Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik. Olen sündinud ja
Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse naasta, sest
november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti
Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame kodakondsuse oma passi kirja juba sündides, oleme tõelised kodanikud alles siis, kui tunneme endi kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik toimib kodanikuühiskonnas osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja aitab parandada ühiskonda. Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti Vabariigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Inimese ja riigi vahel on side ning mõlemal on kohustusi üksteise suhtes. Riiki ja inimest võib võrrelda kahe organismiga, kes elavad omavahel sümbioosis üks ei saa elada teiseta. Riik pakub kodanikule mitmeid eluks vajalikke teenuseid, milledeks on transport, haridus ja ka kultuur. Sealjuures, kuigi inimene on väike riigi kõrval, siis peab tõdema, et riiki
1.Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid Kuidas on nii, et sõna pole lihtsalt üks asi, vaid miski, mis viitab teisele sõnale?: *Phytagoras: ,,nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb enda oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt". Sõnad on osa loodusest ja osa loodust. Oluline on need sõnad teada saada *Demokritos: sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sõnad on mingisugused nimed, mis inimesed on asjadele pannud, oleme kokku leppinud mingisugustes märkides, koodides teatud sugukondades. 2. Milles peitub sõnade tähendus? ratsionalism ja emprism *essentia, asja olemus sõnad tähistavad asjade olemust, teatud essentsiaid. (Platon, Aristoteles) N: tahvlile kirjutatud 1 üks, mis ei viita sellele tindiplekile tahvlil, vaid midagi hoopis muud.Sõna Inimene küll tähistab kõiki, vaid mitte kõiki konkreetselt, vaid üldiselt.
elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina.
sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina.
Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema ärimaalima, siis kindlasti koos inimestega, kellega koos töötamist ma naudin, sest nemad annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................5 Ühiskondlik tegevus..........
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
tõhustamiseks? Kuidas see vastas esialgsele kavale? Mis mõjutas kava elluviimist? Millised on edasised tegevused? Eks selleks, et tõhustada oma õpioskuseid, on vaja jällegi kindel olla algselt, kas ma läksin õppima õiget eriala või mitte, on mul vaja üldse õppida või piisab keskharidusest. Kui me hakkasime juba õppima midagi, siis me ka teeme seda ja ei mõtle iga päev, kas ikka on mul seda vaja või mitte, sest siis see pole juba õppimine ja pole endas kindlust. See on niiöelda algne samm milles peaksime kindlad olema. Edasi juba peab vaatama oma ajakava ja planeerima aega, mida ja millal ma teen. Eks see kuu aega mis on juba suhtkoht kohe läbi, sain ma selgeks, et ajaga on mul kehva võitu. Tänu tööle, mis on mul kooli kõrvalt ( treenerina), mul on piisavalt vähe aega puhkamisele. Enne ülikooli astumist oli aega tunduvalt rohkem nii enda peale kui ka tööle ja koolile. Nüüd aga pingutamist on tunduvalt rohkem millega ma nüüd
Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
Tänu romantismi teoreetikutele kalduvad tänapäeva kunstnikud Platoni poole. Aristoteles seevastu kirjeldas kunstnikku kui tehnikut või meistrit, kes valdab tehnikat, kuidas anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge?
olemasolevaid teadmisi. Nt kõikidel kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked. Mõistee keha ei sisalda endast sellist tunnust nagu raske, seega antud otsustus avardab meie teadmisi: Predikaadis sisaldub midagi, mida Subjektis ei ole. Kant: (1724-1804) 4) millisel kahel põhjusel ei suuda inimene väljuda omasüülisest alaealisusest • Laiskus ( eelistatakse juhinduda teiste arvamusest) • Argus ( ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata) 5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda. Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi.
mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib. · Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me oleme harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Keha- iha- naudingu objekt (kehalised vajadused saavad teadvustatud hinges) Hinge alam osa (kehaline hing)- iseloomuomadused- armastus, tunnustus, vastuarmastus teise inimese poolt. Intellekt- mõtlemine- tõde (pole seotud rahulduse ja tunnustusega) Kui surematusega mõeldakse seda, et ainsana minust jääb järele intellekt, siis see ei ole enam isikupärane mina, kellena ma ennast tajun ja kellena mulle tundub, et ma ennast identifitseerin. · Kristlik- inimese erilisus kogu looduse hulgas. ... jumala palge järele loodud- tõstab ta esile. Inimene loodud loodust valitsema. ... hea ja kurja tundmine- inimene ainsana on eetiline olend, kes eristab head ja halba. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Jumalal on inimese suhtes väga erilised tunded
Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli
veelgi enamaks. Mis mind motiveerib õppima? Raamatupidamist oli mul suur soov õppida juba peale põhikooli. Kuna seda saab õppida ainult gümnaasiumi haridusega ei jäänud mul muud üle kui valida: kas kutsekool või gümnaasium. Valisin kutsekooli ning erialaks laomajandus. Põhjuseid oli mitu: kolm aastat gümnaasiumis tundus mulle täieliku ajaraiskamisena ning kutsekoolis käies on mul kolme aastaga omandatud amet ning ka haridus, mille oleksin omandanud gümnaasiumis. Laomajanduse eriala osutus valituks tänu sellele, et õppekavas oli sees raamatupidamise alused, mille läbisin 30 tunni mahus. Tol ajal motiveeris mind õppima suur soov tulevikus iseseisvalt tööd teha. Kujutasin endale palju kordi ette, kuidas ma istun kontoris laua taga, ees on suur hunnik pabereid ning mul on vaba valik otsustada kuidas ning millises järjekorras tööd teen.
