrvalnähtusid. Rõõm kaduva traditsiooni haual. Keivin Tegelased Selles raamatus oli päris palju tegelasi ja nende nimed olid: Rass, Talis (Tall), Aivo, Renita, Säde, Olar (Olks), Mõssa, Hanna, Ruslan. Neid tegelasi oli seal veel, kuid need olid põhitegelased. Peategelane oli Rass. Rass oli pärit vaesest perekonnast, ta ise suri kui ta oli päris väike. Ta nägi välja nagu tavaline poiss: tumedad juuksed, pruunid silmad, lühikest kasvu, kandis neid riideid, mis oli parasjagu võtta. Rass oli väga julge selles mõttes, et ühes peatükis räägiti, kuidas ta käis bensiini vargusel Statoili tanklas
Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
.............3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1.Füüsiline vägivald (teiste või enda vastu) • Jan Guillou: Kurjus (ek 2000) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006) • Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Reeli Reinaus: Must vares (2010) Armastus ja seksuaalsus 1
mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i. 1972 – algab muusikali Grease tähelend Broadwayl 1978 - valmib film, mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John. 1982 - Patricia Birch pöörab süžee tagurpidi. Nüüd on lugu ujeda poisi ja karmi keskkooliplika armastusest. Siis olid peaosas Maxwell Caulfield ja siis veel tundmatu Michelle Pfeiffer. 1998 - antakse välja “Grease” uuendatud heli ja värvidega koopia. “Grease” auhinnad: 7 Tony auhinda,4 Kuldgloobust, Oscar parima tunnusloo eest- Hopelessly Devoted To You/ (Lootusetult hoolin sust ma)
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
juba enda elamises. Ema elab koos uue mehega, isa aga üksinda. Inimesed elavad täiesti erinevat elu, kuigi on olnud kunagi üks kooslus, üks perekond. Tuleb märkida, et sellises olukorras tunnevad kõige suuremat rõhumist just lapsed- nii ka filmis. Carolina ei suutnud leppida sellega, et rääkimata sellest, et ta ei ole enam tema elus esikohal, ei pööra isa talle absoluutselt tähelepanu ega pole toetav tema tegemistes. Religioon Ühte kindlat religiooni pole võimalik filmist järeldada, kuid kuna tega on 21. Sajandi Ameerikaga, siis võib eeldada, et tegelased on kristlased. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on
et memm tal ikka teadis, Hiiest peab tõesti saama tema kaunis pruut. Avamerel nad armastavad ja ujujav ning kalastavad kuni jõudsid mingile saarele. Saar tundis algselt kahtlane ja see tunne ei olnud sugugi vale. Õhtuks leiti koobas, valmistati lõkke ja siis juthus midagi eriti kummalist. Nimelt tli Leemeti mürguhammastega vanaisa välja ja peale algset kohkumust ja ettevaatliku sõjahoiakut räägiti üksteisele mis toimub. Leemet rääkis perest ja raudmeeste jätkuvast külastamisest, vanaisa aa rääkis kudas ta siia saarele hüljese poolt toodi ja kuidas ta on siin ükshaaval saarele sattujaid maha võtnud, et nende luudest ehitdad endale tiivas nii, et saaks lennata raudmeestele kättemaksma. Hommsel päeval räägib vanaisa kuidas ta ilma alakehata on ehitanud kivist maja selle jaoks, et vaenlaste rünnakuid taluda ning näitba ka oma peadluudest kooritud anunmaid, sest vanaisa ei lase millegil raiskmu minna. Kuid tutvustab ta ka
8". Kui kõige armastas kuid, kes välja John Yorneri meeldejäävamaks hukkus abiga. Naisel on ka neli Taylori rolliks oli, on ja lennukiõnnetuses. last, kolm bioloogilist jääb Kleopatra. See on Elizabeth, pärast ning üks adopteeritud. maailma kuulus õnnetust oli suures Praegu elab Elizabeth ajalooline film. masenduses, tarbis Taylor koos oma mehe Oma elus sai Elizabeth hulgaliselt alkoholi ning Larry Florenskyga Taylor kaks "Oscari" rahusteid. Järgmiseks suures villas Beverly preemiat. Esimese sai ta õnnelikuks meheks oli Hillsis. Tal on suur 1960. aastal Eddie Fisher, kelle ehete fetis, kuid teda ei filmi"Butterfield 8 " abielu näitlejannaga ei huvita tavalised eest
MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri. Tuleb aga tunnistada, et 1980. aastal Stanley Kubricki käe all valminud The Shining Jack Nicholsoniga peaosas ei tekitanud sellist vastikusekõdi nagu uus reisöör Mick Garrise poolt valmistatud miniseeria.
1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma
17th Stre e t on oma n d t u d Alloy Entert ain m e n t poolt, ja järgide s oma n d a t u t tööt a s ta lühiajaliselt Alloys. Päras t Alloyst lahku mis t kirjuta s ta " Ränd a v a t e Pükst e Õeskon n a " millest sai rahvu sv a h e lis elt hästi müü d u d raa m a t , millele järgn e s veel kolm "Pükst e" se eria t .Viiman e kandis nime "Igave s ti sinise s" , mis avald a ti 2007 aast a jaanu a ris. Selle esim e s e se eria raa m a t u koht a tehti aast al 2005 film. Teine film põhine s kolma n d a raa m a t u se erial mis valmis 2008. a augu s til. Brashares sai oma esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist
rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Magnus viibis mõne nädala Gotlandil, sealt sõitis ta laevaga edasi Stockholmi ning seejärel kaubalennukiga Inglismaale Londonisse. Magnus ise ei tahtnud üldse Eestist lahkuda , see oli tema kodumaa, seal olid tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta
oma isa, kes teda sinna otsima on tulnud, kuid tema poole joostes ei märka ta maanteel tema poole sõitvat autot ning saab sellelt tugeva löögi. Tüdruk ärkab haiglas, kus kuuleb juhtunust. Tagajärjed on kurvad, kuid Rebecca ei lase end sellest häirida, sest tema kõige suurem soov, et tema isa teda armastaks ja temale oma aega pühendaks, on täitunud. Teosel on küllaltki ootamatu lõpp, mis on mõneti kurb, kuid samas ka õnnelik. Teose peategelane Rebecca on pärit jõukast perest. Tema ema suri vähki, kui ta oli väiksem ja sellest ajast peale elab ta koos oma isa Valdo ja vanatädi Elleniga. Ta on küllaltki naiivse mõtlemisega, kuid vahel lausa üllatavalt täiskasvanulik tüdruk. Tema käitumises ja segastes tunnetes võivad mitmed noored ka ennast ära tundi. Näiteks kui Rebecca isa ei tule talle hotelli järele, et teda kinno viia, on ta isa peale vihane ega soovi mõelda sellele, et on võimalus, et isaga juhtus hoopis õnnetus või tuli ette mõni pakiline asi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
