Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad,...
Meie aja kangelane Elu on täis ootamatusi: iga hetk muudab jõgi oma sängi, tuul taime painduvust, päike soojushulka, mida Maale langetab, ent kõige keerulisem on mõista inimeste talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka interne...
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muus...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis toovad sinu teiste seast välja ja teevad sinust eraku. Inimene, kes nii ei oska ei saa kunagi rikkaks, kuna mida rohkem rikkus sul on...
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudel...
Mis oleks kui ... Milline oleks Eesti okupatsioonita? Möödas on päris palju aega kui Eesti oli okupeeritud. Oleme suutnud tõestada, et saame hakkama ise ,iseseisva riigina. Kuid kas Eesti oleks selline nagu ta hetkel on ilma okupatsioonita? Me oleme pidanud aastaid vene okupatsiooni taluma, kuid kui üks hetk tuli see vabadus, vabadusvõitlusega, tõestasime tegelikult kõigile, et me suudame olla iseseisev riik. Me saame hakkama ilma igasuguse kõrval riigi abita. See, mida kogesid paljud inimesed 27. Märtsil: vägivald, vägistamised ja tapmine. Mida kutsutakse märtsiküüditamiseks. Kõik see muutis rahvast tugevamaks. Meid on olnud kogu aeg vähe ja ei saa vastu suurele riigile ,kes tuleb ja lihtsalt lömastab ära riigi kus elab rahvas, kes armastab üle kõige oma riiki. Meil on sissekasvand süda, millega me suudame seista enda eest. See, et meid on palju okupeeritud on muutnud meid iga korraga aina tugevamaks ja see tahtmin...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea ...
Infoallikad ja infootsing Essee Me elame infoühiskonnas. See tähendab aga seda, et üks olulisim ressurss meie elus on informatsioon. Väga tihti on olukordi, kus informatsiooni tundub olevat liiga palju ning seetõttu peame me orienteeruma usaldusväärse ja mitte usaldusväärse informatsiooni vahel. See on oluline nii meie endi jaoks, kui nende jaoks, kellele me hangitud informatsiooni suuname. Infovajadus on meil kõigil igapäevaselt. Minul, kui tudengil, on infovajadus väga suur. Ma vajan informatsiooni õppimises, kodutöödes, loengutes. See on osa minu igapäevasest elust – informatsiooni otsimine. Väga tihti esineb olukordi, kus informatsiooni on liiga vähe. Seda põhjustab eelkõige keelebarjäär. Kuna ma olen vene keelsest perest, siis saan hakkama ka vene keelse informatsiooni otsimise ja töötlemisega. Inglise keelse informatsiooniga töötamine on minu jaoks kor...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Iga inimene on isiksus ning kuulub kusagile ühiskonda. Kõigil meil on olemas oma sünniriik, kus oleme sündinud ja heal võimalusel ka ülesse kasvanud. Olen õnnelik, et olen sündinud Eestis. Mul on olemas kodu ja perekond, kes mind armastavad. Kui alguses mõtlema hakkasin, kes ma olen ja kuhu kuulun, leidsin, et sellele on raske vastata. Tegelikult kõige tähtsam ja kuhu ma kindlasti kuulun ongi perekond. Siia kuuluvad minu ema, isa ja õed, vennad. Tänu neile ma tunnen ennast alati turvaliselt. Minu perekond ulatab mulle alati abistava käe, kui ma seda vajan. Ilma nendeta ma ei oleks mina ise. Minu perekond kuulub minule ja mina neile. Järgmine oluline sektor kellega seotud olen on minu sõbrad. Sõpradena me oleme kõik võrdsed ja ma ei tunne ennast kunangi ebamugavalt. Meil on palju ühiseid huvisid, pidevalt me saame naerda ja meil on alati koos lõbus. Kahjuks on nii, et elu muutuste pärast v...
Valgus kosmoses Kosmose pea-vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist. Footonil kiirusega c võtaks vaadeldava universumi läbimiseks ühest otsast teise ca. 92 miljardit valgusaastat. Vaadeldav universum on piirkond, mida saab maakeralt vaadelda. Selle raadius on 46 miljardit valgusaastat. Universumi enda suurus on vaieldav, kuid see on väga tõenäoliselt lõpmatu. See ei ole seletatav, ega ole ka universumi arvatav tekkimine. Enne suurt pauku pidi eksisteerima keha, mille tihedus ületas praeguste füüsikaseaduste poolt sätestatud maksimumi. Suure paugu ajal laienes see keha ja täitis pea lõpmatu tühjuse momentaalselt energiaga. Iga hetk jõuab meieni osa sellest valgusest, mis tekkis mõnda aega pärast suurt pauku. Tänu universumi suurusele ja valguse suhteliselt aeglasele liikumisele selles, saame me vaadelda iidse...
