10 Erametsaomanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad eesmärgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, ühesugused põhiõigused ja -kohustused kõigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmärkide saavutamise teed on üsna erinevad. Leedu metsaseaduse järgi saab metsaks pidada 5 korda väiksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse järgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas
kursus EESTI MIKRO- VÕI MAKROÖKONOOMILISE NÄITAJA KIRJELDUS Tartu 2016 SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse.
metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu. Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavate kaitsealuste liikide häirimatuse. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad kriteeriumid.
metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid
lubati tingimusel, et järgmine aasta raiutakse selle võrra vähem. Tänapäeval nii väga see loogika enam ei kehti, kuna raiutakse vastavalt metsa küpsustasemele ning raielangid on niikuinii kohustuslikult uuendamisele määratud, mistõttu ei teki korraga olulist metsamaa vähenemist. Ka varasemalt olid raielangid määratud kohustuslikule uuendamisele. Metsa ja metsamaterjali müük teostati enampakkumiselt, kindla ja kokkuleppehinnaga Metsaseaduses kindlaksmääratud alustel ja põhimõtetel. Praegusel ajal sõltub see suures osas välisturust ning konkurentsist erinevate puiduhanke ja töötlus firmade poolt. Metsatööstuse poole pealt oli oluline tagada metsamaterjali töötlemine kodumaiste tööstuste poolt, kattes ära tööstuste nõudluse ja kujundades sobiva hinna ning andes sellele lisaväärtust ja elavdades niimoodi kodumaist majandust. Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa arengukavale
muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii
sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; roo varumine külmumata pinnasel. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 1) § 31 lõike 4 kohaselt: võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 4) §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. (Metsaseadustik 2016, § 77 lg 4)
Esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraiet võib teha küpsusvanuse või küpsusdiameetri järgi. Küpsusvanused, küpsusdiameetrid on toodud metsade majandamise eeskirjas ja lankide suurused metsaseaduses Liitumisajad Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud 4 aastat Muu 2 aastat Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused
Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püstiseisvaid surnud puid. Kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavate kaitsealuste liikide häirimatuse. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise täiendavad kriteeriumid. Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Rangelt kaitstavate metsade 208 420 ha, 2,2 milj ha 220 000 ha, 2,2 milj ha osakaal. Tabel 2 20 Kliimamuutuste leevendamine
loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). 2009. a metsaseaduses on ära kaotatud metsakategooriate mõiste ( varem jagati metsad hoiu- kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste see on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus haruldaste või ohustatud liikideesinemise tõenäosus on suur. 3. Puistu koostisosad ja põhimõisted. I rinne e. ülarinne II või III rinne e. alarinne Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad
töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid. Nimetatud protsessi tähtsaim tulemus oli Eesti metsapoliitika dokumendi vastuvõtmine (1997. a.), milles muuhulgas sätestati esmakordselt ja ametlikult vajadus vääriselupaikade kaitse järgi. Metsapoliitikal põhinev vääriselupaiga mõiste sõnastati ka 1998. a. Riigikogus vastuvõetud metsaseaduses. Metsaseaduse §31 sätestab vääriselupaiga kaitsemeetmed. Vääriselupaikade inventuur kavandati teadmises, et see annab vaieldamatult olulise panuse tulundusmetsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisel. 1999. a. käivitatigi vääriselupaikade inventuur EestiRootsi ühisprojekt väärtuslike metsaelupaikade leviku ja osatähtsuse hindamiseks. Sellele eelnes aastatel 19931996 riigimetsas läbiviidud põlismetsade inventuur, mida täiendas Eesti metsakaitsealade võrgustiku
et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 2.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: ● puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va) ● vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem)
Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). säilikpuud eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega,
Kui KEK (Kaitse-eeskiri) ei sätestata teisiti, on skv-s keelatud: majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Piiranguvöönd - Kaitseala maa- või veeala. Majandustegevus on lubatud, arvestades LKS kitsendusi. Liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes (mets, niit). Täiendavad piirangud lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele (raielangi suurus, kuju, raie teostamise aeg). Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Kui KEK- ga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie. Kaitse-eeskiri: Õigusakt, mis tugineb LKS-le. Kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt.
(3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 10–12 nimetatud tööde tegemiseks annab kaitse- eeskirjaga sätestatud vajaliku nõusoleku kaitse korraldaja. 25. Natura alade režiim Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed
Majandustegevus võib olla keelatud. SKV asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Asuvad RP-s, LKA-s ja MKA-s 1 Piiranguvöönd- kaitseala maa-või veeala. Majandustegevus on lubatud ( LKS kooskõlaga), liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes(mets,niit); täiendavad piirandus lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele. Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Asuvad nii RP, LKA, MKA, Looduse üksikobjektides, Hoiualades, põsielupaikades, liikites, kivististes ja mineraalides) mis kaitsealal, millised tsoneeringud? Kaitse-eeskiri- tuginevad LKS-le. Piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirandute osaline või
Majandustegevus võib olla keelatud. SKV asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Asuvad RP-s, LKA-s ja MKA-s 1 Piiranguvöönd- kaitseala maa-või veeala. Majandustegevus on lubatud ( LKS kooskõlaga), liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes(mets,niit); täiendavad piirandus lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele. Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Asuvad nii RP, LKA, MKA, Looduse üksikobjektides, Hoiualades, põsielupaikades, liikites, kivististes ja mineraalides) mis kaitsealal, millised tsoneeringud? Kaitse-eeskiri- tuginevad LKS-le. Piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirandute osaline või
Piiranguvöönd - on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. · KEK-ga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kui pinnas võimaldab, võib lubada vedu ka kuiva ilmaga. · KEK-ga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. · Püsielupaiga pv võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. 11 Hoiuala - on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse
mille kaudu saab infot metsatulekahjudest, mis hetkel Euroopas lõõmavad, nende kustutamisprotsessist, kuid ka näiteks erinevatest toetustest, mida on võimalik taotleda.34 ,,Metsatuleohutusmeetmete eesmärk on metsatulekahjude arvu ja pindala vähendamine ja sellega ka metsaomanikele tulekahju tõttu tekkida võivate kahjude vältimine."35 Metsa tuleohutusega seotud õigusaktid ,,Metsaseaduses viidatakse metsa tuleohutusele mitmes kohas. Näiteks võib metsas viibida, korjata marju, seeni ja pähkleid tuleohutusnõudeid järgides (§ 35 lg 1 p 1) ja lõket teha selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades (§ 35 lg 1 p 2). Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete
elukoha maksuvabastuse piirang - 1 maksuvaba tehing 2 aasta jooksul. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel selgitatakse kasu või kahju: Kasu võib edasi lükata kuni 3 järgneva maksustamisperioodile. Kahju võib arvata maha kolme järgneva maksustamisperioodi samade tegevuste tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud Keskkonnaametile metsateatise ja amet on lubanud teises kavandatud tegevuse. Võõrandamise kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (v.a mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulud). Al 2011: Finantsvara maksustamise ja tulumaksu edasilükkamine Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu maksustatakse kui ei kasutata finantsvaralt tulumaksu edasilükkamise võimalust,
2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega puistu sanitaarne seisund, sest haigustest (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, tükeldamine ja laialilaotamine; 5) eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas künnapuu, jalakas. säilikpuud eriti raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse jämedate puidusortimentide saamiseks
ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim keskmine hektaritagavara on männil (239) ja haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120 m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele.
Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38 väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 10.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va). * vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem)
põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. 62. Hoiuala (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
annaabi.ee 
