Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mussolini, hitler, kommunistid, stalin, natsid, suurbritannia, milleski, toetuv, demokraatias, ainuvalitseja, oodati, viiks, pettunud, sealjuures, lenin, kontrollis, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus, kommunism, sealne, tõestasidkutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa
Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu
Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse jm tegurid. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Nad
kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle. Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini
Stalin, kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet. Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus. Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia.
osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline.
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed
kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler
soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler
aastal, kui võimule tulid kommunistid. Nende juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin, kes oli nõukogude valitsuste esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeriks võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Leninit tabas 1921. Aasta detsembris raske haigus, mille tõttu ta 1924. aasta algul suri. Tema asemel tõusis võimule Jossif Stalin, kes kindlustas end lõplikult võimule 1927. aastal. Stalini võimuletulekuga kaasnesid paljudes valdkondades muudatused. Loobuti NEP-i poliitikast ning tehti panus suurtööstuse eelisarengule- industraialiseerimisele, mis pidi muutma Venemaa tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu njng võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähenda
· Kommunistid korraldasid streike, tekitasid riigis kaose · Kommunistide vastu astus fasistlik liikumine (Itaalia fasistide juht Benito Mussolini) · 1922 sai Mussolini peaministriks (majanduskasv fasistide võimuperioodil madalaim) NATSIONAALSOTSIALISTLIK VÕIM SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistliku Saksamaa Töölisparteisse (juht Adolf Hitler) · Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks) · 1933 võttis Riigipäev (parlament) vastu seaduse 1. Parlament loobus võimust 2. Hitler sai erakorralised volitused 3. Kehtestati ühe partei ..... 4. Hitlerist sai diktaator ehk füürel Kommunistlik diktatuur Venemaal OLUKORD VENEMAAL PÄRAST KODUSÕDA
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte
suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida.
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini
Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4
aastate alguseni. Nõukogude võimuga polnud rahul ka välisriigid, kes asusid Venemaale enamlaste vastu võitlevate poliitiliste jõudude poolele. Kodusõjas hukkus palju inimesi mõlemalt poolelt, kuid kommunistid jäid siiski võimule ning see suurendas veelgi poolehoidu ning usku maailma kommunistlikuks muuta. Kommuniste nimetati ka punasärklasteks või punaseks katkuks, sest nad kandsid punast värvi särke. Kommunistide eesotsas oli pärast esimest diktaatorit, Vladimir Leninit, Jossif Stalin. Venemaal oli raskusi ka viljavarumisega.Otsustati vägivaldselt talupoegadelt nõuda, et kogu ülejäänud vili tuli riigile anda. Vägivalda kasutati väga palju kõigi uute muudatuste jalule seadmiseks ning kommuniste ei huvitanud, et see oli nende oma rahvas, keda nad nii kohtlesid. Itaalia vaevles pärast sõda suurtes raskustes. Sõja-aastail oli tekkinud suur välisvõlg ning mahajäänud Itaalia majandusele oli selline olukord üleliia raske koorem.
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934. sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda stabiliseerida. Välipoliitikas pürgis Pr. Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930ndatel hakkas otsima NSV Liiduga koostööd, lootes luua Saksale vastukaalu. Diktatuurid Lääne- Euroopas Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri.
Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine, küüditamine, vangilaagrisse saatmine, hukkamine). Kõike juhtis ja otsustas Jossif Stalin. Tema sooviks oli Punaarmee abiga maailm kommunistlikuks muuta.
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse
demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia
- võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära
Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks. 2. Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet. 1) Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. 2) Industrialiseeriminen (suurtööstuse eelisarendamine)
Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4. Tabas ülemaailmne majanduskriis suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised 5. Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega 6. Rahvarinde valitsus (1936-1938) suutis poliitilise olukorra stabiliseerida 7. Välispoliitika pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus.
Enamus olid diktaktuurid. 3. Nimeta diktatuurile iseloomulikke tunnuseid (vähemalt 7) ning võrdle neist tunnustest lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7
annaabi.ee 