Mis on pildil valesti Mis on siis pildil valesti? Me ju kõik teame Mari-Liis Lille kõnet, kus ta Tom Stoppardit tsiteeris ja väljendas oma mõtteid. Midagi on tõesti valesti. Inimesed kritiseerivad valitsust, riigiametnike, palku ja paljut muud. Midagi on valesti, sest inimesed üldjuhul ilma põhjuseta ei vingu. Midagi on vaja muuta. Nõustun Mari-Liisi kõnega igati, sest üks põhimõtetest mis ta rõhutas oli: Selleks et midagi muuta, peame me alustama enese muutmist. Me peame midagi endaga tegema. Mõte on selge. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju inimesi, kes kurdavad oma halva seisu üle. Tõsi. Aga nii see jääbki. Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu annaks vingumine meile selle mida me tahame, nagu vingumine parandaks midagi. Selleks, et midagi korda saata, tuleb võtta midagi ette – pakkuda lahendusi ja neid täide viia. Sa võid ju mõelda, et sulle ei meeldi mänd, mis kasvab...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja hingest ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või keha osa on moondunud, ükskõik, mis see ka põhjuseks pole. Loomulik on vaid se...
Kas me õpime kooli või elu jaoks? Tõdemus:,,Kordamine on tarkuse ema"- on meile kõigile tuntud.Kas õpime kooli või elu jaoks?-see küsimus on paljude laste mõtteis.Järgnevas essees saame sellele küsimusele vastuse. Haridus on tähtis meie kõigi jaoks,sest ilma selleta me elus hakkama ei saa.Tänu haridusele ja koolis õpitule saame pärast kooli lõpetamist minna vastu oma saatusele ja kutsumusele.Mida paremad on õpitulemused,seda suuremad on ka elu väljavaated. Kool mängib meie elus suurt rolli.Ilma koolita ei saaks me oma eluga hakkama. Nagu öeldakse ,iga inimene on oma saatuse sepp.See väide vastab tõele-me vormime ja valime oma elutee ju ise.Me ei õpi mitte ainult koolis vaid teeme seda terve elu.Kool on vaid üks tähtis etapp meie elus.Tänu koolitarkustele oleme me need,kes me tulevikus olla tahame. "Tarkus on armastuse valgus ja valgus toitub armastusest.Mida sügavam on armastus,seda targemaks t...
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest-...
Füüsika ja meditsiin Füüsika ja meditsiin tunduvad peale vaadates olema kaks väga erinevat ala. Füüsika kujutab endast loodusteadust, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. Meditsiin on seevastu rakendusbioloogia haru, mis uurib inimese tervist. Kui neid kahte ala võrrelda tunduvad nad täiesti erinevad, kuid tegelikult on meditsiin alguse saanud füüsikast. Füüsika üheks uurimisprojektiks on meditsiin. Füüsikud on leiutanud ja leiutavad meditsiini valdkondadesse aina uusi ja uusi tehnoloogiaid, mille abil saavad arstid inimesi ravida. Tänu füüsikale on meditsiinis kasutusel näiteks laserravi, ultraheli, prillid, kiiritus ja röntgen. Füüsikute leiutatud lasertehnika abiga saame me sooritada ravi-ja ilu protseduure. Tänu laserravile saame me eemaldada oma näost aknearme ja põletikulisi komedoone. Laserravi abiga saame me ka valgendada hambaid, mis on viimaste aastate jooksul väga populaarseks protsessiks kujunenud, sest valu laser...
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt ...
Elu on kui joonistamine ilma kustukummita Me joonistame ja kujundame oma elu terve see aeg kui üritame püsida kõrgel ja pürgida veel kõrgemale. Meie elus on palju märkimisväärset ning ka selliseid hetki või asju mida me siiralt kahetseme ja ei taha seda korrata. Kuid miks ei võiks olla nii, et me saaksime oma metsa läinud joonistuse kustutada ja uuesti joonistada? Inimesed teevad vigu, mida nad pärast kahetsevad. On palju asju mida ka mina tahaksid tagasi võtta ehk ära kustutada oma ime ilusa pildi pealt, mille olen oma 17-aastage joonistanud. Kustutada ära pahad mälesutesed, kellegi surmad, õnnetused ja paljud muud kurvad ning ebameeldivad asjad, kuid ei saa. Ma ei saa hakkama sellega, et kustutan midagi ära. Ma võin proovida seda kustutada oma mälust aga uuesti joonistada ma seda ei saa. Aga mulle sobib, et mul on asju mille üle rõõmustada ja ka asjad mille üle ma kahetsust tunnen. Paljud inimesed kindlasti soo...
