Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5
4. Termoreguleerivfunktioon reguleerib kehatemperatuuri. 5. Regulatoorfunktsioon ühendab erinevaid elundeid ja süsteeme. 4) Miks ei tohi O grupi verd ja plasmat kanda üle teiste veregruppidega inimestele? Sest O-grupi vere pläma sisaldab antikehasid erütrotsüütide A ja B antigeeni vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8%
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid
elektronmikroskoobid). Mikrotoom võimalikult õhukeste preparaadilõikude saamiseks. Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks. Tsentrifuugimine erineva raskusega (tihedusega) komponendid jäävad erinevatesse fraktsioonidesse Radioaktiivsete isotoopide meetod rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks. Arvutid andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus. Rakkude suurus: * väikseim 0,1 0,3 mikromeetrit (mükoplasma) * keskmine raku suurus 10-30 mikromeetrit * suurimad on lindude munarakud * lihasrakud pikimad ~30 cm Rakkude kuju: * ümarad * pulkjad * kruvikujulised * ripsmetega, viburi(te)ga Rakkude jagunemine: * prokarüoodid (tuum pole välja kujunenud; DNA on, aga lahtiselt.): - bakterid (nt ekstreembakterid) - arhed *eukarüoodid (päristuumsed): - protistid
1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3. Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. NT: B akterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organismid: 1. Iga koe ehitus on kooskõlas talitlusega. NT: S elgrootud, selgroogsed, kandseened, loomad, taimed. *Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad k oe. Loomorganismis põhiliselt 4 koetüüpi: Lihaskude, epiteelkude, närvikude, sidekude. RAKK- 50 mikromeetrit. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter). 0,1-0,3 mikromeetrit. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. (munarebud) NB!! K a vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid läbimõõt on niivõrd väike, et silmaga rakku ei näe. Rakke uuritakse mikroskoopide abil. Binokulaarne mikroskoop- võimalik vaadelda kahe silmaga. S tereomikroskoop- suuremate organismide uurimiseks. Mikrotoom- sellega lõigatakse
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne
· Müosiin I monomeersed, sammu pikkus 10-14 nm, liiguvad suhteliselt aeglaselt(0,04mikromeetrit/s), ül: aktiini filamentide sidumine · Müosiin II kaks molekuli töötavad koordineeritult, sammu pikkus 5-10 nm, liiguvad 4,5 mikrom/s, ül: kontraktsioon · Müosiin V hästi pika kaelaga, sammu pikkus 36nm, ül: organellide transport · Müosiin VIII ja XI ainult taimedes 50. Kui müosiin II peab liikuma 100 mikromeetrit, mitu ATP-d on vaja? 1ATP liikumiseks 4,5 mikromeetrit liikuda xATP 100 mikromeetrit x=100/4,5 = 22,2 ATPd 51. Mis toimub, kui lihas tõmbub kokku? Müosiini molekulide pead seostuvad aktiiniga, astuvad + otsa suunas, vahemik väheneb, sarkomeer tõmbub kokku sellest ongi tingitud lihaste liikumine 52. Lihaste kokkutõmbed alluvad tahtele. Kuidas on närvisüsteem sellega seotud? Lihaste kokkutõmbel vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist Ca. Kui närviimpulss
meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 μm (mikromeetrit) ja pikkus 4 μm. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis
meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megaterium, mille läbimõõt on umbes 1.5 m (mikromeetrit) ja pikkus 4 m. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal.
perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised toitainete omandamisel. Mõned uuringud: oluline roll toitainete kinnipüüdmisel ja transportimisel fagotsütoosiprotsessis. …………………. • Kloroplastid • Valdavalt planktilised (ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama.) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel
Projekti peamine eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet. See on uudne Päikesesüsteemis liikumise moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult. Selleks keritakse lennu käigus satelliidist välja traatidest struktuur (traatide pikkus 10 meetrit, läbimõõdud 50 ja 20 mikromeetrit). ESTCube-1 on selle tehnoloogia esimene katsetus. Samuti on satelliidi eesmärk pildistada kosmosest meie planeeti Maad, eriti Eestit, kus ta lendab üle iga päev enam kui seitse korda. Samal ajal peab sidet satelliidiga Tõravere observatoorium, mis laeb andmeid alla. Satelliidi liikumistrajektoori on võimalik ka igal inimesel endal jälgida. Selleks on loodud eraldi internetilehekülg, milles on näha, kus satelliit parasjagu viibib. ESTCube-1
Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1 - 25 mikromeetrit. Kui bakterid satuvad halbadesse tingimustesse - kasutab ta spoore. Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid.
