Selle kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud – nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud – ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Avalik võim on kohustatud tegutsema ka olukorras, kus asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole täpselt teada. Ebasoovitavate sündmuste ärahoidmisele suunatud menetlustes tehtud otsused on olemuselt tõenäosusotsused. Sellistes menetlustes ei olegi võimalik eeldada tähtsust omavate asjaolude täielikku väljaselgitamist ja tõsikindlat tõendamist, sest tegemist on tulevikus võib-olla aset leidvate sündmustega, mille toimumist on võimalik üksnes prognoosida. Ka määratlemata õigusmõistete sisustamisel ja tõendite usaldusväärsuse hindamisel on haldusorganil ulatuslik hindamisruum
tava; 2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; 3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib
seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus
valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb
*kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; *laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: *anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; *vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi; *anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi Presidendi seadused; *Vabariigi Valitsuse määrused; *ministrite määrused; *kohalike
Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2. Kehtivus kaasneb vaid haldusakti resolutiivosaga, mitte teiste osadega (sh motiividega). Põhjendus võib muudes menetlustes olla üheks võrdväärseks tõendiks teiste kõrval. II. Haldusakti kehtivus 1. Kehtivuse olemus Kehtivus on õigusakti omadus tuua kaasa õiguslikud tagajärjed, mille tekitamisele ta õigusakti andja tahteavalduse kohaselt on suunatud. 2. Kehtivuse eeldused Haldusakt kehtib adressaadile teatavakstegemisest kuni asutuse või kohtu poolt kehtetuks tunnistamise (tühistamiseni), kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga
taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama; c) kui teine riik nõuab füüsilise isiku loovutamist või väljaandmist, on isikul loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses õigus määratud kaitsjale alates enda kinnipidamisest. Kõigis teistes menetlustes antakse isikule riigi õigusabi juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 12. Füüsilise isiku pankrot. Kohustustest vabastamise menetlus Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtuotsusega
südametunnistuse ees) · Riigikontrolör (ustavaks jääda Eesti rahvale ja Vabariigile ning tema põhiseaduslikule korrale, südametunnistuse järgi täita kohustusi) · Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit avaldust, võib kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades
Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. Oma avalike ülesannete raames võivad KOVüksused järelikult osta ja müüa jne. KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. KOVüksustel on kohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses samuti õigus- ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus-ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus-ja tööõiguslikke suhteid. KOV üksuste teenistus-ja tööandmisvõimest tuleb eristada nende personalivõimu kui õigust oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenisutus-ja palgasuhteid ning täita personalihalduse ülesandeid
kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused;
Tänapäeval kasutatakse kõrgel rõhul või temperatuuril (130- 210ºC) värvimist või paisutatakse kiud abiainete (carriers) abil. DISPERSIOONVÄRVIDE TRÜKIMENETLUSED: 1. Otsetrükk. Puuduseks on polüestri halb niiskusimavus ja sellest tulenevad ebaühtlane trükipind, värvi levimine ja ebaterav kujutis. Kiudu paisutavad ja värvi kinnitavad abiained on tervist kahjustavad. 2. Siirdetrükk: saab kasutada nii digitaaltrüki, siiditrüki kui maalimise menetlustes. 3. Digitaaltrükk: tehakse nii otse- kui siirdetrüki menetlusel. 4. Põletustrükk. Värvilises põletuspastas sünteetilisi kiude sisaldavatele kangastele. 8 Dispersioonvärve jagatakse rühmadesse värvimolekuli suuruse sublimeerumise e. gaasistumise temperatuuri järgi Suuremolekulilisi värve kasutatakse otsetrükis, värvilises põletustrüki pastas.
