Sünge ja rõõmsameelse meloodia vaheldumine. Sünge pealt muutus kurvaks, sest siis kirjeldatakse tahet ilusa unenäo järgi. Rõõmsameelne osa oli väga virtuoosne. Pala lõpeb aeglase tempo ja sünge harmooniaga. 12. Üksildus Algab aeglases tempos ja madalas registris. Meloodia on kuvameelne ja voolav. Keskmises osas on klaveril palju kaunistusti, mis jätab dramaatilise mulje. 4 13. Post Rõõmsameelse ja hüpliku meloodiaga. Jättis mõistatusliku mulje. Meloodia muutus hetkeks kurvaks, kuid siis väljendati jälle kriiskavat rõõmsameelsust. Rõõmsameelsus ehk südamehääl on kiires tempos, aga sombune kurbus ehk mõistusehääl aeglases. Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll- helilaadis ja madalas registris
valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti pärast jõudis saali esimene pianist, maani punases kleidis Kadri-Ann Sumera. Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd ,,Metsakohin". Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast.Teos oli üpriski kiire meloodiaga, lühike ja kõrges registris.Teose lõpu poole meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli Franz Schuberti Ekspromt nr 2 As-duur op.142. Seekord oli antud teose meloodia romantiline,pehme ning dünaamika poolest vaiksem.Pala keskel märkasin, et teose meloodia muutus pidulikuks ja dünaamika omakorda valjemaks mezzo pianost fortissimoni.Kolmas ja viimane teos Kadri Sumeralt oli teos nimega ,,Nukker toreador"
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe
Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? - Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Leia seoseid barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel - Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? - Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Mis on monoodia? - ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? - Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. Võrdle muusikat Renessanssi ja baroki ajastul (lk. 163, 187) - Renessanss on seotud pigem Madalmaadega, Barokk Euroopaga. Renessanss - ilmalik muusika, barokk - tekkisid erinevad uued žanrid (ooper, solistiline
Teose keskel läheb viis eriti kiireks, meloodia muutub koguaeg ning esitus lõppeb rahulikult ja aeglaselt. Polonees-fantaasia As-duur op 61 Algus jällegist väga rahulik nagu kõikidel eelnevatel teostel. Teose keskel läheb esitus elavamaks ja kiiremaks. Ei ole järkse madalaid kohti ega hästi kiireid. Lõpu poole küll läheb kiiremaks , aga see ei riku seda rahulikkust. Improptu Fis-duur op 36 Algus on rahuliku ja veniva meloodiaga. Vahepeal hästi korraks meenutas mulle pulmamarssi, kuid loomulikult seda ta ei ole. Keskel läheb teos tugevamaks, madal meloodia jääb. Madal ja tugev meloodia läheb üle väga kiireks ja kõrgemaks.Lugu lõppeb ühe tugeva löögiga. Skertso b-moll op 31 Aeglane ja rahulik pala. Vahepeal jälle kiirenedes ja siis jääb aeglaseks. Teos läheb keskel üle võimsamaks ning kiiremaks, helistik on madal.Lõppeb jällegist ühe tugeva löögiga. Masurka C-duur op 24 nr 2
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter.
4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5. Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma,
· Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luule ettekandmine lauldes) · Kontsert. Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse
Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19. Sajandil sai tuntuks bel canto. See tähendab kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. See oli stiil, millega said ooperid näidata oma hea taset. Ooper koosneb osadest aaria (soololaul), duett, koor jne. Ooperiosadele pandi numbrid. Libretto võeti kirjandusest (Shakespeare- Othello; Victor Hugoe-Rigoletto). Verdi seadis endale eesmärgiks teha ka ooperietenduse sisu heaks. Õrn/kannatav inimene - süütult kannatav inimene, keda mittemõistmine võis viia hulluseni või enesetapuni. Peaosa laulsid sopran või tenor.
Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle kindlaid summasid. Missugused maad olid juhtpositsioonil? Mis iseloomustab itaalia ooperit? Nimeta loojaid? Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Bel canto- kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. Ooper koosneb lõpetatud osadest ehk numbritest (aaria, duett, koor jms). libreto aluseks võeti kirjandusteoseid, draamasid ja Shakespeare lavateoseid. Tegelastüübid: õrn peategelane, süütult kannatav neiu (sopran); kujund keskklassist; eluheidikud. Kastraatide aeg sai läbi. Tekkis tenori kultus. Heliloojad: Rossini, Verdi, Donizeti.
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke
Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud vanema laulu sõnu, kuid uuendatud ja muudetud meloodiat. Kasutusel on ka põimunud luuletused ja jutud, kus on killuke minevikku ja olevikku. See põimitud versioon on vägagi populaarne ning võimas, samas ka hariduslik. See tutvustab uuele põlvkonnale vanemat kultuuri ja vanemale põlvkonnale uuemat.
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus.
Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Alessandro Scarlatti 2. mai 1660 - 24 oktoober 1725 Ta oli Itaalia barokk helilooja, eriti kuulus oma ooperite ja kammermuusika kandaadite poolest. Tema parimad ooperid olid “La Rosaura” ja “Pirro e Demetrio” , kus esineb
Tähtsamad teosed Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on: üle 450 soolokontserdi (neist pooled viiulile) ligi 50 ooperit kantaadid oratooriumid kirikumuusika. Vivaldi loomingu iseloomustus · Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. · Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. · Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).
Nende hääled kõlavad nii hästi, et ka juba varemtuntud lood tunduvad uues võtmes isegi kohati paremad. Negatiivse poole pealt häiris võib-olla see, et laulude vahepausid ei olnud väga sisustatud. Vahel tundus, nagu tekkis mingi tühimik, et oleks võinud rohkem juttu olla. Siiski ma arvan, et eraldi sobivad Uku Suviste ja Noorkuu paremini esinema kui koos. Neil on suhteliselt erinev muusikastiil ja Suviste laulab rohkem inglise keeles. Tema ballaadid on ilusa meloodiaga ning mulle meeldib, kui ta neid ise klaveril saadab. Noorkuu tuleb ilma saateta suurepäraselt toime, kuna nad on nii harjunud ja teevad ise tausta enda lauludele. Noorkuul on alati midagi pakkuda just selles mõttes, et neid on hea nii kuulata kui vaadata. Kuigi need kontserdid olid väga erinevat laadi, meeldisid nad mõlemad. Kummastki leidis midagi teistsugust ja sellised elamused laiendavad ka silmaringi. Soovitaksin käia just
Minu arvates seisneb kaasaegse muusika sõnum just selles, et väljendada tänase päeva emotsioonid. Järgmisel päeval need jällegi muutuvad ning sünnib järgmine nüüdismuusika stiil. Siin ei saa öelda, et üks on tähtsam kui teine, nendel stiilidel on lihtsalt erinev otstarbe. Klassikaline muusika on selline nähtus, mis ei muutu kunagi, aga nüüdismuusika muutub iga päev. Klassikaline on sügav ja mõtlemapanev, kuid kaasaegne on pealiskaudne ning lihtsa meloodiaga. Tähtis on vaid see, et kõikidel muusikastiilidel oleksid oma kuulajad ja heliloojad. Maria Pantazi
Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi
sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. ja tema looming muutus vaimulikumaks. 2. Pärdile iseloomulik muusikastiil kannab nime tintinnabuli- stiil. Tema looming on väga ilusa meloodiaga, huvitava ja liugleva kõlaga, rahulik, tähtsal kohal on vaikuse hetked ja muusikapalade tõusud ja langused on rõhutatud. Tema palad meenutavad kellaheli, ta on kasutanud vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena ning see annab palale kurvameelse ja kauge efekti. Tema palad on suuremjaolt kurvameelse kõlaga. Kuulasin tema palasid “ Spiegel im spiegel” , “Magnificat” ja “Te Deum”. 3. Minu arvates on Pärdi maailmakuulsuse põhjuseks tema andekus, tema looming on
· Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. · Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn · Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. · Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor · Sofar- kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · Halil- roopillitaoline instrument Austraalia · Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve. Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile
· Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj
Läte õppis Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. Ta kolis Tartu elama, kus tehti talle ettepanek asutada eestisümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Aleksander Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Esimesed tööd on kirjutatud Valga seminaris. Tema looming: lühikesed, lihtsa meloodiaga ja harmooniaga salmilaulud. Temas oli püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Läte laulud on rütmiliselt mitmekesised ja huvitavad.
õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on omapärase tämbriga ja selle tõttu ei ole nad üksluised. Tervele loomingule on ühine see, et kasutatakse ostinato-printsiipi.. Lugu ,,Ärkamise aeg" on hea ja lihtsa poeemilise meloodiaga kooriteos. Olen ise seda lugu laulnud ja see on mulle kõige kodusem eelnevalt kuulatud teostest. See on isamaa-teemaline, mis on Eespere loomingule omane. Koorilaulude puhul on meloodia voolav ja hästi lauldav. Meloodiates ei ole järske, ootamatuid muudatusi. Mõningates lugudes on tunda natukene lapsemeelsust ja kergust. Sellised motiivid muudavad meloodia rõõmsamaks. Üks osa tema loomingust on pühendatud ka vaimulikule muusikale,
Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine, kitarride põletamine, improviseerimine). See oli teoreetiline pool kontsertloengust. Loengu jooksul esitasid nad kümme lugu. Esimene oli klassikaline romanss, see sisaldas rohkeid kaunistusi, oli voolava meloodiaga, nukrameelne ja intensiivne. Teiseks oli pala nimega ,,Cross roads", mis oli mõnusa rütmiga. Järgmine oli ehtne kantrilugu, mis tehti väga huvitavaks mängides seda slide'ga (tekitas pika pinina noodi lõppu). Esitati veel klassikaline rock'n'roli lugu, see oli kerge ja tempokas. Lugu ,,Yesterdayd" mängiti elektrikitarri ja akustilise kitarriga, nende kooslus oli väga hea. Järgmisena püüti jäljendada Bob Dylanit, lugu sisaldas palju erinevaid efekte, pikki
ja huvitav sissejuhatus. Küsiti ka publiku seast, mida nad oskavad selle muusika kohta rääkida. Pärast esitlust hakkasid kõik pealtvaatajad plaksutama ja enamus elas ansamblile kaasa. Oli ka üks pettumus, et sopran Pille Lill ei esinenud, kuna teda vaevas väike külmetus. Sellele vaatamata said nad väga häasti hakkama. Meloodia oli ansamblis vahelduv: kord kiire ja energiline, kord aeglane. Väga palju oli ka inspiratsiooni. Esitleti kurva meloodiaga laule ja ka lõbusaid. Kontserdi lõpufaasil esines kiireid ja puhanguliseid improvisatsioonilõigud. See tekitas kooli saalis võimsa tunde. Dünaamika oli märkimisväärne. Muusika kõlatugevus oli alguses rahulik, keskel juba energiline ja kiire, lõpus vaibus muusika. Mulle oli see esimene põhjalik ja meeldejääv kontsert, mis meeldis mulle väga, tahaksin seda uuesti kuulata. Loodan, et neil läheb järgmistel esinemistel sama edukalt.
Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju. Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikazanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia. See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Sõna ,,kontsert" ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil
on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsalt kuulasin seda,kuid ma ei saa väita et see lugu halb oli,see lugu oli isegi minujaoks üllatavalt huvitava meloodiaga.Loo algus oli väga võimas ning suhteliselt ühes rütmis.Kui lugu oli jõudnud 1 minuti peale läks muusika lendlevamaks ning vahepeal läks muusika lausa hirmuäratavalt võimsaks.2minuti peal läks muusika vaiksemaks ja rahulikumaks,oli lausa hea seda kuulata kuid ka vahepeal oli hetki,kus muusika oli jälle jõulisem ja võimsam.3 minutil oli väga meloodiline ja ilus viiuli pala paar sekundit,see oli siis
Messias" 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo " kuulsaim teos. (Messias - päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad soprani aaria "Ma tean, et mu Päästja elab" Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija Väga ülev ja pidulik Avamäng Veemuusika (20pala) Hannoveri prints, kelle teenistusest H luba küsimata
16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm UUS KLAIDEAAL - tertsidel ja sekstidel phinevad koosklad, mis saavad
Kohrs ja Rob Fardell. Naislauljaks oli Sarah Brightman. Kontserdi tegi minu jaoks eriliseks selle võimsus ja omapärasus, mis tekitasid minus mõtliku tunde. Jäin kontserdiga väga rahule, kuigi vahepeal kippus väike uni peale. Mulle meeldis isiklikult, et üks solist tegi vahepeal ka nalja, pakkudes müüa Gregoriani jalamatti. Lemmik laul, mida kontserdil esitati, oli ,,The Moment of Peace", See oli tuttava meloodiaga ja väga kaasahaarav. See läks mulle hinge ja mul tulid värinad seega tekitas see minus veidi hirmsa tunde. Arvan, et Sarah Brightman laulis eriti hästi ja mulle ta meeldis väga. Ta seisis 8 meeslaulja keskel ja tal oli valge kleit, taustaks olid helendavad tähed. See kõik mõjus laulule väga hästi. Kuigi pean ütlema, et kõik Gregoriani laulud olid sarnased jäi see teiste seast silma.
instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). Looming Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4. mitmeid keelpillikvartette, 5. kantaate, 6. sümfooniaid, 7. kammermuusikat, 8. ning kristlikku muusikat. Kontserdid mandoliinile 1
üle 400 concerto grosso. umbes 100 kontserti 73 sonaati ligi 50 ooperit mitmeid keelpillikvartette kantaadid oratooriumid sümfooniad kammermuusika kristlik muusika Vivaldi loomingu iseloomustus Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks
lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rolling in the deep" ja ,,someone like you". Laulud on küll ühe laulja omad kuid esitused olid vägagi erinevad , Rolling in the deep oli esitatud väga rütmilise bändi poolt. Bändis oli kolm liiget , kaks tüdrukud ja üks poiss , poiss mägis osavalt trumme ja tüdrukud laulsid meloodiaga kaasa hoidas käes kitarre ja mängides erinevatel heli kõrgustel ,mis oli vägagi huvitav võetes arvesse seda ,et enne kui tüdrukud laulma hakkasid kellelgi polnud aimugi mis lugu esitatakse. Teine selle sama esitaja laul ,,Someone like you" oli esitatud ühe vanema õpilase poolt. 16 aastane tüdruk mängis klaverit ja laulis kaasa. Meoodia on alguses kurb ja monotoonne, tempo aga suhteliselt kire. Meetrum on loo alguses ühtlane , helitugevus kasvav refäänile jõudes kuid
sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike
sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja
Eriti kurb oli 3. vaatluses, siis kui don Jose ema oli suremas, aga don Jose ei kavatsenud tema juurde minna. Teostest meeldis kõige rohkem ''Habanera'', mis esitati esimeses vaatluses. See on Carmeni kõige tuntuim teos ja ma olen seda ka varem kuulnud. Laul on rõõmsameelne ja kiire tempoga, võrreldes selle ooperi teiste esitustega. Samuti meeldis mulle Toreador'i laul teisest vaatlusest ''Votre Toast''. See laul oli ka kiire tempoga ning oli pigem kurva meloodiaga. Neid laule saab teistest eristada motiivi ja hääletoonist. Kõik laulud olid esitatud prantsuse keeles. Minu arvates sobisid kõik laulud enda kohale, olid esitatud õigeaegselt ehk kurvad laulud 3.-4. vaatluse ajal ja rõõmsameelsemad laulud 1,-2- vaatluse ajal. Uurisin lisaks, et Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Herve ''
sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev
2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on rohkesti situatsioonikoomikat, põnev ja kirev karakteritegalerii, palju pingestatud ansambleid. ,,Haaremirööv" (1782) oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili
aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt", kus helilooja ühendas kõigi tolle aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama ja kirikumuusika väljendusvahendid.