George Berkeley Berkeley pidas kõige tunnetuse aluseks kogemust. Berkeley eitas mateeria olemasolu, väites seejuures nagu Locke'gi et me saame tajuda üksnes ideid. Kui Locke väitis, et me määratleme objekti omaduse nende absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks, sest kui näiteks hoida üht kätt vastu kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub hor...
Põhjused, mis mõjutavad tulevikku Maailm on suur. Siin planeedil elab 7 miljardit inimest. Iga isiku igapäevane rutiin mõjutab maailma mingil määral. Tänu tehnoloogia arengule ja rahvaarvu kiirele kasvule on muutunud meie maailm 50 aastaga väga palju. On tekkinud probleemid, mida ennem ei olnud näiteks saastatud õhk, globaalne soojenemine, ületootmine... Kõik need probleemid on tekkinud sellepärast, et meie elu lihtsamaks ja paremaks teha, aga see ei tee meie kõigi elu selliseks. Mitmetes kolmanda maailma riikides ei ole isegi elektrit ja elavad vaesuses. Maailm ei saa kunagi valmis kuna see areneb koguaeg. Fossiilkütused teevad meil päeva lihtsamaks, tänu neile saame oma koju elektri, vee ja soojuse, saame kiiresti punktist a punkti b ja palju teisi asju, mis muudavad elu lihtsamaks. Kahjuks me ei saa fossiilkütuseid lõppmatuseni kasutada kuna teadlased tegid uuringu aastal 2011 ja fossiilenergiat saame me ...
Sõnad ja teod Igal sõnal ja teol on kindel tagajärg. Ühel sõnal võib olla väga suur mõju. Mõju võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. See tuleneb sellest, kellele ning mis põhjusega on sõnad suunatud. Vastavalt mõjule järgnevad tihtipeale ka teod, mille eest iga kord keegi vastutada ei soovi. Me kogeme elus asju, mida ei pruugi tahta. Kahjuks ei ole probleemide eest põgenemine alati kõige parem variant, mis aga võib tunduda lihtsaim. Samuti ei saa me põgeneda sõnade või tegude eest, mida oleme öelnud, või toime pannud. Me saame neid eirata, mitte nendest rääkides, aga mitte kauaks. Ei ole võimalik aega tagasi keerata, et muuta mõtlematult öeldud lauseid. Ei saa panna kellegile kellegi teise sõnu suhu. Saame aga mõelda enne, kui ütleme, et ennetada võimalikke probleeme. Probleem võib algada sõnadega ning lõppeda tegudega, kuid mitte alati. Õiglane ei oleks hukule määrata kedagi sõnade eest. In...
Elu on loomine Doris Kareva Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine.
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
MEEDIA 1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni? Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjan...
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui...
Mis on kunst? Kunsti tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõ...
Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele nin...
,,Heategevus pole see, kui sa annad inimestele, mida sina tahad anda, vaid see, kui sa annad neile seda, mida neil vaja on." Terry Pratchett Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, kuid mitte keegi meie seast ei ole niivõrd võimas, et pakkuda tervele inimkonnale enda näol õlga, millel nutta. Küll aga on meie võimuses muuta maailm õnnelikumaks paigaks ning seda ilma suurema vaevata, tuleb kõigest avada oma silmad ning märgata neid inimesi, kes meid igapäevaselt ümbritsevad. Juba vanarahva tarkus ju ütleb, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kõik heateod saavad alguse märkamisest ning suurendatud tähelepanust ümbritseva suhtes tuleb vaadata enda ninaotsast kaugemale. Me ei kõnni mööda tänaval hüsteeriliselt nutvast inimesest, kuid teadaolevalt on suur osa meie seast väga kinnise iseloomuga persoonid, kes ei näita oma tundeid kunagi vabatahtlikult välja...
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast...
Haridus- vahend või eesmärk Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval , teadus ja tehnika jõudsa arengu ajastul aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi? Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on- vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakkata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinni...
1 Tallinna Polütehnikum AUTOMAATIKA Referaat Erik Esnar AA-15 Tallinn 2015 1 2 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Küttesüsteem......................................................................................................... 4 Automaatika jagunemine........................................................................................ 5 Automaatika terminid............................................................................................. 6 Kokkuvõte....................................................................................
