paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv,
Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse. Samastumine ehk diferentseerumine on pinge alandamise eesmärgil samastumine tahtmatult kellegi edukamaga ja tema jäljendamine kas sõnades või zestides, miimikas. Sublimatsioon on Freud'i mõiste. Inimene suunab oma seksuaalenergia ühiskonna sees soositud tegevusse. Tänapäeva mõistes tähendab energia ülekandmist teise valdkonda. Uuringud on näidanud tõsiasja, et inimesed, kellel on rikkam fantaasia, on vähem fantaasia. Pinged elatakse fantaasias ära.
IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja
.................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi
negatiivsete emotsioonide tõttu on täheldatud sülje ja maomahla eritumise lakkamist. Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel. Emotsioonid haaravad kogu organismi ning levivad tavaliselt ka organismi pinnale ning avalduvad näo väljendusliigutustes ehk miimikas või siis pantomiimikas ehk keha väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43). Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt
· Sangviinikule sobib hästi vaheldusrikas töö, kus saab pidevalt uute asjadega tegeleda. Eriti sobivad töökohad, kus ta saab teiste inimestega elavalt ja palju suhelda. · Koleerikule on n-ö tsükliline töö, mis nõuab perioodiliselt suuri jõupingutusi. Iseloom Iseloom on kogum inimese püsivaid ja olulisi psüühilisi omadusi, mis väljendavad tema suhtumist tegelikkusesse ja avalduvad käitumises. Iseloom avaldub inimese tegevuses, kõnes, miimikas, liigutustes ning isegi riietuses. Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine,
MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks.
sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb rohkem, kui tuhat sõna- ja nii ongi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning oskusi, nii mõnigi persoon on võimeline allutama miimikat tahtekontrollile ning seetõttu on võimalik esile kutsuda soovitavat näoilmet. Tihti aga on võimalik seda läbi näha. Mina leian, et olen hea inimeste tundja ning mõistan, mida mult oodatakse ning millised on tõelised emotsioonid meelega ,,ette pandud maskide taga".
Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv,
vahetada. Ma arvan, et naeratus teenindaja poolt ja sõbralik olek määravad väga palju. Kui sa lähed poodi ja teenindaja naeratab sulle, siis sa tunned ennast seal poes hästi ja kui sa isegi midagi ei osta võib-olla, siis sa alateadlikult lähed järgmine kord sinna poodi, kus oldi sinu vastu sõbralikud ja toredad. Ma arvan, et teenindusel ja teenindajal on tarbija ostukäitumisele väga suur mõju. Hea teenindus paistab välja nii hääletoonis, zestides kui ka miimikas. Isegi kui kliendil on kindel ostusoov, on klienditeenindus see, mis määrab, kas ta ka selle ostu sooritab. Samas hea klienditeenindus on ettevõttele oluline konkurentsieelis.
raev, vägivald, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha. Vastikus - vastikustunde tekitavad ebameeldivad juhtumid ja objektid. Omab samuti kaitsefunktsiooni, ajendades hoiduma eemale ebameeldivatest objektidest. Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet. Üllatus aitab reageerida uutele ärritustele, pannes meid tähelepanu teritama. Väljendub 6 eriti miimikas. Igal inimesel väljendub sarnaselt. Tunnused: ülahuul on viltu tõmbunud, nina kergelt krimpsus, kulmukergitus (annab suurema vaatevälja, annab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni ning lihtsustab arusaamist tegelikult toimuvast). paasemotsiooni. Üllatus perekonda kuuluvad näiteks: sokk, hämmastus, imestus. Põlgus - põlgust põhjustab samuti ebameeldiv sündmus, objekt või inimene. Väljendub käitumises kus inimene püüab hoiduda ebameeldivast. paasemotsiooni Põlgus
eelmisest sessioonist, kus peegeldati ja mudeldati ebasoovitavat käitumist. Harjutamise ajal kopeerib õpilane esialgu õpetaja mudeldamist. Harjutamistunni ajal annab õpetaja lapsele tagasisidet ja lihvid tegevuskava elemente. Raamatus on palju soovitusi vihjete kohta, mida lapsele anda harjutamisfaasis ning ka siis, kui ta on läinud oma uusi käitumisviise klassi praktiseerima. On eeldatud, et õpilane ja õpetaja peaksid omavahel kokku leppima miimikas ja mõnes lihtsas verbaalses suhtlemisviisis, et anda teineteisele märku edusammudest või meelde tuletada, et midagi on valesti. Räägitud on ka sellest, mida teha kui õpilane on taastusvõimalusele negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul ei saa teda sundida. Lapsed, kellel on EKR, kasutavad sageli käitumisviise, mille ebasoovitavateks eesmärkideks on tähelepanu või võimu saavutamine. Edasi on kirjeldatud küsimusi, mida peaks küsima lapse
(Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha kõigutamisest, ringides liikumisest või käte hammustamisest. Stereotüüpsed liigutused
ja mällu. Sümbolid olid lülitatud rituaalidesse. Muinasajal oli kogu inimtegevus ritualiseeritud: töö, sõda, söömine, seksuaalelu, suhted, mure, rõõm jne. Rituaal oli universaalne. Rituaali täideti, et saavutada lähedust ja, kui võimalik, ka ühendust jumalatega. Laps kasvas kõige selle sees, nägi ja koges rituaali, õppis selle kaudu mõistma ümbritsevat maailma. Rituaalsus väljendub inimese keeles, zestis, miimikas, pantomiimikas, koreograafias, laulus, muusikas, maalikunstis, kasutatavas värvis ja lõhnas. Rituaalis kasutab ta nägemist, kuulmist, haistmist, kompimist, maitsemeelt, südant, mõistust, emotsioone, tahtepingutust. Rituaal tegi võimalikuks nii muusika, teatri kui ka tantsu tekke. Seega tähendas rituaal inimestele tõelist elu. Kõik teadsid, et kui rituaale ei täida, tuleb maailmalõpp. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet
Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, vaid füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust On närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus ehk selle funktsioon Ilmneb subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse
maali, millel oli punast, meenutades verd. Philippe jaoks õhkas selles maalis rahu ning mõnes mõttes ka vägivalda ning talle väga meeldis see. Driss nimetas seda saastaks ning oli arvamusel, et ta võiks samasuguse maali teha ning temas oli arusaamatus, miks selline asi nii palju maksab. Kognitiivse komponendina võib sealt välja tuua väärtuste puudumine Drissi jaoks. Ta ei väärtustanud kunsti nii nagu seda tegi Philippe ning seda oli näha nii Drissi kehakeeles kui ka miimikas ning sõnavara kasutuses. Normatiivse komponendina saab välja tuua käitumisnormid ning kombed. Driss oli pärit vaesest perekonnast seevastu Philippe oli aga intelligentne ning väga rikas mees. Ilmselgelt olid nende käitumisnormid, kombed ja tavad hoopis erinevad. Driss ei osanud kunstis näha neid komponente, mida nägi Philippe ning seejärel hakkas kunsti maha tegema ja üritas veenda ka Philippe seda tegema. Materiaalse komponendina saabki välja tuua kunsti.
On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. Emotsioonide funktsioonid: Hindamine-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid sõltuvalt sellest kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest
on loodud ka botaanika- või geograafia-alased illustratsioonid, samuti mitmesugused diagrammid. Järelikult pole kunsti kriteeriumiks mitte tegemise moodus, vaid selle tundlikkus. Ei joonestus, dokumentaalne etnograafiline eskiis ei loo kunstilist kujundit - samal ajal kui kunsti eesmärgiks on nimelt sellise kujundliku tegelikkuse loomine. Belinski - Kunstiline sisu: võimet avada modelli sisemist olemust ja kunstniku suutlikkust panna oma kangelane elama kogu tema materiaalses eheduses, miimikas, silmades, liigutustes, vaatajas tärganud meelelis-emotsionaalset seisundit. Taoline ühtsus muudabki kopeerimise loominguks; sünnitab tegelikkuse tunnetamisel kunstilise kujundi. Ka graafika ja maal võivad sarnaneda fotole, kuid selle pole tõelist väärtust. Kui väljuda maailma dokumenteerimisest siis astume kunsti sääfari. Kui fotol on meeleolu ja ta on kunstiline, siis ta on kunsti foto. See tähendab, et fotograaf peab looduses, ja inimelu voolamises
Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus.
molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise
tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese –ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus.
närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes.
närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Objektiivne keskkond – välis ja sisekeskkond. Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige
lõpus. Tahtes saada kliendist täielikku pilti, ärge lähtuge ühest tunnusest, näiteks miimikast või käte asendist. Tegelikkuses on kasulik seostada erinevaid tunnuseid ja alles seejärel teha järeldused. Partneris suhtlemise käigus toimunu tajumiseks pane tähele muutusi Hingamises Naha värvuses Keha asendis Näoilmes Miimikas (kulmude, silmade, kõrvade jne. liikumine) Suu asendis ja kujus (tähelepanu alahuulele) Pupillide suuruses Lihaspingetes Kätes Kaelas ja seljas jne. Tavaliselt jutustavad jalad ja käed inimese sisemistest pürgimustest, nad näitavad tegutsemisvõimet ja otsustusi
Kehakaart Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 30 Pertseptsioon ehk isikutaju Partneris suhtlemise käigus toimunu tajumiseks pane tähele muutusi Hingamises Naha värvuses Keha asendis Näoilmes Miimikas (kulmude, silmade, kõrvade jne. liikumine) Suu asendis ja kujus (tähelepanu alahuulele) Pupillide suuruses Lihaspingetes Kätes Kaelas ja seljas jne. Tavaliselt jutustavad jalad ja käed inimese sisemistest pürgimustest, nad näitavad tegutsemisvõimet ja otsustusi. Keha keskus ehk keha tüvi
Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. Põhiteadmine: Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas, tegevuse resultaatides jms. Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete protsessidena ning toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena. Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned.
annaabi.ee 
