Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mihkel Raud "Musta Pori Näkku"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pori, muusik, pervik, mihkli, ropp, biograafia, ööd, rein, kitarri, tarmo, lõbus, sajad, olle, singer, ammu, tori, tagumiku, kabjad, lõpe, viimased, küsis, vaatas, kirsi, eelmaa, pelgulinna, kirjanikud, filoloog, tundis, publiku, draamateatri, kalevala, poisile, meeldima, mikk, nukitsamees, õppinud, university, artsi, brutaalne, legendid, müüdid........................22 Lisa...............................................................................................24 2 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Mihkel Raua eduloo uurimise kuna ta on alati sümpaatne, huvitav ja mitmekülgne inimene tundunud. Uurimustöö eesmärk: selgitada välja Mihkel Raua edu võti. Kuidas on ta jõudnud oma eluga just sellisele positsioonile nagu ta praegu on- edukas. Uurimistöö räägib Mihkli eraelust ja perekonnast ning tema kolmest põhi tegevusvaldkonnast- telekarjäärist, muusikukarjäärist ja kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel
kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV). Ta oli TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht
laulja, kitarrist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik. Mihkel on kirjanike Ellen Niit ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Peamiselt muusikuks peetav Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Ba-Bach ja Mr. Lawrence. Praegu mängib ta kitarri (juba 26ndat aastat) ansamblis Singer Vinger ning Lenna, millega Raud liitus 2011. aasta oktoobris. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja "Nukitsamees" (1980). Ta on üks kohtunikest saates "Eesti otsib superstaari". Neljapäeva õhtuti intervjueerib ta nädala põnevamaid persoone TV3 jutusaates "Kolmeraudne". 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia ,,Musta pori näkku"
,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja
põletamist. Päeval mil ta isa suri oli Mihklil jube pohmell ja ta sai aru, et see elu mida ta oli elanud ei olnud just kõige õigem, aga ta ei suutnud seda jätta. Mihkel oli oma vanematele nagu pinnuks silmas. Tuntud pere poeg oli joodik ja ka punkar. Kahjuks ei saanudki tema isa teada, et Mihkel suutis lõpuks ikka sellest kõigest loobuda ja korralikuks hakata. Mihkel muusikuna. Mihkel alustas oma muusiku karjääri väga noorelt. Ta õppis väga noorelt mängima kitarri, mida ta mängib siiani. Oma esimese bändi tegi ta 1979. Aastal, kus ta oli basskitarrist. Bänd koosneski sama noortest poistest nagu seda oli Mihkel. Bändi nimeks sai The Roberts. Tal on mänginud kitarri väga mitmetes bändides nagu näiteks Golem, ?, Suguhaiguste Dispanser, jne. Suguhaiguste Dispanseri oli punkbänd, kus Mihkel mängis oma puberteedi ajal. Seda sellepärast, et sel ajal oli punk ühiskonnaga vastuolus ja seda tahtis ka tema olla. Ta tahtis
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia süsteemide õppetool Siim Aarmaa IS-13 Kodune iseseisev töö Suhtelmispsüholoogiast Väimela 2013 ,,Musta pori näkku" Seda raamatut ma lugenud ei ole, aga käisin etendust vaatamas, mis jättis sügava mulje ja mõtlemisainet pikemaks ajaks. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu järgi ja need kes olid raamatud lugenud, siis etendus olevat üks ühele, ainult lühem variant. Tegevusaeg 1976 1990 Eestis. Peategelasteks on Mihkel Raud, tema vanemad, vend ja sõbrad. Lühidalt sisust- see on autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas tolle ajastu noored pop jumalad kuulsused tipus marssisid
.....................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk...................................................................................................................................20 Oskar Luts............................................................................................................................................20 Aino Pervik..........................................................................................................................................22 Ira Lember............................................................................................................................................23 Otfried Preussler...................................................................................................................................23 Antoine de Saint-Exupery................................
pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib klassist välja. -3. J-l on kaksikõde Kreete, keda ta väga igatseb ja teab, et ainult tema mõistaks teda. Kreete elab Tais. Kui nad olid 12 aastased olid emal juba väga tõsised haigushood. Ühel neis hakkas ema süüdistma laua taga istuvaid isa, Kreetet ja J, et kõik nad soovivad tema surma. Kedagi kuulamatta, kui teda püüti maha rahustada,
tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki
(Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist oli ,,The Murphy Band", mis Viktor Kompe juhatusel, esimese Eesti levimuusikakollektiivina esines ka välismaal. See orkester saatis heliplaatide lindistamisel ka paljusid soliste. (ibid: 8) 1.3. Kolmekümnendad aastad Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond
Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia. Populaarsuse põhjuseks ka alkoholi narratiiv, sõltuvuse arenemise lugu (alati väga paeluv teema). Raamatu põhiosa aga koosneb lõbusatest lookestest; joomine kui ka osana protesti märgist. Sama ka Mati Undil ja Vaheril. Palju sees ka isa (Eno Raud) kirjeldusi v mõjutusi. „Ajapildi sees“ 2008. a
Koffi ,,Kust tulevad vastused?” Mis tüüpi raamatud on aimeraamatu sugulased? –õpperaamatud –tegelusraamatud –laulikud – fantaasiaraamatud. Mis on tähtpäevaraamatud? Nimetage näited. Tähtpäevaraamatud on raamatud, mis käsitlevad erinevaid eesti ja lapse isiklikke(sünnipäev) tähtpäevi. Näiteks I. Imbi Muhel „Meie lapse jõuluraamat“ „Meie lapse lihavõtteraamat“„Meie lapse sünnipäevaraamat“ „Meie lapse käitumisraamat“. Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes
.............................43 Suveöö.......................................................................................................................................43 Lugu Kui kuningas nutab..........................................................................................................46 2 Eesti muld ja eesti süda Lydia Koidula / Rein Rannap Ruja Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame!
Tema meelest oleksid erinevad valitsused pidanud maaelu rohkem toetama ja kohalikku turgu kaitsma. Isa nägi erinevaid riigikordi, tema noorusaeg möödus nn kolhoosikorra ajal ENSVs. Pensioniiga möödus Eesti Vabariigis, mille taastamise juures ta ise oli, ent mis tõi talle kaasa pettumuse, kuna ta nägi selle maaelu hääbumist, mille loomise juures ta ise oli olnud. (Intervjuu Eve Antoniga 28. 11 2012) 2.3. Uno vanem poeg Rein Anton Mul on oma lapsepõlvest ning isast meeles mõned kindlad olukorrad. Kirjutangi just nende seikade kaupa. Ükskord väiksena võttis isa mind kaasa sügisesele pardijahile. Olime täpselt meie praeguse järve kohal- siis oli see veel süvendamata ja võsastunud. Ta käskis hästi tasa olla ja vaikselt edasi liikuda. Äkki pani ta käe mulle õlale- täpselt minu ees mätta peal oli rästik, ma oleksin sellele peaaegu peale astunud
Taustaks eesti sõjajärgne külaelu. Eetiline küsimus: kas mul on õigust kedagi reeta, kas inimene võib teha koostööd võõrvõimuga ja anda üles oma naabri. Vaatleb ajalugu mikrotasandil. Sofi Oksanen ,,Puhastus" õe reetmine. Ajalooline, olustikuline, armastus-, põnevusromaan. Rohkem psühholoogiline kui poliitiline romaan. Reetmine on siin objekti mitte leidva iha tulemus. Üks kujund: kinnine ruum; tekib klaustrofoobia tunne (vangla+toonane ühiskondlik elu). Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" rokibiograafia. Eeldus: teistsugune käitumisviis ja elustiil (alkohol, narkootikumid, seks). Sõltuvusprobleem, näitab end lihtinimesena. Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või