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Maailma õpitakse tundma kahel viisil,silmade ja südamega. Silmadega vaadatakse,kuid jäädakse ikkagi justkui pimedaks.Südamega püütakse aru saada inimeste tunnetest ja olemusest. Kuid mis on see, mida me näeme vaid südamega? Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? V...
Minu riik- see olen mina Lugupeetud õpetajad, kallid klassikaaslased. Alles mõni päev tagasi ei kujutanud ma seda hetke siin ja praegu ettegi, kuid nüüd on see käes ja ma soovin teile rääkida teemal ,,Minu riik- see olen mina". Sündides siia maailma ei tea me midagi peale selle, et enda vanemate kätel on mõnus ja soe ning maitsev piim on kõik,mida tahta. Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga end...
Elu kui kunstiteos Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka maailmavaateid. Inimesed toetuvad enda kogemustele, võtavad eeskuju esivanematest ja suhtuvad olukordadesse erinevalt. Mõne isiku võit võib teise jaoks olla väärtusetu ning seetõttu ei saa öelda, et kellegi vaade maailmale on vale või läbinisti õige. Mis on aga üldse selle mõiste definitsioon? Maailmavaade on kellegi isiklik arvamus sellest, mis toimub tema ümber, mis nurga alt näeb tema oma tulevikku või kuidas tunneb end sisemiselt mingi sündmusega seoses. Lühidalt, koondab sõna enda alla selle isiku tunded, mõtted ning suhtumise ümbritsevasse. Me kõigi juured saavad alguse erineva oja kõrvalt ning ulatuvad eri sügavustesse. Kui me sünnime, on meie juured lühikesed ja põhiline, kõige tugevam side on igaühel oma vanematega. Sealt saab alguse pusletükkidest "pildi" kokkupanek ning jätkub kuni viimse hingetõmbeni. Aastat...
Elu ei ole midagi ilma sõpradeta Minu arust ilmsa sõpradeta pole elu, kuna sõbrad moodusavad meie elu ja nad toovad meie ellu rõõmu ja kurbus. Sõbrad on meile toeks nii heas kui halvas. Nad on toeks meile, kui me vajame kallistust või kedagi kes lihtsalt kuulaks. Sõbrad on usavad ja nad ei räägi jutte edasi teistele, nad lihtsalt oskavad ka kõige vajalikumaid asju varjata, isegi kui nemad seda ei taha.. Tõelised sõbrad on muidugi need kellega me saame olla koos kogu aeg, kellega viidad aega ja ta on ustav. Sõbrad on ka need kes on näiteks klassikaaslased või keegi keda sa tead ja kellele saad rääkida kui midagi on juhtund, kuid nemad ei ole sellised sõbrad nagu on need kellega oleme koos. Paljud üritavad mängida tõelist sõprust, kuid tegelt on nad valetajad ja kasutavad lihtsalt lahkust ära. Selliseid inimesi ei saa nimetada sõpradeks , kuid me tunneme et nad nagu oleksid meie sõbrad. Me...
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geom...
Suhtlemisoskus kui visiitkaart Suhtlemine on tegevus mis ühendab meid teiste inimestega, ilma suhtlemiseta ei räägiks me teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on ...
Mis on minu kui noore jaoks oluline? Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased Täna räägin ma teile teemadel, mis mõjutavad iga noore inimese elu, kuid mida vahel ei käsitleta vajalikul määral. Kas olete kunagi mõelnud kui palju meil tegelikult vedanud on? Vabadus on meie generatsiooni jaoks enesestmõistetav. Me saame näha maailma ja kogeda tähtsaid sündmuseid. Meil on üldjuhul ka vabadus teha ise oma otsuseid ja kujundada oma maailmapilti. Loomise ja ideede avaldamise vabadus: see on võimalus nii kritiseerida kui luua midagi imelist, ilma, et keegi neid kontrolliks. Me vanematel polnud valikuvõimaluse omamise privileegi. Neilt oodati et nad jääksid kindlatesse raamidesse, toimus ühiskondlik seisak. Loovus oli piiratud ning mõtlev inimene ei saanud toimida vabalt. Aga minul kui noorel on vabadus oluline just seetõttu, et ma saan avaldada oma arvamust ja mitte elada kinnises ühiskonnas, kus ma ei kuule teiste mõtte...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Merilin Ott, 10B Psühholoogia minu elus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa.Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist.Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas.Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras.Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame, aga me ei mõtle tagajärgedele.Vihahoos võime öelda asju, mida me pärast kahetseme ning sellega võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme n...
