Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008)
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4
kuid ainult nende ausa nime On inimesi, me võimalikult võtame. kes lähevad Ja meie otsus maksab palju, külmas ja rõskes õhtus. ei leita ilmas naist, ei meest, Nad lähevad kes oleks igal ajal julge ja lähevad ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine. Doris Kareva Triin Soomets “raamat” Elul ei ole lugu, ma endast ei räägi elu on loomine. ma ootan kinni ja vait Kas on nii, et me saame kui mu avad kõik, mida soovime? olen su lendav vaip Kas on nii, et me saame olen su sild kõik nagu pälvime
Just nagu kõige koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud. Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis tekitada, valitseb tühjus. Kartus näha, et maailm on halb, viib meie mõtted rändama. Halvimal juhul muutume külmaks ja eemale hoidvateks üksikuteks hingedeks. ,,... sinkjas naeratus huulil sa läksid...", ( Doris Kareva ), tekib tunne, et tahaks kuskile kaugele ära, et tahaks ka minna, nii nagu lahkus see tõeline, kõike võimas tunne. Võtame oma tühja hinge ning teadmatuse ja läheme edasi. Möödume teistest ja ei peatu. Alateadvuses on siht silme ees, kuigi meil pole aimugi kuhu me jõuame. Arvatavasti tekivad arusaamatused sel põhjusel, et mõeldakse samast asjast liiga erinevalt, jäädes endale kindlaks ning ei kavatsetagi panna ennast teise persooni olukorda. Võib seda nimetada egoistlikuks
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele.
Retsensioon Doris Kareva ,,Hingring" Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks ,,Hingringis" on armastus ,,sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik". (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. ,,Hingring" algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: ,,Kõik me oleme keeled, universiumi unes". (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: ,,Iga ta suudlus on elukeelne". (lk 56)
Retsensioon Doris Kareva „Hingring” Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks „Hingringis” on armastus – „sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik”. (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. „Hingring” algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: „Kõik me oleme keeled, universiumi unes”. (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: „Iga ta suudlus on elukeelne”
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid"
Kõik kommentaarid