Siiri Johansoni esitatud teine pala olin Giuseppe Scarlatti „La Violette“. See aaria oli mängulise ja rõõmsa kõlaga ning täis positiivset energiat. Damaris Ilves esitas kuulsa norra romantismiajastu helilooja Edvard Griegi pala „Sind armastan“, mis oli üsna aeglane ning rahustav. Mulle meeldisid ka lugu saatvad rahulikud klaverinoodid. Ille Saare esituses kõlas Mozarti lugu „ Tu virginum Corona“.Esitatud aaria oli rahuliku meloodiaga ning helge kõlaga, kuid polnud minu meelest eriti meeldejääv. Kontserdi lõpetas Arete Teemetsa võimas sopran, esitades aariat G. Verdi ooperist „Othello“. Pala nimi jäi kehva akustika tõttu mulle kahjuks arusaamatuks. Tegemist oli võimsa looga, mis pani kogu kontserdile sobiva punkti ning lõpetas kontserdi meeldiva emotsiooniga. Kokkuvõttes jäin kontserdiga rahule, kuid pidevad naismuusikute poolt esitatud aariad muutusid lõpu poole siiski veidi üksluiseks
Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone natukene tugevamalt väljendada. Nende hääl oli rahustav ning seda oli mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade ühe parima ooperiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. See võimsus ja omapärasus tekitasid minus mõtliku tunde. Minu kindel lemmik oli laul La Dona e mobile, mis ongi arvatavasti selle ooperi kõige tuntum laul. See oli tuttava meloodiaga ja väga kaasahaarav. See läks mulle hinge ja mul tulid värinad seega tekitas see minus veidi hirmsa tunde. Seda laulu olen varem palju kuulnud, osalt sellepärast, et ema on seda kuulanud, kuid ka ise olen vahest telerist kuulnud. Kui see lugu algas, siis oli näha kõigi silmis äratundmisrõõmu ja sain seda laulu täiel rinnal nautida. Rigoletto oli minule üks viimase aja võimsamaid kontserdielamusi üldse. Estonia
Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Seosed barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel. Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Monoodia ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid
hõngu, mis on osavalt segatud rokiga. Ursula muusika ja sõnad on väga omanäolised ja positiivsed ja kisuvad vägisi naeratama. Ursula tähelend sai alguse, kui bänd võitis 2004. aastal Alo Mattiiseni muusikapäevade ansamblite konkursi ja ürituse ,,Noortebänd 2004". Laiale publikule sai Ursula tuntuks peaaegu et üleöö, siis kui video loole ,,Tiffer" sai muusikavideote hindamise saates ,,Hoia ja keela" esimese koha. Mais 2006 kogus kuulsust bändi uus video nakatava meloodiaga ballaadile ,,Heiki", mis sai samuti ,,Hoia ja keela" võidunumbriks. 2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi. 5 Liikmed Ursula koosneb viiest endisest Prantsuse Lütseumi gümnasistist, kellest ainult
Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat meeleolu, väga aeglane lugu, meelib et laulus on nii nais kui ka meeshääli. Luterlik koraal "Mu süda ärka üles" – kurb, vaimulik , Cyrillus Kreek, sobib kirikus laulmiseks, tekitab ühtsuse tunnet. Palestrina "Missa Papae Marcellus" – kurb, vaimulik, väga melanhoolne melooodia, Lasso "Matona" – rõõmus, ilmalik, Orlando di Lasso, pigem lõbusa meloodiaga, isegi sobiks mõnele aeglasele tantsule lauluks. Bach "Fuuga" – kurb, ilmalik, Bach, tekitab sellise õudusfilmi tunde, väga salapärane laul Missa H moll - kurb, vaimulik, Bach concerto grosso – rõõmus( kohati oli ka kurb), ilmalik, Arcangelo Corelli, loo alguses tundus rõõmus laul, kuid seal oli ka kurvemaid hetki, saraband – kurb, ilmalik, väga keeruline tantsida, sellise aeglase loo järgi, tundub kuidagi emotsioonitu laul