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
Ma tean, et ma midagi ei tea. Iga inimene alustab oma elu õppimise ja uute teadmiste ning kogemuste omandamisega. Juba esimesest päevast alates õpime iseseisvalt hingama, sööma jne. Inimese kasvades kasvavad ka uued küsimused ja teadmiste himu - mis on õige ja kus peitub tegelikult tõde. Inimene õpib kogu oma elu. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ning tahavad kasvades palju teada ja ootavad igale asjale põhjendust. Nende põhiküsimus teatud eluperioodil on ,,miks?", millele nende vanemad ei oskagi alati vastust anda. Koolis omandatakse palju erinevaid tarkusi ja oskusi. Siiski ei saa ka peale kooli lõpetamist väita, et ollakse piisavalt targad, sest see mis koolis on omandatud, ununeb suures osas, kui neid teadmisi ja oskusi pidevalt meelde ei tuleta ning praktiliselt oma elus ei kasuta. Mida aeg edasi, seda rohkem küll kasvab tarkus ja inimesed arenevad edasi, saades uusi teadmisi ja kogemusi, kuid maalim ...
Füüsika kontrolltöö 1. Mis iseloomsutab hõõrutud keha? Kuidas käitub hõõrutud keha teiste kehade suhtes? V:Laengu olemasoluiseloomustab hõõrutud keha. 2. Miks ei saa metallesmeid hõõrumisega laadida? V: sest metall on hea elektrijuht 3. Nimeta materjale mis ei juhi elektrivoolu V: puit,( laadida võimalik klaasi, plasti) 4. Miks tekkib hõõrumise teel kehades laeng V: elektronide ülekanne toimub ühest kehast teise. 5. Kas on võimalik kuidagi laengu märk määrata? V: ei ole, aga on võimalik kindlaks teha, kas neil on samanimelised või erinimelised laengud, või kas neil üldse on laengud 6. Kuidas saame teada kas keha on laetud? V: Elektroskoobiga, kui seda pole, siis kasutame nt. Teist keha. 7. Kuidas käitusid erinimelised laetud kehad? V: Erinimeliselt laetud kehad tõmbusid. 8. Samanimelised kehad? V: Samanimelised tõukusid. 9. Kuidas nimetatakse erinevaid jõudusid, msi kehadele mõ...
Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada Mida suuremaks ja vanemaks inimene saab seda rohkem peab ta elus langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda. Vahel võib tekkida isegi tunne, et ei suuda enam edasi elada. Inimese...
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis...
Õnn Vabavärsiline luule Õnn on kõikjal meie ümber. Ta on õhus, asjades, kuid ka meie südametes. Kõigi jaoks on õnn erimoodi. Ta küll eksisteerib erineval kujul, erinevas situatsioonis ja ajal, kuid õnn jääb alati selleks, mida ta on loodud tegema... Et meid õnnelikuks muuta, meie eludesse päikest tuua. Paljude jaoks on õnn armastus, pere ja sõbrad tema ümber. Kuid, mis on õnn mõne teise jaoks? Mõne jaoks on õnn raha, hea toit, hea tervis, hobi, muusika, suvi või sport. See paneb naerma, ahastama, ja mõtlema.. Õnn ei pea olema seotud asjadest, kuid isegi minul on õnne teguriteks on näiteks sport ja hea tervis. Ja ma usun, et mitte ainult mina, vaid ka palju teised, mõistavad, et üks suurim õnn on hoopiski elu. Jah, kui poleks ema, ema-ema, isa-ema jne poleks me sündinud. Igaühele meist on andund elu vanemad, kuid edasise elu me vormime endile ise. Kui pin...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
INIMENE JA TOITUMINE Inimese toidu energia hulk peaks iga kord süües erinema. Hommikusöögile langegu ligikaudu 30% päevas vajaminevast energiast Lõunasöök peab andma enamiku u. 50% päevas valaminevatest kaloritest. Õhtueine peaks olema mahult ja kalorluselt kõige väiksem. Teismelise toitaine vajadus on eriti suur,sest nende kehaline areng on kiire TÜDRUKUD: 14-17 aastased--peaksid päevas sööma vähemalt 2600 kalorit Kas me ka teame mida me endale sisse sööme ?? Nüüd siis lähemalt ainetest mis on meie tavapärases toidus: SÜSIVESIKUD: Süsivesikud on magusad ja nendest saab organism energiat(sinna hulka kuuluvad ka suhkur nig tärklis) Süsivesikuid saame me leivast ning teistest jahutoodetest,kartulist,marjadest ja puuviljadest ning loomulikult ka maiustustest,mis täna päeval on eriti ebatervislikud nt. Suurtemates poekettides müügil olev virsikutarretise pulber sisaldab väga ebatervislike E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, aller...
Info üleküllus 21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet, televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem. Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. S...
annaabi.ee 
