Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks kiusati Inglismaal puritaane taga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, kuningal, ministrid, puritaanid, lõbutseda, meelt, maksud, cromwelli, hukata, karmid, stuartite, pinged, vastaseis, usud, alluma, seadustele*Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell
Miks tühistas Louis 14 hugenottide õigused? Kuna nad said Nantesi ediktiga õiguse pidada jumalateenistusi?!?!? Millistel eesmärkidel koondas Louis 14 kogu õukonna elu Versaille'sse? Et saaks kõigidel aadlikel ja ametnikel silma peal hoida et nad midagi hullu tema vastu ei teeks. Miks louis 14 ei olnud oma valitsemisajaga rahul? Kuna ta korraldas väga palju pidu-sid ning ei pööranud suurt tähelepanu riigile endale. Miks kiusati inglismaal puritaane taga? Kuna puritaanid olid kogu lõbustuse vastu mis riigis toimus, nende eluviisid olid ranged ja töökad. Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel`? Kuna sotimaal puhkes mäss mille maha surumiseks kuningal raha ei jätkunud, siis ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi. Ta sai küll raha kuid pidi maksud tühistama mis ta ilma parlamendita tegi, ning kuninglat võeti õigus parlament laiali ajada. Miks rahvas ei toetanud O.Cromwelli lordprotektorina?
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt
parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu
a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale
Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks.
neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas nende allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud, neilt nõuti sõdurite majutamist. Seetõttu lahkuski üle 200 000 kalvinisti inglismaale, madalmaadesse, ja saksmaale. Peale eelmist kuningat astus troonile louis 15. kes ütles, et peale mind
Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele.
mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinna väga kõrgeks. · Tuli võimalikult palju kaupa välja viia ja võimalikult vähe sisse vedada. 6.Mida tehti Prantsusmaal Louis XIV ajal selleks, et murda hugenottide vastupanu? Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast.
Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Soti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa. Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi positsiooni. Sõjad muutsid ka kuninga ja parlamendi suhteid Inglismaal. Charles I ainuvalitsus Inglismaal oli läbi kukkunud. Raha sõdade pidamiseks ei jätkunud. Raha kogumiseks kutsus Charles 1640 aasta aprillis kokku nn. lühikese parlamendi, ent kuna parlament ei olnud nõus hääletama enne kui nende kaebusi on kuulda võetud, siis saadeti parlament kiiresti laiali. 1640 aasta lõpus sõlmitud Riponi leping kohustas Charlesi maksma sotlastele igapäevast leppetrahvi, kuni jõutakse lõpliku kokkuleppeni. Rahapuudus suurenes sellega veelgi. Charles oli sunnitud uuesti parlamendi poole pöörduma ja 1640 aasta novembris kokku tulnud nn. pikk parlament püsis elus kuni 1660 aastani, seega kauem kui Charles ise. 1641
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina.
saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad
° Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid. ° Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu
SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9
Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. 4)Charles I kogus makse, mida parlament polnud kinnitanud, ja kuulutas keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra
a. paiku. Kui mitmed tema tuttavad surid , ta langes depressiooni. Hakkas tegema ettevalmistusi uueks valitsejaks- trooni otsustas pakkuda James Stuartile. Charles I Stuart Kuningasuguvõsa vahetumine. 17 saj suri viimane Tudor, Elisabeth I, kellel ei olnud pärijat. Troonile sai soti päritolu Stuartite suguvõsa- James I Stuart. Stuartid olid katoliiklased, seega tekkisid usulised vastuolud. Inglismaa riigikirikuks oli anglikaani kirik ning selle kõrval tegutsesid veel puritaanid. Halvenesid suhted parlamendiga. Charles I Stuart( kuningas oli alates 1625- 1649) Oli Inglismaa ja sotimaa kuningas. Sünnist saati viletsa tervisega, kardeti, et sureb peagi. *kõndis halvasti, sellepärast oli samm kiire, et keegi ei märkaks *oli suur keel, seega rääkis halvasti ja kogeles. *Põdes rahhiiti 4-aastaselt sa York'i hertsogiks. Kasvatati üles kui protestant, kuid ema poolt(Anne, Taani kuninga tütar) võttis omaks ka katoliikluse. 1616.a
kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks
aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks.
Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele. Puritaan- töökas, kitsi, usklik, askeetlik, vaikne ja tõsine. Valgustus Uue mõtteviisi ja arusaamade levik, mille tippaeg oli 18. saj. Eelduseks: 1) renessanss 2) reisimine ja tutvumine teistes riikides
Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus
3) Parlamentarismi kujunemine Inglismaal: parlamendi kokkukutsumine, parlamentaarse monarhia kujunemine (millise sündmusega seoses) -Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1.)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2.) Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. 4) Suurbritannia kui juhtiv koloniaalvõim- *19
hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele. 1562 puhkes ususõda kuna hugenottide jumalateenistusele tulid peale kuninga sõdalased ja tapsid kõik hugenotid. Hiljem anti hugenotidele teatud vabadused. Charles IX õde pidi abielluma Henry de Bourboniga 1572, et sõlmida vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele sai vend Henry III(1574-1588), kes oli viimane di Medici poeg, ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. 1589 sai võimule Henry Bourbon , Henry IV nime all, oli võimu all 1610 aastani. Ta oli hugenot. Ta ei saanud troonile kuna Pariis ei lasknud teda väravatest sisse. Pariisis pooldati katoliiklust
enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut. b) Levellerite liikumine: · Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. · Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele. · Liikumise kõrgpunkt Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha. · Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile. c) Tõelised Levellerid: · Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega
sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende
õukonna partei Absolutism jõudis kriisi 9. Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. 10. Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanlik ehk puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega inimene. Pidasid patuks tantsu, laulu ja muusikat, teatrit, naeru ja kõike lõbuga seonduvat. Ei pooldanud priiskavat elustiili. Iseloomult vaikivad ja sünged. Rõivamood tagasihoidlik ja tume, kujunes tänapäeva püsiv meestesoeng. Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid
Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta.
11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
· Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones
11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
Charles I oli Inglismaa kuningas kodusõja ajal ning sõdis parlamendiga . Maa-aadlik Oliver Cromwell tõusis kodusõjal parlamendi vägede etteotsa. Sõda lõppes kuninga vägede kaotusega ning Charles I hukkamisega. Pärast kodusõda kuulutati Inglismaa vabariigiks. Stuartite restauratsioon on Stuartite perekonna taas võimule tulemine. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuniga võimupiirid. Sellele kirjutas alla William III 1689. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli
levikuks, kuid selles ei nähtud midagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele. Sama vähe rahu oli ka kuninga surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus)
Ta koondas õukonda ka teadlasi, kirjanikke ja kunstnike. Välispoliitika- välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour. Majandus- finantside peakontrolör oli Jean-Bapitiste Colbert, ta püüdis eelkõige lahendada riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid. 3.) Kodusõda inglis maal algas 1642 a -kehtis kuni 1646 a- türannia, ei kutsunud parlamenti kokku, tahtis kehtestada makse(aga parlament ei andnud luba)tahtis riigiusuks katoliiklust 4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu
annaabi.ee 