klassifitseerimise alused Aristotelese esitatud ja on seni muutusteta. Selle kohaselt mõistet on võimalik klassifitseerida kahe tunnuse alusel: a) mahu järgi, ja b) sisu järgi. Mahu järgi on mõiste: üksik, üldine või null-mõiste. Üksikmõiste tähistab konkreetset, ainukordselt esinevat asja või nähtust. Kirjapildis esinevad sellised üksikmõisted tavaliselt suure algustähega, näit., Juhan, Narva, Altai mäed, I Maailmasõda jne.. Formaalse loogika piires toimuvates menetlustes üksiku ja üldise erinevus ei ole tavaliselt fikseeritud. Üldmõiste tähistab paljudes üksikutes esinevat abstraheeritud omadust või tunnust. Näiteks, mees, linn, mägi, sõda jt., aga samuti mehisus, rumalus, sõjakus, leebus jne.. Formaalse loogika arutlustes domineerivad tavaliselt üldmõisted. Null-mõisted on eelnevalt iseloomustatud. Sisu järgi võib mõiste olla: a) abstraktne või konkreetne b) absoluutne või suhteline,
Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile anda, rentida-rendile anda, sõlmida tööettevõtulepinguid jne KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. Kohtumenetlusvõime tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, samuti õigus ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid. Personalivõime – õigus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetvaid avalikke teenistukaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, tööle võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid. Põhiõigusvõime – KOV üksustel ei ole 18
line isik.*21 Kui analüüsida advokatuurile riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid, saab välja tuua järg- mised peamised valdkonnad. − Riigi õigusabi osutamise tagamine ja korraldamine, mis tähendab sisuliselt seda, et riik tagab advokatuuri kaudu vähem kindlustatud isikutele põhiseadusliku õiguse pääseda juurde õiguse- mõistmisele ja selle õiguse riiklikult tagatud kaitse erinevates menetlustes ehk põhiseaduse §-st 28 tuleneva põhiõiguse – õiguse riigi abile puuduse korral – realiseerimise. − Advokaatide järelkasvu tagamine, s.o advokatuuri liikmeks vastuvõtmine, sellest väljaarvamine ja väljaheitmine ehk jätkusuutliku advokatuurikindlustamine. − Eelmisega haakub vahetult advokatuuri liikmetele täiendõppe korraldamine, millele sekundeerib advokatuuri liikmete kohustus läbida korraline täiendõpe
Üksused on õigusvõimelised, kuid puudub teovõime. Haldusekandja ja in-ste ühend käib haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb erald organi käsutaja – in-d, kes teost organile antud pädevust. Organi käsutaja muud haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes on üksused teovõimelised. KOV organi tegevus loetakse linna või valla tegevuseks. Üksustel on kohtumenetlusõigusvõime tsiviil- ja halduskohtumenetluses, samuti õigus- ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus- ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus- ja tööõiguslikke suhteid. Nendest tuleb erist personalivõimu kui õ-t oma ül-te nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, vabastada, edutada jne. KOV üksused pole põhiõigusvõimelised. Üksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse
- territoriaalpädevus: haldusorgani pädevuse ruumiline/territoriaalne ulatus, kus haldusorgan saab oma ülesandeid täita (nt KOV vaid oma territooriumil). HMS § 9 sätestab asja alluvuse määramise reeglid juhuks, kui eriseadusega ei ole sätestatud konkreetsemalt. 4.3. Erapooletus Üheks õiguse üldpõhimõtteks on: „keegi ei või olla otsustajaks oma enda asjas” (ld. k. nemo judex in causa sua). See põhimõte kehtib kõikides menetlustes, sh haldusmenetluses. Erapooletust tagatakse kahel viisil: 1) üldised ametikohaga seotud piirangud, mida kohaldatakse n.ö abstraktselt (nt kõrvaltegevusega tegemise keelud): vt ATS ja KVS; 2) taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil: vt HMS § 10. PS § 30 lg 2 nimetab seadusandja volitust piirata mõne kategooria riigiteenistujate õiguseid
jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada. Kui kohtuväline sissenõudmine tulemust ei anna, tõusetub küsimus, millist menetlust sissenõudmiseks valida. Põhimõtteliselt on võlausaldajal nõude kohtu kaudu maksmapanekuks võimalus valida 3 menetluse vahel: 1) maksekäsu kiirmenetlus, 2) hagimenetlus ja 3) pankrotimenetlus. Ülaltoodud menetlustes tuleb avalduse esitamisel tasuda ka riigilõivu. Kõik riigilõivud tuleb nö ette maksta, sõltumata sellest, kas esitatakse pankrotiavaldus, hagiavaldus, maksekäsu kiirmenetluse avaldus või tehakse muu riigilõivuga maksustatav toiming. Enne riigilõivu tasumist ühtegi toimingut kohtu poolt ei tehta ning võlgnikule ühtegi materjali ei edastata. Maksekäsu kiirmenetlus. Riigilõiv 3% summast. Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud
g tagades, et võimalusel välditakse kohtu ja õiguskaitseorganite ruumides ohvrite ja kurjategijate Naistevastase füüs ja seks vv,sh perevv tagajärjed kokkupuutumist; 1. Politseile ja muudele ametiasutustele teatatakse naistevastase vv juhtumitest vähe ning selline olukord h võimaldades ohvritele nende menetlustes osalemise või tunnistuste andmise ajal sõltumatuid ja peab muutuma. Politseile või mõnele muule ametasutusele teatab kõige viimasest raskest pädevaid tõlke; vägivallajuhtumist kolmandik perevägivalla ohvritest ja veerand mittepartnerist isiku toime pandud