osoonikiht. Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse,
vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine
vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine
· Tsentrifuugimine-erinevate tihedustega komponendid jäävad tänu raskuste erinevustele erinevatesse fraktsioonidesse.( väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks) · Värvimine-väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamine erinevaid värve kasutades, et pilti selgendada. · Arvutid-andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine. Rakkude mitmekesisus Rakkude suurus · Väikseimad 0.1 - 0.3 mikromeetrit (mükoplasma (bakter)) · Keskmine suurus on 10 30 mikromeetrit · Suurimad on lindude munarakud (munarebu) (jaanalinnumuna on keskmiselt 1,5 kg ja läbimõõt 15 cm, millest rebu moodustab kolmandiku.) · Lihasrakud on pikimad u. 30mikromeetrit, kuid kuna neil on väike läbimõõt ei ole nad ikkagi palja silmaga nähtavad. Rakkude kuju: · Ümarad · Viburite või ripsmetega
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA
teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe oleks paigas, liiga väikese suhte korral häiruvad kõik eelmainitud protsessid. Kujult on rakud erinevad bakterid on ümara, pulkja või kruvikujulise vormiga üherakulised on iseloomuliku välimusega hulkraksete puhul sõltub raku kuju ja ehitus sellest, mis koest ta pärineb
3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni
Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit. Väliskujult on nad niitjad, mõned ka kruvikujulised. Baketrid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke v erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad aga ikkagi üherakulised organismid.
Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas - AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub - Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941 - Viiruse suurus 0,01-0,3 mikromeetrit( väiksel 1 geen, suurtel paarsada) - Viirus on parasiitgeen // Viirus on nukleiinhappe ja valgukompleks - Viirused liigitatakse selle järgi, missugune nukleiinhape tema ehituses on DNA viirused RNA viirused Tuulerõuged Gripp Ohatis Pülümeriid e. lastehalvatus Ajukelmepõletik Leetrid Soolatüükad Mumps
kokkutõmbumine ning seetõttu vajab peegli kuju aeg-ajalt parandamist. Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2- meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine prooviteleskoop üleslennutamiseks See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas mis on 2-5 mikromeetrit, sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond
Süsinikplastist autoveljed · Karl Aas, 093404, [email protected] · Valmistamine: Võetakse süsinkiust lehed (paksus on umbes 5-8 mikromeetrit), süsinikiud süsinikiu lehtedes on kootud risti, mis tekitab kergelt läbipaistva plastse riidelaadse materjali Vorm kaetakse vaiguga, mis ei lase süsinikiududel kleepuda vormi külge Vormi asetatakse süsinikiust lehed, iga lehe vahele pannakse vaigukiht (kihtide arv oleneb kui suurt tugevust taga aetakse)
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid
lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel)
9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10. Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust? Siis leiutati elektronmikroskoop 11. Millise kujuga võivad viirused olla, too näiteid! Viiruste suurus on 0.01 0.3 mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag. 13. Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag) 14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16
Tsütoplasmavõrgustik – mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid – neis sünteesitakse valgud Mitokonder – varustab rakku energiaga Golgi kompleks – sorteeritakse sünteesitud valgud Lüsosoomid – lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid Nimeta vähemalt kaks tunnust, mille poolest erinevad taimerakud loomarakkudest? vakuool, plastiidid, rakukest Kirjelda rakkude suurusi. läbimõõt on keskmiselt bakteritel 1-10 mikromeetrit ja teistel organismidel 10-100 mikromeetrit Miks ei saa rakud olla väga suured? Kuna vajalikke aineid saadakse rakumembraani kaudu jääks muud organellid sellest liiga kaugele ja toitainete liikumine oleks liiga aeglane Kuidas rakud paljunevad? pärilikkusaine kahekordistub kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele
Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piirväärtus? 0,2 mikromeetrit. 6. Kuidas on võimalik parandada lahutusvõimet lainepikkuse muutmisega? Ei ole võimalik. Saab parandada tõstes NA suurust. 7. Missugune funktsioon on kondensoril? Iseloomusta tema asendit mikroskoopimisel? Valgusallikast lähtuvad kiired koondab kondensori lääts preparaadile. Asub preparaadi aluslaua all. 8. Milline peab olema kondensori numbriline apertuur objektiivi omaga võrreldes? Suurem või võrdne, siis kasutatakse konstanti 0,61. 9. Mis on iirisdiafragma funktsioon?
liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale
Vali üks: a. steriliseerimine kiirgusega b. steriliseerimine etüleenoksiidiga c. steriliseerimine kuumusega Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: steriliseerimine kuumusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodet ei saa lõpp-pakendis steriliseerida, võib lahuseid või vedelikke filtreerida eelnevalt steriliseeritud anumasse läbi steriilse filtri, mille poori suurus on vähemalt 0,22 mikromeetrit või millel on vähemalt samaväärsed mikroorganisme eraldavad omadused. Kirjeldatud filtrid eraldavad enamiku: Vali üks või enam: a. baktereid b. mükoplasmasid c. viiruseid d. seeni Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: baktereid, seeni. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimsete ravimite tootmises on eriti tähtis lähtematerjalide analüüs, säilitamine
Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob) SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti biotroof ja teatud tingimustes sabroob FAKULTATIIVNE PARASIIT- enamasti sabroob ja teat. ting. sabroob OBLIGATOORNE SAPROOB- elab ainult surnud org
Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%)
Pärast äsjast avastust tekib sarnane küsimus Saturni puhul kui suur peab selle ümber tiirutav jäätükk siis ikkagi olema, et kanda kuu (kaaslase) nime? NASA automaatjaam Cassini on jäädvustanud hulgaliselt pilte Saturnist, sealhulgas on ka vaatlused virmalistest Saturni polaaraladel. Siintoodud valevärvides pildid on kokku pandud lähisinfrapunases lainealas tehtud vaatlustest. Piltidel on rohelise värviga kujutatud vesinikuioonide kiirgus lainepikkusel 34 mikromeetrit, tuues esile virmaliste aktiivsuse. Sinine värv tähistab päikesevalgust, mis peegeldub Saturnilt 2 mikromeetri lainealas, ja punane tähistab soojuskiirgust lainepikkusega 5 mikromeetrit. . Niisiis kuulub Saturn päikesesüsteemi ning on planeet, millel on mitmeid, mitmeid kaaslasi. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine ning päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Teadlased on siiani avastanud palju huvitavaid
Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all).
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad:
molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui kuumutatud ese muutub valgeks, siis eraldab see olulise osa oma energiast just ultraviolettkiirgusena. Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit. Kemoluminestsents - Keemilise reaktsiooni tulemusel võib uute molekulide moodustumise käigus elektronid kiirata elektromagnetlaineid - elektronid viiakse kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad elektromagnetlaine, kui lähevad üle madalamale energiatasemele. Hõõglambi leiutaja Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Säästulamp – gaaslahendusel põhinev luminofoorlamp, annavad 5 korda rohkem valgust kui hõõglambid
11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne, sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks. Motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.. graanultakud väikeajus on ümmargused ja läbimõõduga 6-8 mikromeetrit (10 astmel -6).purkinje rakud sealsamas aga pirnikujulised ja läbimõõduga 60-80 mikromeetrit 12. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoonid on mitmesugustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke. Hormoonide vahendusel reguleeritakse väga
