Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida ma teen vabal ajal arvutis.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mängima, lähen, arvutisse, mäletan, jooksin, vaatasin, hakkan, jooksma, mõtlesin, uurima, hakkasin, otsustasin, avasin, rõõmus, osanud, vist, minimaalselt, teagi, imelikku, värki, istuma, nädalaid, kõle, pastakas, kehalinekasvatus, sure, klassiruumis, seljaga, saamas, oodanud, koolimaja, jalutan, ostan, helises, taskus, 2300, puurima, kodutaluMa vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale
muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan. Hommikul, ärkan üles ja kui midagi teha ei ole, esimene asi on kohe facebook. Ja mis ma siis seal teen. Ma kestan terve uudisevoo läbi ja siis hakkan mängima facebooki mänge. Kui aga hommikul vaja kooli minna, siis lähen kooli, aga kas arvuti jääb koju, ei jää. Nii ma siis istun igas loengus arvutis ja facebookis. Õhtul koju tulles, lülitan teleka sisse, kuid seda ma ei vaata, sest ma ikkagi istun facebookis ja raiskan oma väärtuslikku aega. Selle ajaraiskamise asemel võiksin õppida või kasvõi koduseid toimetusi teha. Samuti olen proovinud olla ilma facebookita, aga siis on
See ei saanud lihtne olla. Nad arvatavasti pidid mind ära suruma vahel. Seal ma olin, tulnud mittekusagilt ja sain rohkem tähelepanu nädalaga kui nemad oma terves karjääris. Peale selle kõige, mõned tüübid järskudes kostüümides ja suurte kelladega ilmusid välja ja seisid stendidel, maakohtades kus me mängisime sellel hooajal, mehed, kes nägid välja nagu nad ei kuuluks sinna. Ja nad kõik jälgisid mind. Pärastpoole, ma isegi ei tea millal ma aru sain või mõtlesin sellele. Aga inimesed hakkasid rääkima nendest kuttidest ning ütlesid, et nad olid talendiotsijad Euroopa klubidest ja nad olid seal, et mind jälgida. Mees Trinidad Tobagost oli tõepoolest valmistanud mind selleks aga see tundus ikka ebareaalne ja ma üritasin sellest rääkida Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema. "Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust?" "Võta vabalt, poiss." "Aga kes nad on?"
Viimane mõrva lugu Trrrr....Ja heliseski kell. Kell on 5 hommikul, mil on mul aeg süüa, riide panna ja tööle minna. Sõin sisse paar võileiba ja jooksin ruttu takso peale. Tööl pean istuma oma kontoris ja tegema paberitööd kuni heliseb mu lauatelefon ja mind kutsutakse kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja.
ja küsis, et mida ma ootan. Ma ei osanud korraga midagi vastata ning siis ta ütles, et me peame balli jaoks kaunistusi tegema minema. Koos jooksime mööda koridori, treppidest alla ja kunsti klassi, kus meid ootas juba õpetaja, et hakata selgitusi jagama. Õpetaja rääkis kus miski asub ja mida me täpselt peame tegema. Võtsime kohad sisse ning asusime tööle ja nii iga vahetund valmistasime kaunistusi. Me saime isegi õpetajalt kiita. Õnneks möödus päev kiirelt. Tundide lõppedes jooksin alla garderoobi, et kiiresti koju saada. Kuna õpilasi oli palju pidin trügima ja nende vahelt pugema, et oma välisriideid kätte saada. Väljudes koolimajast liikusin läbi Lepistiku pargi nii nagu ma ka hommikul kooli tulles. Lepistiku peatuses pidin muidugi ootama, sest minu bussini oli aega veel 6 minuti. Peatuses seistes jäid mulle silma kajakad, kes liuglesid taevavõlvil ja jalutasid inimeste vahelt läbi. Eemal pildusid algklassi poisid partidele saia
läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise. Jah, mina olen siin kõige suurem kisakõri. Seda kindlasti. Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks. Minu isal pole maitset. Isa lubas Lerrul minu poole tulla
) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: «Hei! Sa oled ankrusse pandud, mis?» Ei mingit vastust. Tom vaatles oma viimast pintslitõmmet kunstniku silmaga; siis veel - üks kerge tõmme, ja ta uuris uuesti tagajärge. Ben astus ta kõrvale. Tomi suu jooksis vett õuna järele, kuid ta ei katkestanud tööd. Ben ütles: «Hallo, vanapoiss; pandi tööle või?» «Ah, sina oled, Ben! Ma ei pannud tähelegi.» «Kuule, ma lähen ujuma. Kas sina ei tahaks ka? Aga sa teed muidugi parema meelega tööd, eks ole? No muidugi!» Tom silmitses viivu poissi ja küsis: «Mida sa nimetad tööks?» «Noh, kas see ei ole siis töö?» Tom hakkas uuesti värvima ja tähendas hooletult: «Võib-olla on, võib-olla ei ole. Tean ainult, et see on Tom Sawyeri maitse järgi.» «Oh, mine nüüd, sa ei taha ometi öelda, et see sulle meeldib?» Pintsel liikus edasi. «Meeldib? Noh, ma ei tea, miks ei peaks see mulle meeldima
Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja
piinliku ja innuka tähelepanuga uurivat. Sõnad „imelik”, „ainulaadne” ja muud selletaolised väljendid äratasid mu uudishimu. Astusin lähemale ja nägin valgel taustal just nagu bareljeefi tahutult hiiglasliku kassi kuju. See mulje oli tõesti imestusväärselt täpne. Looma kaela ümber oli köis. Kui ma esimest korda nägin seda ilmutust – millekski vähemaks ei suutnud ma teda pidada –, olid mu imestus ja hirm piiritud. Kui ma aga lõpuks järele mõtlesin, meenus mulle, et kass poodi majalähedases aias. Tulekahjuhäire peale täitus aed kohe inimestega, kelle hulgast keegi lõikas kassi puu küljest alla ja viskas läbi lahtise akna minu tuppa. Arvatavasti taheti mind niiviisi unest äratada. Teiste seinte varisemine oli litsunud mu julmuse ohvri värskesse krohvi – lubi koos leekide ja korjusest õhkuva ammoniaagiga oligi siis valmis teinud portree, nii nagu ma seda nägin.
Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast. Me vabastame teid elust! Vabastajad on ju head inimesed. Te ei pea enam muretsema tuleviku pärast. Me vabastame teid tulevikust.
KOOD TSITAAT/LAUSE Turvatunne Jüri: Aga tänapäeval me kumbki ei julge välja minna jalutama ka, kui ei ole kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja kotti ei hakka võtma. Jüril on alati telefon kaasas. Aga kui linna lähen, siis ma küll kontrollin, et see on mul kaasas. (Intervjuu 2) Raha säästmine Mari: Jah. Ja siis me rääkisime veel seda, et Mihklil oli WhatsApp sees, kui me olime Vancouveris, siis me rääkisime Mihkliga läbi WhatsAppi. (Intervjuu 2) Jüri: Ütlen ausalt, et me oleme Telia kliendid mõlemad, meile tehti pakkumine, ma tulin sealt ära töö juurest. Maril on kuutasu üks euro – räägi
Ta tõstis pea ja vaatas mind, tegi mõned kiiremad sammud minust eemale, vaatas jälle ja jooksis veidi eemale ja nii mitu korda kuni lõpuks metsa putku pani. See oli minu kõige lähem kohtumine rebasega. 7 Kuu udus Olin augustis vanaema juures tähti pildistamas. Kell oli umbes 12 öösel. Põhja pool sähvisid nõrgad virmalised ja lõunas ilutses linnutee. Läänes oli just tõusnud kuu ja maad kattis paks udu. Pildistasin parasjagu linnuteed kui vaatasin selja taha ja mulle avanes maagiline vaade. Täiskuu oli just tõusnud üle metsaserva ja nüüd langes ta valgus järvele mida kattis paks udu. Pöörasin koheselt oma kaamera selle vaate poole ja tegin pilti. Pildi rikkus ära elektritraat mida ma kahjuks ei märganud, kuid kui see välja jätta on pilt üks minu lemmikutest. Vaikne salapära Oli väga sombune ja udune päev, ma olin veidi haige kuid siiski tahtsin pildistama minna kuna nii ilus ja salapärane udu oli
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi. 15
Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole nii tähtsad nagu teadmused ja mul on vaja rohkem õppida, kui viisi saada. Sellest hetkest mina olin kindel, et pärast
''; Ta vastas jah ja ma uskusin teda. Sinisilmselt uskusin, kahetsedes praegu südamepõhjani. Minu saladus oli ühe meie klassivenna kohta. Ta meeldis mulle juba pikemat aega. Ta oli kena ja tark ning ei läinud teiste nolkide rumalate naljadega kaasa. Ta oli julge ja talle meeldis olla tähelepanu keskmes positiivsete asjadega. Ma ei olnud sellest isegi enda parimale sõbrannale rääkinud, keda ma juba 13 aastat tunnen. ''Tead, ta on ikka nii ilus ja tark ja osav. Ma ei tea mis ma peale hakkan,'' laususin mina. ''Noh, eks sa räägi talle. Kuigi ma arvan, et ta juba teab,'' ütles klassiõde, arvestades, et sa muutud tema juuresolekul peetpunaseks!Me naersime ja meil oli lõbus ning käsil oli plaani haudumine, kuidas meid klassivennaga kokku sokutada. Ta paistis nii siiras ja ta oleks nagu tõsiselt huvitunud minu heaolust. Mul oli hea tunne. Ma teadsin, et ma ei ole enam enda saladusega üksi. Kohvikus veetsime me veel paar tundi ja
Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen, et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes. Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus, üksindus ja pimedus. Mitte kunagi pole mulle öeldud, tubli et vähemalt hakkama said vaid kritiseeriti hindeid jne. Uduselt mäletan lasteaias käimist ja sõpru, kellega ma enam ei suhtle. 4.1 Toetavaid tegureid: Vabadus ise oma otsusi langetada 4.2 Ohu tegureid: Stress- N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 5 HETKESEIS Hetkel olen 20- aastane üliõpilasest neiu, kes õpib sotsiaaltööd Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Mida aeg edasi läheb, seda enam olen veendunud, et minu valitud eriala, sotsiaaltöö, on mulle sobiv. Vanemad toetavad küll rahaliselt, kuid
Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud.
