-tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 15. Milles seisneb laenuintressi olemus: -hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige vastus -panga varade tähtaegade konverteerimise hind 16. Mille eest laenuandja tahab saada intressi? 3 tk. -laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest -laenuandja soovib hüvitust likviidsuse loovutamise eest
-reservvaluuta maa(ühenduse) finantsturge saab kasutada riigi raha ohutuks ja otstarbekamaks paigutamiseks. 10. Millised on laenuvõtja probleemid? 4 tk. -Kuskohast ja millistel tingimustel on võimalik raha saada. -Vaja on suhteliselt suurt summat, suhteliselt pikemaks ajaks. -Raha on vaja konkreetsel ajahetkel. -Laenukulud peaksid olema väikesed. -Laenutingimused ei peaks laenuperioodil muutuma. 1l. Suurte arvude seadus on : -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 12. Milles seisneb laenuintressi olemus? -intress on: hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige hind -panga varade tähtaegade konverteerimise hind 13. Mille eest laenuandja tahab saada intressj? 3 tk. -Laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest. -Laenuandja soovib hüvitust likviidsuse loovutamise eest.
tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. ● hüvised ja teenused on vahendid mis v’icad rahuldada nii inimese ainelisi (leib jne) kui ka mitteainelisi vajadusi (teater, tervishoid jne) ● Piiratud majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt tootlikke resursse. sisend → tootmine → väljund - Tootmine on loodus-, inim-, ja kapitalressusrside, ehk siis maa ja teiste osade kasutaminst tootmisressursid
komponent.Aitab välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid.Hüpotees-teooria kolmas komponent.hüpoteesi kujul esitatavaid teaduslike ennustusi kontrollitakse praktikas.Mudel väljendab põhjus-tagajärg seoseid. Vajaduste piiramatus-vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada. Definitsiooni kohaselt on sirge ükskõik missuguse punkti tõusud võrdsed.Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad. Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud. Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1
(funktsioneerimist). Majanduslik mõtlemine kannab endas taotlust ja oskust näha ning mõista majanduselu nähtuste varjatud seoseid, samuti nende seoste kujunemise põhjuslikke ahelaid, et sellisel alusel leida probleemidele optimaalseid e antud oludes parimaid võimalikke lahendeid. Marginaalanalüüs- e piirväärtusanalüüs uuritakse, kui palju vaadeldava teguri üheühikulisel muutumisel muutub temaga seotud teine tegur. Majandusseadus on sisemise, olulise, püsiva, eeskätt põhjusliku (e kausaalse) seose väljendus majanduselus. Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks, püsivaks jäädes. Majandusuuringutes sageli rakendatav eeldus, mille kohaselt kõigi teiste muutujate väärtused, peale uuritavate jäävad tinglikult endisteks e muutumata. Vale põhjuse viga e post hoc viga on loogikaviga, mille puhul üht sündmust, mis
(nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Piiratuse majandusseadus väidab hüvised (kaubad, mis me tarbimine) olevat piiratud, kuna ei ole piisavalt tootlikuse ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Majandusteadus kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas erinevad ühiskonnad tulevad toime piiratud ressurssidega. 5. Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisressursid ehk tegurid jaotatakse laias laastus 5 suurde rühma: 1) maa; 2) töö; 3) kapital;
annaabi.ee 
