Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metaanhape". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metaanhape, sipelga, tonn, sipelghape, karboksüülhape, hcooh, ch2o2, redutseerija, metaanhappe, mesilaste, mürgis, hüdrofiilne, aineklassi, aldehüüdNeed viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 7. Karboksüülhapped reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. 8. Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus,
hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnimetused: HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape)
Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis
Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6
vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Äädikhappe 3-6% list vesilahust nimetatakse äädikaks. Kasutatakse toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena. Annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile. On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape. Esimene hape, mida inimene tundma õppis. Sipelghape (metaanhape) on küllastunud monokarboksüülhape. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgates. Nagu toidulisand, sipelghape on registreeritud E236. Kasutatakse: Põllumajanduses, kus see on laialdaselt kasutatuses söödaks. See aeglustab voolu protsesside lagunemine ja mädanemine, mis aitab kaasa pikaajalise heina ja silo säilimisel, keemiatööstuses lahustina, tekstiilitööstuses villa värvimisel, toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE Ainete liigitus koostise põhjal Ainete liigitus ehituse järgi MITTEMETALLID Füüsikalised omadused Vastupidised omadused metallide omadustele: · Ei läigi · Ei ole plastilised · Ei juhi elektrit (v.a. grafiit) · Ei ole head soojusjuhid (v.a. teemant) · Ei ole kõvad (v.a. teemant, räni) · Sulamis- ja keemistemperatuur on madal (v.a. süsinik ja räni) Keemilised omadused · Nii oksüdeerija kui ka redutseerija o F alati liidab elektrone o Metalliga reageerimisel mittemetall alati liidab elektrone o H mittemetalliga reageerimisel alati annab elektrone · Süsinik C vt edasi · Vesinik H o Leidumine Vesi, Maal lihtainena ei leidu o Saamine Elektrolüüs, metall + hape o Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu, maitsetu, kerge
Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine: 1) formaliinis säilitatakse anatoomilisi preparaate ( baktereid hävitav toime ) 2) formaliini kasutatakse ka ruumide, esemete ja riiete desinfitseerimiseks - haigusi tekitavate pisikute hävitamiseks
joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole mürgine # tahkumis t +17 C 8 kontserteeritud happe korral ) ,,jää-äädikhape `` # seguneb veega igas vahekorras # tekib : etanooli lahjade lahuste äädikhappe käärimisel # kasutatakse toiduvalmistamisel, katlakivi eemaldamisel.
joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole mürgine # tahkumis t +17 C 8 kontserteeritud happe korral ) ,,jää-äädikhape `` # seguneb veega igas vahekorras # tekib : etanooli lahjade lahuste äädikhappe käärimisel # kasutatakse toiduvalmistamisel, katlakivi eemaldamisel.
vesinikside, lahustuvad nad vees hästi. Keemilised omadused a) reaktsioon metalliga 2C2H5COOH+ Ca =(C2H5COO)2Ca+ H2 b) metalli oksiidiga 2C2H5COOH+ K2O = 2C2H5COOK + H2O c) reaktsioon leelisega C2H5COOH + KOH = C2H5COOK +H2O d)reaktsioon soolaga (nõrga happe sool) C 2H5COOH + K2CO3=C2H5COOK+H2CO3 e)reaktsioon alkoholiga C2H5COOH + CH3OH = C2H5COOCH3+ H2O. Sipelghape e metaanhape(HCOOH), leidub looduses:sipelgates, mesilastes . On värvuseta, terava lõhnaga vedelik. Kasutatakse meditsiinis, tekstiilitööstuses, parfümeeriatööstuses. On erandlik karboksüülhape : lisaks happe omadustele on tal ka aldehüüdi omadused ja annab hõbepeegli reaktsiooni. Etaanhape e äädikhape (CH3COOH). On värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik . Kasutatakse: toiduainetööstuses, parfümeeriatööstuses. Jää-äädikas on 99, 5 % äädikhape.