Vahekokkuvõte:riigi peaprokuröri haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus M.Tammiku prokuröri ametist riigi peaprokuröri poolt vabastamise aluseks ehk volitusnormiks on ATS § 92 lg 1, nagu kaasuses on märgitud. Selle inimese prokuröriks jäämine põhjustab puudusi ja ebaselgusi õigusaktides ning ka menetlustes. ( Otsustusdiskretsioon) Kaalutlus on teostatud: anti võimalust oma vigasid parandada. Proportsionaalsuse kontroll:eneseteostamise vabaduse piiramine (PS§ 19). Vahekokkuvõte: riigi peaprokuröri haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaasus 5 (koost. M. Mikiver)
on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks). 99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes? Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei
esitatavatest taotlustest. Kohus ei tee menetlustoiminguid ilma vastava taotluseta. Dispositiivsuse põhimõte avaldub eelkõige hageja õiguses esitada hagi ja määrata oma õiguste kaitse ulatus (määrata hagi alus ja ese), pooltel on õigus esitada tõendeid, leppida kokku tõendite liigis, lahendada vaidlus kompromissi sõlmimisega. Riikliku õigusemõistmise monopoli põhimõte Õigusemõistmise monopoli põhimõte, mis on muudes menetlustes (kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlus) üsna ühemõtteliselt kohaldatav, on tsiviilkohtumenetluses rakendatav tähelepanuväärse erandiga. Nimelt TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevate pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis on riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendajaks. Eristatakse ad hoc vahekohtuid, mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel moodustada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning alaliselt tegutsevaid
kehtivusega, selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks ühenduse dokumendi või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt. Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis allakirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Patendiametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa patentide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustes alalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad asjaomase liikmesriigi kohtud; 5. kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele." Lis pendens ja seotud menetlused Kui eri liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagid samal alusel ja samade poolte vahel, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena
rühma bioloogilise mõjuri ja kõigi järgmiste uute 3. rühma bioloogiliste mõjurite esmakordsest kasutamisest, kui tööandja ise kõnealuse bioloogilise mõjuri ajutiselt liigitab. 2. Laboritelt, mis osutavad 4. rühma bioloogiliste mõjurite suhtes diagnostikateenust, nõutakse üksnes nende kavatsuse esialgset teatavakstegemist. 3. Kõikidel juhtudel, kui on toimunud olulised töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt tähtsad muudatused protsessides ja/või menetlustes, mis muudavad teadaande aegunuks, tuleb teadaanne uuesti esitada. 4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teadaannetes peab olema näidatud: a) asjaomase ettevõtte ja/või asutuse nimi ja aadress; b) töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutava isiku nimi ja ametikoht; c) artiklis 3 osutatud hindamise tulemused; d) bioloogilise mõjuri liik; e) kavandatud kaitse- ja ennetusmeetmed. Eesti õigusakt: Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
o kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema o kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt o kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust (nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi (töötamise registri kanded ja poole avaldatu teistes menetlustes)) pannakse ette liiga pikad ülesütlemistähtajad. Või nt siis kui sõlmitakse leppetrahvide kokkuleppe. Tänapäeval väga palju ei kasutata, kuna tegemist on isikliku suhega ja loob halva atmosfääri. 1.2.2.8 Juriidilise isiku organi liikme õiguslik seisund A. ÄÜ juhatuse liige - valitakse reeglina tähtajatult ametisse/ vajalik nõusolek - võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda - makstakse mõistlikku tasu - konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus
erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. 3-1-1-16-07 (lihtsustatud menetlus ei ole süüdistatava põhiõigus) Ka tänastes oludes on aktuaalne Riigikohtu üldkogu poolt kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 - RT III 2000, 16, 169 märgitu, et vältida tuleb samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes, sest nõnda toimides võidakse mitmel viisil riivata süüdistatavate põhiõigusi. See tähendab, et eriti põhjalikult tuleks kaaluda eraldamisi sellistest kriminaalasjadest, mis on ühendatud ühiseks menetluseks juhtudel, mil isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises selle mõiste kõige laiemas tähenduses (KrMS § 216 lg 1 p 1). Just nende - ka loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamisega võivad lõppkokkuvõttes menetlejail kaasneda
annaabi.ee 
