MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on kollakas ju tumehalli värvi. Merkuuril pole kaaslasi. NIMI Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). MÕÕTMED Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ek...
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur Merku...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km Keskmine orbitaalkiirus : 47,88 km/s (suurim planeetide seas) Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühike...
Sisukord Merkuuri iseloomustus 3 Vaadeldavus 4 Väljanägemine nagu kuul 5 Ainuomased jooned 6 Magnetväli 7 BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleito...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis...
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilome...
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
MERKUUR 1.Nime saamine Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. 2.Põhiinfo Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli. 3. Atmosfäär/temperatuur Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmos...
Merkuur Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ...
Merkuur Nimi EV116 Üldiselt • Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. • Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit...
Merkuur Koostaja: Keiu Peetsalu Juhendaja: Annika Orula Sissejuhatus Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Click to edit Master text s Merkuur on ilma Second level atmosfäärita Third level Fourth level Meenutab välimuselt kuud Fifth level Maalt on merkuuri väga halb vaadelda . Kosmosest on merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt . Merkuuril on omapärane pinnavorm Merkuuril ei ole kaaslasi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level ...
MERKUUR MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri ko...
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud ...
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millis...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioo...
-Kooli nimi- -koostaja- 12. RL klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Juhendaja: -juhendaja- Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1 Avastamise ajaloo järgi: ...................................................................................................4 1.2 Koostise järgi: .................................................................................................................. 4 1.3 Suuruse järgi: ................................................................................................................... 4 1.4 Kauguse järgi Päikesest: ...
MERKUUR Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega...
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4 1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4 1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5 1.4 Üllatus magnetväli!.......................................................................6 2. Veenus.............................
JUPITER JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. JUPITER Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetiel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt ve...
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpä...
Kehra Gümnaasium 12 A klass, reaalsuund Gerda Põder MAA RÜHMA PLANEEDID Referaat Kehra 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1.MERKUUR.................................................................................................................................4 2.VEENUS......................................................................................................................................5 3.MAA............................................................................................................................................6 4.MARSS........................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mi...
MAA TÜÜPI PLANEEDID Kristel Kiisler MIS ON MAA TÜÜPI PLANEEDID • Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss • Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid on Maa-sarnased planeedid. • Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. • Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. MERKUUR • Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. • Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. • Kuna Veenuse telg ...
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS ................................................................................
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Viimsi Keskkool TAEVAKEHADE FÜÜSIKALISED OMADUSED JA NENDE MÄÄRAMINE Referaat Õpilane: Merily Viibur Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2010 Sissejuhatus Taevakehadeks on kõik need objektid, mida me Maalt taevasse vaadates näeme. Kõik neist pole looduslikud. Taevakehadeks on ka näiteks sputnikud ja satelliidid. Maale kõige lähim looduslik taevakeha on Kuu, kuid kõige kaugemat taevakeha pole veel teada. Meie õpime koolis tuntumaid taevakehasid, kuid see millised on nende füüsikalised omadused jääb tihti tagaplaanile, see on nende juures just kõige huvitavam. Kõigil taevakehadel on erinevad füüsikaselid omadused, mille järgi on võimalik neid eristada. Planeedid Massi määramine Planeedi massi määramiseks peame teadma selle planeedi ühe kuu tiirlemisperioodi ja orbiidi suurt pooltelge (raadiust).Tiirlemisperioodi määr...
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur o...
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Ma...
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa..........................................
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
Maa tüüpi planeedid-Marss,Kuu,Veenus,Merkuur.Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine..Maa tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-tüüpi planeetitest väikseim.Maalt on Merkuuri halb vaadelda,kuna ta asub päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kun...
Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur................
annaabi.ee 