enda õpetaja. Lugu, mis on palju tuntust kogunud eelkõige Mari-Leen Kaselaanu repertuaarist. See oli paljude väiksemate kuulajate kontserdi lemmik laul, mida hoogsalt kaasa lauldi. Inimesed olid Henry Laksi esitustesse väga haaratud. Peale ,,Õpetaja" tuli esitusele üks võõrkeelne laul, mis ei ole laiemale rahvahulgale teada. Kahjuks ma ei tea, mis keeles see laul oli ja samuti, mis on selle laulu nimi. Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga. Järgmiseks looks oli ,,Pärl", mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule. Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele ,,Tule kui leebe tuul"
Järgnevalt esitatigi kontserdi nimilugu Pjotr Tsaikovski ,,Pathetique" , mille esitamine ühe orkestri elus alati suur sündmus pidavat olema. Teos koosnes viiest osast - esimene osa oli Adagio, mis mõjus süngelt ja pingeliselt. Teine osa oli Allegro non troppo, mis oli eelmisest juba märksa erksam ja äkilisem. Kolmas osa, Allegro con grazia, oli eelmistega võrreldes sujuvam ja juba pigem rõõmsama meloodiaga. Neljas osa oli Allegro molto vivace ja viies osa Adagio lamentoso, mis oli jälle pigem rusutud ja süngemas meeleolus ning dramaatiliselt. Terve orkester mängis otseloomulikult suurepärases koostöös ning minul jäi seda üle vaid imetleda. Mul on väga hea meel, et sain jälle ühe maailma tippteosega natukenegi lähedasemaks ja sain seda kuulda, olgugi, et see üsna pikk oli ja et ma tegelikult eelistan rõõmsamaid teoseid kuulata
"Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. Eugen Kapp on kirjutanud ka soolo ja koorilaule ning instrumentaalmuusikat sümfoonilisi teoseid, muusikat kammeransamblitele, miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. "Nokturn", mis loodud 1927. aastal konservatooriumis, on noore, 19aastase helilooja esimene viiuliteos. See on kauni meloodiaga, siira, romantilise kõlamaailmaga helitöö, kust kumab läbi ka midagi ellerlikku. Meisterlik on ka konservatooriumi ajal valminud romantilisest hoost kantud Trio nr 1 viiulile, tsellole ja klaverile (1931). Eugen Kapp on oma muusikas sageli taotlenud piltlikku väljendust, see iseloomustab ka omal ajal väga populaarset klaveripalade tsüklit "Tallinna pildid". Oma parimates töödes ilmutab Eugen Kapp ergast värvimeelt ning huvi 20. sajandi muusika vastu.
-17. sajandi õukondlikku pidumuusikat Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kokku esitati 17 lugu, mis pärinesid mitmetelt heliloojatelt näiteks nagu Christoph Demantius, Alfonso Ferrabosco, Tourlough O'Carolan, Johann Valentin Meder, Isaac Posch ja Hans Leo Hassler. Samuti esitati 2 lugu kogumikust "Piae cantiones". Ülesehituselt oli kava suhteliselt huvitav, kuigi raske oli aru saada, millal üks lugu lõppes ja teine algas. Mulle meeldis, et oli nii rõõmsa kui ka kurva meloodiaga lugusid. Muusikastiil oli väga pidutsev ja kerge. Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale. Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla. Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist
kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° . Hümn: Praegune hümn kinnitati riigihümniks 7. märtsil 2001. Sõnade autor on Sergei Mihhalkov ja meloodia autor Aleksandr Aleksandrov. See hümn võeti uute sõnadega taas kasutusele Nõukogude Liidu hümni meloodiaga. Venemaa hümni sõnad: (Venekeelsed sõnad) 1. salm: - , - . , - ! Refrään: , , , ! , ! ! 2. salm: . ! - ! Refrään: , , , ! , ! ! 3. salm . . , ! Refrään: , , , ! , ! ! Kasutatudkirjandus: Wikipeedia, NETI.ee, Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis ja Dorling Kindersley ,,Illustreeritud laste entsüklopeedia"
annaabi.ee 
