Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi. Kiusatakse, et näidata et ma olen popp. Kiusatakse ka sellepärast teisi , et kuuluda siis kellegi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................
Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus. Mis on koolivägivald? Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? Kes kiusavad? Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Näpunäited õpetajatele Mis on koolivägivald? Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase: 10 · norimine, mõnitamine; · asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine; · eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine; · vägivallaga ähvardamine; · peksmine; · raha ja asjade "pommimine". Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks?
rohkem kui teisi ja nad on näinud seal suhteliselt palju vägivalda. Kiusatav õpilane on arg ja tihtipeale teistest välimuselt erinev ( näit. pisikest kasvu, paks vms.). Tal võib ka olla teistest erinev väärtusmaailm (usklik) ja tal on vähem sõpru kui teistel. Ühesõnaga, kiusatav õpilane on üldiselt kerge ohver, kes ei oska ennast kaitsta. Kui kiusajad on pealtnäha endaga rahulolevad, siis kiusatavad seda pole. Uurimustest ilmneb, et vanemate ettekujutus kiusamise levikust on tunduvalt väiksem kui see, mida teatavad õpilased. Lisaks sellele on eriti tüüpiline, et vanemad ei usu, et nende lapsed kiusavad sel määral, kui lapsed seda ise tunnistavad. Vanemad küll teavad, et eksisteerib kiusamine, aga suhtuvad sellesse kui võõrasse muresse. Nad usuvad, õigupoolest küll loodavad, et nende last ei kiusata ja nende laps ei kiusa teisi. Faktid räägivad aga midagi muud. Tüdrukud on vähem ja eri kombel vägivaldsed kui poisid
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing
Mina olen igastahes tähele pannud, et paljud popid ja noortepärased armastavad jubedalt oma sotsiaalset pilti (olgu siis naised või mehed) ja ülbavad kõigiga, kes neile miskipärast ei meeldi (olgu selleks siis mõtteviis, katkised ketsid või vale juuksepikkus). Ja nad naudivad seda ülbitsemist : ) Nii mina ise kui ka mitmed sõbrad on seda pidevalt tunda saanud, kuigi ei mina ega mu sõbrad pole kordagi midagi halba öelnud ega teinud. Kaudne koolikiusamine on aga selline, kui on tegemist isolatsiooni ja grupist väljaajamisega (tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
· pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi. Koolistress on ühelt poolt seotud koolitöö kui üksjagu pingutava vaimse tegevusega, teisalt aga laste vanusega. Algklassilastele on tähtsad suhted eakaaslastega. Kui sõpru on raske leida või kui laps satub kiusamise ohvriks, siis reageerib ta sageli meeleolulanguse, ärevuse või ärrituvusega. Põhikooli aega jääb murdeiga, suurte muutuste periood. Murdeea areng pole paljudel noortel sujuv, pigem heitlik ja noort ennastki segadusse ajav. Energiat on tohutult, selle suunamine aga ei pruugi alati õnnestuda. Kui hinges möllab torm, on vahel väga raske selle kõrvalt tundides paigal istuda ja tähtaegadeks referaate valmis kirjutada. Kuidas aidata lapsel koolistressiga toime tulla
Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided olid kõik koju jäänud, aga sama mure oli ka teistel. Me keegi polnud osanud arvata, et ka siin saab õhtuti väljas käia. Noh, polnud hullu, kuna keegi meist teisi üle trumbata ei saanud. Otsustasime minna niisama lihtsalt pükstes ja mõne parema särgiga. Muidugi tegime hoolikalt meiki, kui ülejäänu polnud midagi erilist. Hulk aega lendasid ripsmetusid ja huulepulgad üle toa ühe käest teise kätte. Vahetasime omavahel riideid ja aitasime üksteisel juukseid sättida. Lõpuks olime endaga enam-vähem rahul [...]" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 74) Meikimine ja vanemana välja paistmine on märgatav ka tänavapildis. "Hetkel on tähtis see, et sa pead välja nägema võimalikult täisealine. Noored alla 15, kannavad 10 cm kontsasid, panevad enda veel ilusa ja puhta näo paksu puudrikihi alla. Puuder on loomulikult näo toonist 5 korda tumedam. Silmad on nii rõvedalt ära meigitud. Lihtsalt vastik on vaadata [..
....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.....................................................................
"Just keep smiling and pretending you're happy, and then maybe after you've convinced everyone else that you are, you can convince yourself" The best feeling in the world is realizing that you're perfectly happy without the thing you thought you needed. Laugh hard, smile no matter what youre going through, give everyone a second chance, and dont ever forget...rules were meant to be broken....life is too short to be anything but happy! Do you know you have the power to make me smile whenever you want? Don't abuse that privilege... Happiness sneaks through a door you didn't know you left open. "Our days are happier when we give people a bit of our heart rather than a piece of our mind." Wanna know a rule on how to be Happy? Stop comparing yourself to others. Lõbusale inimesele tundub kogu maailm rõõmsana. Rõõmusta elu üle , kuni elad , sest srunud olla saad sa kaua . Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ü
Selle asemel võtavad nad maast mädanenud õunu, mis ei ole head, kuid neid on kerge kätte saada. Ladvaõunad aga arvavad, et neil on midagi viga, kuigi tegelikult on nad imelised. Nad lihtsalt peavad ootama, kuni tuleb õige poiss, kes on piisavalt vapper, et ronida tippu. · Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru ? · Tüdruk : Kas ma olen ilus ? Poiss : Ei. Tüdruk : Kas ma meeldin sulle ? Poiss : Ei. Tüdruk : Kas sa nutaksid kui ma lahkuks ? Poiss : Ei. Tüdruk hakkas juba minema
Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva
You are the one, who change my life, now you are huge part of it. Know what, I never want to live my life without you, even if this is your only and last wish to me. You are very important person to me, I just can't live without you. I just don't know the rights words, what describe my feelings about you. it's not love, it's much more then love! Notsu: Nii hea, et me üksteisel olemas oleme! Karupoeg noogutas. Notsu: Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada. Karupoeg: Aga kus sina siis oled? Notsu: Mind ei ole. Nii ei saa olla, ütles Karupoeg. Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi. Miks sa mind kiusad? vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru? Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda.
Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst ja kirjandus samastatuna tänapäevaga (rõhupanek sellele, mida saab
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
profiili- otsivad kõik informatsiooni inimese kohta, mis Internetis leidub. Samuti patrullivad lapsemure.ee lehel, kui ilmuvad enesetapu postitused, siis võtavad inimesega ühendust, kui ei vasta siis lähevad koju kontrollima ( üllatavalt palju, jõuluajal igal nädalal 1 juhtum). Ta prognoosib, et lähima 2 aasta jooksul toimub Eestis koolitulistamine, sest kõik märgid on olemas (relvaga koolis, ähvardused, granaadiga kooli läheduses jms). Käivad koolides rääkimas jms. Millal ja kuidas kaasata veebikonstaablit? Kutse edastamine, otsitava isikuga kontakti võtmine Kadunud isiku kohta postituse tegemine Kadunud/otsitava inimese kohta info otsimine Politseitööga seotud info otsimine iternetist (nt varastatud asjade otsimine müügiportaalidest, keelatud esemete eemaldamine müügiportaalidest nt relvad) Hoiatuse edastamine piirkonna/teema kohta Aitame koguda ja talletada digitaalseid tõendeid
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
ning tihti seda just agressiivsusena. Lasteaiad Lasteaed on kodust järgmine etapp lapse arengus. Siin hakkab ta jälgima reegleid , mis on väljaspool koduseinu. Ta peab hakkama looma sotsiaalseid suhteid ning sotsiaalselt arenema. Kui kui lapse lapsepõlves on palju pingeid või isegi kogetud vägivalda käitub laps teisiti. Ta ei suuda sõbrunenda teiste lastega või-bolla tahab olla isegi domineeriv selleks tahab ta kiusamise abib näidata, kes on rühma boss. Samuti võib laps sulguda endasse istudes üksi nurgas ning on just kui omas maailmas. Ta kardab kõvemat häält halvimal juhul ka pelgalt käe tõstmist. Lasteaias avalduv agressiivsus, mis on tingitud varasematest kogemustest. Agressiivsus väljendub teistelt lastelt asjade äravõtmisega, meelega tõukamisest ja hammustamisega. Ta ei pruugi teiste lastega hästi läbi saada ning lapsed hakkavad teda tõrjuma selles suhtes,
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Mõtteterad, head laused Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootuseltult nutma hakata, isegi teadmata, miks ... Ma ei saa oma sõpradele päikesepaistelist ilma lubada, aga ma saan neil vihmavarju pea kohal hoida, kui sajab! Hinda seda mis sul on mitte seda mida sul pole. Sest, kui sa kaotad selle, mis sulle on kallis, siis sa alles hakkad mõistma, kui väga sa seda kõike tagasi tahaksid saada, aga võibolla on siis juba liiga hilja. Tuleb hinnata seda kõike, mis on meie ümber. Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda. Ära naera teiste unistuste üle, neil on need vähemalt olemas . With one look , you could make me smile , now withouth even looking , you make me cry . Elu on nagu male , et seda võita , peab tegema õigeid käike , kuid lõppude lõpuks on see siiski vaid mäng ! Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · e
7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest. Mõtlemiseks: Kas sa pöörad tähelepanu oma kehakeelele uute inimestega tutvudes? Kas sa nõjatud nende poole, noogutad, naeratad? Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad teistele rohkem tähelepanu kui temale? Kas sa katkestad tavaliselt esimesena silmsideme? Püüad sa vaadata inimesele silma pisut kauem kui tavaliselt ja nemad pööravad esimesena pilgu ära?
Teravnenud tähelepanu tõttu tunduvad mitmed teod ja suhted ebaõiglastena, mis omakorda süvendab konflikti. Ebaõiglaselt, ühe osapoole kasuks lahendatud konfliktid võivad tekitada pikaajalisi hingehaavu. Saab siiski väita, et õiglus nii jaotamisel, protseduuris kui ka suhtlemisel aitab vältida konflikti arenguid ja kujunenud konflikte lahendada. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusele, on seotud isikupäraga, millest tuleb juttu järgmises osas. 21 2.6. Isiksuslikud probleemid Inimesed käituvad konfliktsituatsioonides erinevalt, äärmiselt isikupäraselt. Konfliktikäitumise puhul on kaalukad isiksuse agressiivsus ja alateadlike motiivide avaldumine konfliktis. Agressiivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