tulevikku. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas LAURA: Kuhu ta läks? me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti õhku. hakkab väga hea. Paari nädala pärast … LAURA: Mis te talle rääkisite? ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav, udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik. Ma kes seal on? Mis sa arvad? olen mures. Kuhu ta läks? ROLAND: Ei oska arvata. OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. 7
ROLAND: Kas see on sinu saabas? See on veel nätske. (Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub.) Lähen tuulutan veidi. (Lahkub.) 8. stseen OSVALD: Väga tõsine noormees. Tal on tulevikku. LAURA: Kuhu ta läks? OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket õhku. 26 27 LAURA: Mis te talle rääkisite? OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. LAURA: Minust ei ole midagi rääkida. Mis udu te talle ajasite? Ta oli väga imelik. Ma olen mures. Kuhu ta läks? OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta tuleb varsti tagasi. LAURA: Ma kardan. (Paus.) Ärge vaadake mind niimoodi. OSVALD: Kuidas sa saad seda öelda? LAURA: Ebameeldiv on ju. OSVALD: Ma loodan, et sa tahtsid öelda, ebamugav. LAURA: Ebameeldiv! OSVALD: Ma tahan sinuga rääkida. Ma pean sinuga rääkima. Ma ei tea, kas
· Iga kord kui me maailma vaatame, näeme · Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri igavesse kirkusse. elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, · Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame saavutamiseks armu. midagi mõista, siis me "analüüsime" seda, · Ta laseb patustada nii Peetrusel kui Juudal lahutades selle koostisosadeks, kuni edasi jaotada (viimane esindab mittevalituid). pole enam võimalik. · Lõpuks päästetakse Peetrus Jumala armu läbi, Juudas aga lükatakse õiglaselt tagasi, sest ta jääb · Lihtsad elemendid näivad meile esmase
kontrollida enda sissetulekut. Kui minu pingustus annab oluliselt jurde, siis pingutan rohkem. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine – kui saan igakuu 50euri rohkem, kas see jääb sul üle. Kui hästi sa kohaned sellega, kui tulud suurenevad, suurenevad ka kulud. Võrdlus – võrlden teistega. Tahaks ka nagu need, kes minust eespool. Võrdlen ülespoole ja tahan juurde. Alternatiivid Muretsemine – kuis baassissetulek on kindlustatud, siis mingil hetkel hakkamemõtlema, mida me raha eest ei saa, ehk muretseme teiste asjade pärast. Eriti tervise pärast raha eest ei saa tervist. Raha mõju motiveerijana on lühiajaline 14 ÜLDINE MOTIVATSIOONIMUDEL (NÄIDIS ÜKS PALJUDEST)
Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu või usun ma, et keegi minust ei hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus. Seega tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. Saame kõik aru
Kahjuks küll. Inimesed, kes mõtteni. Siis arutleb ta elu kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. mõtte vajalikkuse üle ning Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. jõuab järelduseni, et meil on vaja eesmärke, kuigi pole Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb seda enne tõestanud. Autor ka see, et keegi teine minust ei sõltu, või usun ma, et keegi minust ei oleks pidanud elu mõtet ja hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi eesmärke omavahel paremini teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei seostama. tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu Eesmärkide püstitamine ei ole minu arvates enamikul õudus. juhtudel alateadlik
standardeid arvestades. Euroopas lõi inimõiguste kaitse süsteemi Euroopa Nõukogu, iga selle liikmesriik peab järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused;
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Samas ma mainisin ka enne, et keeleõpe nõuab tohutut keskendumist. Mina pean tunnistama, et minu jaoks on keelte õppimine tohutult tüütu tegevus. Need saksa keele pöörded ja inglise ajavormid on mulle nii mõnegi halli karva tekitanud juustesse. Ma võin ka mõelda, et mind ei huvita, kas Eesti arvamust võetakse maailmaareenil kuulda või mitte, aga just keeleõppimise protsess on kasulik inimesele endale. Haridus ja head tulemused tulevad tihti sunniga. Parimad õpetajad on järele mõeldes olnud kõige karmimad. Nad on meid alati tagant lükanud ning seetõttu oleme jõudnud ka tasemele, mille üle võime uhked olla. Seega on meil mingis vallas eelis teiste üle, sest meid on pandud pingutama rohkem ja me oleme harjunud ka rohekm tööd tegema, kui teised ja ka tulemus on seetõttu parem. Meie riigi väiksus ongi karm õpetaja, mis meid alatiselt tagant lükkab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
