toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile
teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus Piirav tegur selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. E. Shelfordi tolerantsusereegel: Pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse (taluvuse ) piirile Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Populatsioonioekoloogia
(kemo-ja fotoautotroofid). Fotoautotroofid - kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale orgaanilist ainet (rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). 4. Selgitage ja kujutage näitlikult (skeemi, joonise abil) ,,Liebegi miinimumseadus" ja ,,Tolerantsusreegel". "Liebegi miinimumseadus"- organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see (abiootiline) tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. "Liebigi tünn", mille seinalauad on erineva pikkusega. Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse
millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50. Mulla viljakus ja selle liigid.
-) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. -) Miinimumseadus järgi piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. -) Nekton ujum ehk veel liikuv aktiivne loom. -) Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga.
muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toiterežiimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46. Mulla viljakus ja selle liigid. on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). Viljakus jaguneb:
*eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver. Keskkonna tingimuste suhtes arenevad organismi evulutsioonis välja kohastumused Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg])
hädavajalikud mittemineraalsed C, O, H ja mineraalsed ( N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoitaineks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. 45. Toiteelementide omastamine taimede poolt. toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena 1)lahustunud ioondienda(peamiselt juurde kaude mullalahusest) 2)lehtede kaudu 3)sümbioos mükoriisaga 46. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. miinimumseadus saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur 47. Mulla viljakus ja selle liigid. mulla vijakus on mulla spetsiifiline kvalitariivne omadus, mis avaldub tema võimes rahudada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. sõltub taimeliigist ühe jaoks viljakas teise jaoks mitte. mulla viljakuse liigid: looduslik viljasuse määravad ära mulla bioloogilised keemilised ja füüsikalised
toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil.
kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks.
arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makro- elemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad (lahustunud ühendid). 54. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest). 55. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas (N: suur liikuv Al sisaldus). 59
Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused
3 etappi: 1) Eelajalugu- kuni Justus von Liebig’ini. 2) Üksikteadlaste periood. 19.sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas mineraalsete toitainete mõju taimede toitumisele. 3) Tänapäevane ajalugu. 1964 algatati Rahvusvaheline Bioloogiaprogramm (kaardistati Maa biosfääri produktsioon). Kollektiivne uurimistöö, teadusvaldkondade tulemuste sünteesiperiood, uued tehnoloogilised võimalused 32. Mida ütleb miinimumseadus? Organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem (nõrgem lüli nö) Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis 11 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. Ainet ega energiat 3
2)Üksikteadlaste periood. 19. sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas mineraalsete toitainete mõju taimede toitumisele. 3)Tänapäevane ajalugu. 1964 algatati Rahvusvaheline Bioloogiaprogramm (kaardistati Maa biosfääri produktsioon). Kollektiivne uurimistöö, teadusvaldkondade tulemuste sünteesiperiood, uued tehnoloogilised võimalused. 30. Mida ütleb miinimumseadus? organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Looduslik Põllumajanduslik • Ainult päikseenergia • Päikseenergia koos lisatoiduga
1)Eelajalugu kuni Justus vob Liebig'ini. 2)Üksikteadlaste periood. 19. sajandi keskpaigaks oli arenenud juba analüütiline keemia. Justus von Liebig (Saksa keemik, 1803-1873) näitas mineraalsete toitainete mõju taimede toitumisele. 3)Tänapäevane ajalugu. 1964 algatati Rahvusvaheline Bioloogiaprogramm (kaardistati Maa biosfääri produktsioon). Kollektiivne uurimistöö, teadusvaldkondade tulemuste sünteesiperiood, uued tehnoloogilised võimalused. 32. Mida ütleb miinimumseadus? Organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem (nö nõrgim lüli). Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis! 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb looduslikus koosluses koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus?
Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda toksiliseks, lisaks võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (n.suur liikuv Al sisaldus). Mikroelementidega taimede ülemürgitamine on suhteliselt suur väikestes kontsentratsioonides on mikroelemendid vajalikud, suures koguses muutuvad toksilisteks.
taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad (lahustunud ühendid) 55. Toiteelementide omastamine taimede poolt Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest) 56. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalhusest. Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57
ning seen taimelt süsivesikuid ( jaguneb seitsmeks mükoriisatüübiks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa; ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoitne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa; ohidoidne mükoriisa) Taimede juureväline toitumise all mõistetakse toitainete omastamist lehtede kaudu (CO 2,O2, SO2). 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Mineraalse toitumise teooria selle teooria kohasel omastavad taimed juurte abil mullalahusest toiteaineid mineraalsete ühenditena. Miinimumseadus ehk nn TÜNNILAUATEOORIA saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur (niiskus, temperatuur jt) samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve.
areneda terviktaimeks. Meristeemkloonimine - vt. meristeempaljundus. Meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas. Miinimumseadus (Liebigi miinimumseadus) - miinimummseaduse kohaselt piirab organimi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. Mikroevolutsioon - populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused,
taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum. Ökoloogiline nišš tähendab liigi rolli ökosüsteemis. See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana, seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata
omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil
asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi
sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel – Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui
omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur. Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju
TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). Suurem osa mulla toiteelementide üldkogusest esineb lahustumatute ühenditena ja pole taimedele kättesaadavad. Taimede toitereziimi arvestamisel on oluline teada saada just taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus.
Mullaviljakus taastatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega www.ceet.ee www.organic-europe.net Maaviljelusseadused: 1) Autotroofsuse seadus ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse orgaanilist ainet Fotosüntaat - tekib fotosünteesi käigus, formeerub ümber saagiks 2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus
Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi
• Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus) • Liigilise mitmekesisuse vähenemine • Liigilise koosseisu muutumine 115. Tolerantsus, taluvus, ökoloogiline amplituud. Ökonišš Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas:
annaabi.ee 
