Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metsatüübite levik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, okasmetsad, vähenenud, liigiliselt, lähistroopika, levikuga, lehtmetsad, segametsad, niisked, okaspuud, väärispuud, tootlikus, vahemeremaades, maakasutuse, liigiline, vihmametsas, vihmametsad, üleraieGeograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses.
-töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all. Eelkõige vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja vähemväärtuslikku kala. See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suure osa avamere saastatusest
Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Parasvöötme leht- ja Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2- segametsad 3 m3/ha. Liigiliselt mitmekesisemad, puid kasutatakse mööblitööstuses.
• Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3
Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad
tootmisprotsessis ei osale. Väga ulatuslik teadussaavutuste kasutamine: väetamine, toidutraditsioonid, GMO kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad.
· · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad
PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi... KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb... KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam.
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades
1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Rootsi 5 Saksamaa 9 Norra 2 Soome 6 Itaalia 3 Prantsusmaa 7 Ukraina 4 Hispaania 8 Poola Eesti metsasus Eesti metsaseaduse kohaselt on mets puittaimestiku kasvukoht, mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga
juurdekasvu (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Aasta jooksul ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Kõige hinnatuimad on ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu), mis kasvavad troopilistes metsades ning ka kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Kõige rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Maailma metsatüübid: Sõltuvalt kliimaoludest, muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Eristatakse: Parasvöötme okasmetsi Parasvöötme leht ja segametsi Lähistroopika metsi Lähisekvatoriaalseid hõrendikke Ekvatoriaalseid vihmametsi Parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil Väikese aastase juurdekasvuga 1-2 m3/ha Suhteliselt hõredad
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu.
puid. Lähisekvatoriaals - Madala Pikad ed hõrendikud tootlikkusega kuivaperioodid,liigili jändrikud puud. ne koosseis ja aastane juurdekasv väiksemad. Lähistroopika Vahemeremaad,U Okaspuud ja 15-20 m3 /ha metsad SA kõvad leht-ja niisked Austraalia väärispuud. aastane juurdekasv Kuivad Mdala suur 3 tootlikkusega 1-2 m /ha jändrikud puud.
liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad
veeja tuuleerosioonidele või kivistuvad hõlpsasti.Maailma territooriumist on kaetud metsaga 29,6% e. 1/3. Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.Territoriaalveed e. territoriaalmeri on mingi riigi või leppe alusel kindlaks määratud merevööndi laius, mis vastavale riigile kuulub, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.Parasvöötme okasmetsad on suurima levikuga,mis kasvavad aeglaselt,on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga(12m3/ha).Metsad koosnevad vähestest puuliikidest,kuid peaaegu kõiki neid kasut. Tarbepuidunatselluloosi ja paberi tootmiseks,ehitusmaterjaliks jm.Parasvöötme lehtmetsad(juurdekasv aastas 510m3/ha) on tootlikumad kui segametsad.Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks
Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud
TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad
1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask
Maapähkel: Hiina, India, Nigeeri, USA; soe parasvööde Oliivipuu: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Tuneesia; vahemereline lähistroopiline Raps: Hiina, Kanada, India, Saksmaa, Prantsusmaa; parasvööde Päevalill: Venemaa, USA, Ukraina, India, Argentiina; soe parasvööde, lähistroopiline Puuvill: Hiina, Indoneesia, USA, Türgi, India, Pakistan, troopilised alad Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu; ekvatoriaalne Kakao: Elevandiluurannik, Ghana,Nigeeria, Kamerun; ekvatoriaalne Tee: Hiina, India, Kenya, Sri Lanka; lähistroopiline Tubakas: Põhja-ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika, Vaikse ookeani saared; troopiline lähisekvatoriaalne 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid
1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe (ekvatoriaalsed vihmametsad, lähisekvatoriaalsed metsad, vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane
laeval, müüakse sadamates. Seda püüki saavad lubada rikkad ja/või suured riigid Usa, Jaapan, Venemaa jt. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis 200 meremiili (370 km) rannikust. Kalakasvatus eriti arenenud ja palju kasvatatakse Aasia riikides. Ülepüük, maailmamere reostumine. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsa keskmine juurdekasv m3 aastas hektari kohta. Parasvöötme okasmets suurima levikuga, kasv aeglane, suhteliselt hõre, väikese juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks
*oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe *ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid *lähisekvatoriaalsed metsad väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid *vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud küllaltki madal tootlikus, vahemeremaades, USA, Austraalia *niisked lähistroopilised metsad kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suhteliselt suur *parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv
näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; · Millise arengutasemega riigid tegelevad ookeanipüügiga? Põhjenda, miks nemad. · Võrdle rannikupüüki ja ookeanipüüki. Too välja 3 erinevust. · Miks kalakasvatuste osa väljapüügis suureneb? 55. oskab iseloomustada muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalapüük Indias 1990-1999 ( tuh t) 6000 · Analüüsi joonise abil kalapüüki Indias 5000
Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti. Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. Sudu. Tööpuudus Kuritegevuse kasv Pole piisavalt elukohti, nälg Teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad): Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad – külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja- Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-
kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud.
Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog, dattel, kohv. 8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks
USA, Austraalia Parasvööt Leht Venemaa valge/must pöök, Aktiivse me Põhja-Ameerika kask põllumajandustegevuse metsad vaher ja asustuse tuhenemise tõttu oluliselt vähenenud 5-10m3/ha okas Venemaa Kuusk, Kasvab aeglaselt,on Mänd suhteliselt hõredad ja väiksese aastase juurdekasvuga 1- 2m3/ha
Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas *niisked okaspuud *kuivad vahemerelised alad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha a
Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas *niisked Hiina väärispuud, okaspuud *kuivad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas vahemerelised alad pähklipuu, loorberipuu
o Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides? Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud
annaabi.ee 