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret.
Ta otsustas minna riieteta ujuma.Vees olles kuulis ta järsku rohusahinat ja nägi mingit kuju puu kõrval. Ta ronis kähku veest välja ja nägi , et see oli Kostos. Lena tõmbas riided ruttu selga ja jooksis vihaga koju. Tal oli Püksid valetpidi jalas. Kodu jõudes karjus ta mammale , et kostos pole tore poiss. 1.2.9 Vahel oled sa tuuleklaas; vahel oled sa putukas. ( Mark Knopfler ) Carmen vaatas kuidas Krista oma matemaatika ülesannetega mässas. Nad läksid täna isaga tennist mängima. Lydia rääkis telefonis oma pulmadest. Kallis Bee. Skeletise astus täna pärastlõunal jälle läbi. Ta veedab siin pea kõik tunnid kui Paul kodus on. On üsna kurb, et mu ainus rõõm on selle juhmi tüdruku piinamine. Täna panin ma jalga paari poksereid ja rebitud äärtega topi ning koputasin Pauli uksele , et küünetange küsida. On selge , et Paul mind hingepõhjani vihkab, kuigi ta kunagi midagi ei ütle, nii et ei või iialgi teada. Mõte ,et ma
'' Minu taga oligi ava, kuid selle ees olid kivid. Need tõmbasin ma eest ära ja saingi läbi. Nüüd juhtus midagi mida ette ei oodanud. Minu ees hakkas üks põlev kapp trepist alla veerema. Ma jõudsin napilt püsti tõusta ja kõrvale hüpata. Sellega oli minu tagasitee suletud. Läksin trepist ülesse ja siis jooksis mingi mees toruga mulle kallale. See oli hirmutav, kuid selline hetk võib kalliks minna, kui midagi ette ei võta. Üks hea latakas vastu pead kangiga ja ta oli maas. Vaatasin ringi kas rohkem neid ei ole, kuid ma ei näinud kedagi. Ma uurisin teda ja leidsin tema taskust ühe süstla. Seal sees oli midagi nimega Eeva. Panin selle endale tasku, kuid ei julgenud sellega midagi teha. Uurisin ruumi. Eespool oli uks millest pääsesin teise majja, kuid see oli rikkis ja ei töödanud. Ainus koht kuhu minna oli ülesse. Seal oli mingi müügiautomaat. Selle sees oli üks süstal mingi punase eliksiiriga. Ma ei teadnud mida muud teha, sest mul polnud kuhugi minna
FELIX Aga mina? ANN Praegu? FELIX Jah. 6 ANN Ei, Felix. Praegu erutab mind ainult soe vesi. Ann hakkab minema vannituppa. Felix tema järel. ANN Ma tahan pesta, mitte seksida. Üksi. Ann kaob vannituppa. FELIX Kuradi kohv ma ütlen... TEINE Magamistuba. Ann ja Felix on voodis. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. ANN Ma olen dieedil. Ann kustutab tule. Felix paneb tule põlema. FELIX Ann, sa lähed liiale. ANN Kareeni arvates mitte. FELIX Kareeni arvates mitte. Kurat, kes ta selline on? ANN Tõeline naine. Vaata teda teinekord lähemalt.
tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju
Õnnelik perekond-kas alkohol mõjutab seda? Minu nimi on Gerly. Ma olen kasvanud tavalises perekonnas, kus õhtuti laua taga istudes päevasündmusi arutati. Vahel ema ja isa vaidlesid, aga nii on paljudes perekondades. Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes t
olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu
tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks
väiksesse metsatukka viis. ,,Mida kuradit sa teed? Lase mind lahti, jobu!" karjusin ja hakkasin nutma nagu väike laps. Metsa jõudes lykkas ta mu samblale pikali. Mis Te arvate, mis ta edasi tegi? Mida kuradit see idioot edasi tegi?! See idioot vägistas mu! Ta vägistas mu... Kuskil nädal oli möödund juhtunust. Ma siiani ei tea, miks ma asja politseile ei andnud. Ja nyyd on ka selleks juba liiga hilja. Igatahes, ma olin yhel päeval koolis. Mu parima sõbranna ema helistas mulle. Ma mõtlesin, et ta nagunii ytleb, et Keithy on kodus haige ja kooli ei tule. Tahate ma räägin teile Keithy'st? Olgu. See tydruk oli minu jaoks kõik. Me tegime põhimõtteliselt kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas.
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal
annaabi.ee 