Aldehüüdid Karboksüülhapped Üldvalem RCHO RCOOH R-süsivesiniku radikaal O O -COOH e C O H -CHO e -C - H O O N1 H-C-H H-C-O-H HCNO metanaal H COOH metaanhape e sipelghape N2 HH O H O H-C-C-C-H H-C-C-O-H HH H CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H
Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2
Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV) CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2
o KH füüsikalised omadused Füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on KHd võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Väikese süsiniku aatomite arvuga happed on veest tihedamad. Süsinikahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. KHte toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. o Asendamata KHd Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad seda kahjuritõrjeks. Nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhappe eripäraks on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Etaanhape ehk äädikhape (anioon: atsetaat) pole üldse mürgine. Veiniäädikas (veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool etaanhappeks), lahusti tööstuses, keemiasaaduste valmistamine, sisaldub ka toiduäädikas
5% H2O Absoluutne alkohol = 100% etanool Kt vead Mitmiksidet ei tohi lõhkuda CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Karboksüülhapped 1.üldvalem R-COOH 2. –COOH on funktsionaalne tühm 3 ........hape 4 esimesed karboksüüllhapete valemid H-COOH metaanhape, sipelghape CH3-COOH etaanhape C2H5-COOH propaanhape C3H7-COOH butaanhape C4H9-COOH pentaanhape C5H11-COOH heksaanhape 5.Keemilised omadused CH3COO|H > CH3COO- + H+ Anioon katioon Happed on liitained mis loovutavad vesiniku aatomeid või vesiniku katioone Orgaaniline soolkoosneb happe anioonist ja metallist(metall teisel kohal) Kaltsiumetanaat (CH3COO)2Ca Alumiiniumetanaat (CH3COO)3Al Alumiiniumpropanaat (C2H5COO)3Al Karboksüühape + metall= sool+vesinik (sool on alkoholaat)
Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2. Hapete üldised omadused. 3. Ohutusabinõud hapetega töötamisel. 1. Akuhape, äädikhape, sipelghape, süsihape, piimhape, bensoehape, väävelhape, sidrunhape 2. Happed on hapu maitsega ning tugevamad söövitava toimega. 3. Tuleb olla ettevaatlik ning mitte lasta happel sattuda, riidele, nahale, suhu ega hingamisteedesse. Happe lahjendamisel veega tuleb valada hapet vette, mitte vastupidi, kuna vastasel juhul tõuseb temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida. Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3 Väävelhape H2SO4 Süsihape H2CO3
metüülbenseen Alkoholid ROH OH CH3OH metanool CH3CH2OH etanaal Aldehüüdid RCHO CHO HCHO metanaal CH3CHO etanaal Karboksüül happed RCOOH COOH HCOOH meetaan hape CH3COOH etaan hape Estrid R1COOR2 COO CH3COOCH3 metüületanaat HCOOH2CH3 Kordamine kontroltööks
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu)
Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25
Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25
Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25
CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H. Kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks: H2=2H (H=+432kJ) Monovesinik tekib ka keemilistel reaktsioonidel (vesinik tekkemomendil), kuid ühineb kiiresti molekulideks. Monovesinik on keemiliselt väga aktiivne. Monovesinik on toatemperatuuril tugev redutseerija. FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesiniku põlemisel tekkitav kõrge temperatuuriga (3000*C) leeki rakendatakse metallide keevitamisel. Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariin). Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O
hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine).
oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste. Aatom või ioon loovutab elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogee
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 Keemilised ja füüsikalised omadused............
rühm, kus ühe süsiniku juures on kaksiksidemega hapnik ja alkoholi rühm. (Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16) Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet –hape. Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH 3-CH2-CH2-COOH. Kui karboksüülrühmi on kaks, siis lisatakse –dihape. Olgu märgitud, et karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Vastasel juhul, kui seda ei saa teha, siis tuleb kasutada lõppliidet karboksüülhape. (Tuulmets 2006: 18) Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsinaalrühm, mis viitab spetsiifilisele aatomite rühmale molekulis, mis omakorda määrav molekuli peamised keemilised omadused. Karboksüülrühm on tuletatud kahest sõnas: karbonüülrühmast (CO) ja hüdroksüülrühmast (OH). Nende omavahelised sidemed on polaarsed ja sidmete vaheline nurk on 120°, mistõttu isegi ruumilise paigutusena paiknevad aatomid ühes tasapinnas. (Ibid.: 19)
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid. Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid, broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall ning jood on tahke. K�
hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi.
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1
hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Created by Riho Rosin 23 13666324649407.doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma. II SAAMINE Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksüdatsioon. 1. alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped. CH3 CH2 CH2 CH3 2CH3 COOH + H2O 2. aldehüüdide oksüdeerumisel CH3 OH H CHO H COOH 3. etanoolist saadakse etanaal ja etaanhape CH3 CH2 OH CH3 CHO CH3 COOH III KEEMILISED OMADUSED 1
annaabi.ee 