võitlus platsil teisi roboteid välja suruda. Sumo robot peab võimalikult tugev olema ja kiire et teda ise väljakul välja ei suruta. ● Pehme rorbootika Pehme robootika on uus robootikavaltkond,mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest Nanorobootikamaterjaalist et ta oleks painduvam ja suurem liikumis vabadus . ● Nanorobootika nanorobootika on tehnoloogia haru,kus kõik mainad ja robotid on 1-10 mikromeetrit .Nanorobootika viitab täpsemalt nanotehnoloogiainseneri erialale . 5 3. Mootorid kui lihased. Robotite mootoreid nimetatakse ka ajamiteks. Praegusel ajal on kõige populaarsemad elektrimootorid,kuid on ka teissuguseid mootoreid nt mis kasutavad keemilisi aineid ning suruõhu mootoreid on ka alalisvoolu mootorid: ja enamikud kaasaegsed robotid kasutavad neid ja neid võib olla mitu liiki. On olemas ka Piesomootorid ja sammuvad
Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73 Bakterite paljunemine · Pooldumine Generatsiooniaeg · ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks · mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku Bakterite tähtsus looduses Bakterite toitumine
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine
Munavalge 88,1 g 10,1 g 0,0 g 1,2 g 0,6 g Munakollane 48,8 g 16,4 g 32,9 g 0,2 g 0,7 g (Allikas : Poul Erner Andersen Introduktion til levnedsmiddelsteknologien”) Munakoor Munakoore sisepoolel on kaks kilet, mis on üksteise küljes kinni, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nad moodustavad õhuruumi. Välimise kile paksus on 48 mikromeetrit ja sisemisel 22 mikromeetrit. Need kiled koosnevad keratiini-nimelisest proteiinist. Munakoor on kõva ja pooridega, koosnedes kaltsiumist (98,2%), magneesiumist (0,9%) ja fosforist (0,9%) (fosfaadi kujul). Koore paksus sõltub kanatõust ja sööda koostisest. Koore pealispinnal on vetthülgav kile (1030 mikromeetrit), mis kaitseb muna sisu bakterite eest. Munavalge Munavalge koosneb vedel- ja tihekihtidest. Eri kihtide protsentuaalne suhe sõltub muna suurusest ja tootmistingimustest.
Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad). Nende diameeter on alla 1 mm. Neid püütakse võrguga. Suurusjärgud *20 - 200 mikromeetrit - siia kuuluvad ränivetikad, deismidee? Rühma kuuluvad vetikad. Ühine nimetus on mikroplankton. *2,0 - 20 mikromeetrit - enamus viburlased; üldnimetus nanoplankton *0,2 - 2,0 mikromeetrit - pikiplankton Organisme, kes on väiksemad kui 0,2 mikromeetrit, nimetatakse femtoplanktoniks. Domineerivamad on ränivetikad, neil on portoplasma, mille tihedus on peaaegu sama, mis veel, kuid neid ümbritseb räni, mis on raske ( tihedus on 2-3x suurem kui veel). Sellepärast kipuvad nad “uppuma”
3 Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 2030 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. 5 Nende teadmistega mõistan paremini bakterite olemust. 1 Fredrickson jt 2004, 70 2 Wikipedia WWW, 2011 3 Sears 2005, 11 4 Nealson 1999, 29 5 Bardy jt 2003, 149 4 Hüpotees Hüpotees on, et kõige bakteriterohkem ukselink kodukeskkonnas on; 1)tualettruumi uks. Sellele järgneb;
Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel.
villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni. Villa kvaliteet Villkanna diameeter e peenus saab mõõta mikromeetrites või Bradfordi kvaliteedinumbrites. Eesti lambad annavad villa diameetriga 27-34 mikromeetrit. Peenvill vähem kui 27 mikromeetrit. Poolpeenvill 27-37 mikromeetrit. Jämevill üle 37 mikromeetri. Peenvill merinovill. Mida peenem on vill, seda rohkem on villal lookeid, vill on säbar annab villale elastsuse. Mida jämedam on vill, seda väiksem on säbarus ning vill läheb üldiselt pikemaks. Peenem vill annab pehmema toote, see mõjutab kvaliteeti palju. Kui vill üle 31 mikromeetri siis on toode torkiv. Villakust järgmine struktuuriüksus on villa säuk (säugu tüübid).
4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsiooni rakkude arvu kahekordistumiseks.
annaabi.ee 