oli koos sõjaväes, pani nad sinna kirja. Nii võtsidki nad bändi liikmeid juurde ning tegid lood selgeks, enamasti eraldi, sest tervet koosseisu kokku harjutama saada ei õnnestunud. 23 okt 1984 toimuski Tallinnas Vennaskonna esimene kontsert. Veel esinesid seal ...(3 punkti), Velikije Luki ja "?" . (Blacplait & Bloomfield 2009:94) Mart Juur: ,, Oleks peole pomm alla pandud, läinuks Eesti punkliikumine pauguga loojakarja ning polekski ,,Tere perestroikat", ,,Pille-Riini", ,,Musta pori näkku", ,,Kelgukoerte"-Posti ning üht Tallinna linnavolikogu jalgpallihaiget liiget." (Juur 2010:58) 12 veebruar 1986 toimus Tallinnas kirjanike klubis (kohvik Pegasus) teadaolevalt esimene avalik punkkirjanduslik üritus. Seal esinesid Merle Jääger, Andre Lemmik, Solveig Ülane, Tõnu Trubetsky jt. (Blacplait & Bloomfield 2009:148) 8.oktoober 1986 ei lubanud VAAP(Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur) lugude ,,Lähen ja naeran" ja ,,Mina" avalikku ettekandmist, kuid juba 14
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine.
UNESCO kaitse alla võetud Kihnu kultuuri. Jõgisalu oli algselt plaaninud pealkirjaks "Kaapekakk", mis tundus kirjastusele liiga kergekaaluline, kuigi sõna kõlab ilusti. Tegu oli ju tõsise leivateoga, mis saarel senini au sees, ja nii see uus pealkiri tuligi. 1987. aastal Üleliidulisel lastekirjanduse võistlusel tunnistati ,,Maaleib'' Nõukogude Liidu parimaks lasteraamatuks. 16 ,,Kihnu ning Manõja'' - Tallinn Maalehe raamat 2001, toimetaja Rein Ülevaino. Raamatus kirjeldab kirjanik Kihnu eluolu ja loodust. ,,Meri põlõm'te paljas vesi: Kihnu arhipelaag'' - Kirjastus Ilo 2006 Harri Jõgisalu on käinud Kihnus, Manõjal ja Sanges kümneid kordi, teinud ohtrasti fotosid ja pannud kirja oma muljed. Väikesest saarestikust on saanud tema suur kiindumus. Raamatute peategelasteks ongi saarte-laidude elanikud: inimeste kõrval ka kosklad, viired, tuttpütid,
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka! PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem
» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!» «Ah, õnnelikud, kes kõike seda näevad!» õhkas Joannes de Molendino, kes ikka veel ülal kapiteeli lehtede vahel kükitas. ülikooli vannutatud raamatukoguhoidja Andry Mus-nier sosistas kuninglikule köösnerile Gilles Lecornule kõrva sisse: «Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem 1 Hallide tuunikatega (lad. k.). 2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.). 3 Neli teenarit (lad. k.). 4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.).
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
(lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata
HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam. HORATIO: Möödund ööl ma nagu nägin teda, prints. HAMLET: Sa nägid? Keda? HORATIO: Kuningat, te isa. HAMLET: Mu isa? Kuningat? Siis taeva nimel, räägi! HORATIO: Kaks ööd on järjest need kaks aadlimeest, Marcellus ja Bernardo, näinud vahil te isa sarnast kuju. Siis mullegi nad tunnistasid sellest. Vahti jäin - ja nägin omaenda silmaga. Ma tundsin teie isa: täpipealt niisama nagu kaks mu enda kätt. HAMLET: Te temaga ei kõnelnud? HORATIO: Ma püüdsin, kuid ta ei vastanud. HAMLET: Kui imelik!
kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm (,,Lotte reis lõunamaale" (2002), ,,Leiutajateküla Lotte (2006)) on lõputult avar nii
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
annaabi.ee 
