Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meisterdetektiiv Blomkvist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meisterdetektiiv, blomkvist, astrid, hakkaks, püssid, uudishimulik, avastada, rooside, imelikku, kogub, põnevus8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.....................................
13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Ruu: Noore, optimistlikue ja rikkumatu lapse iseloomujoonud. Üsna leidlik, kui mitte isegi intellektuaalne. Üllatavalt kartmatu, tema julgus tuleneb arvatavasti tema muretust usust enda kompetentsi ning tema üldine usk maailma heasoovlikusse. Imetleb Ch. kui eeskujuna ning Tiigrit kui suure vennana. "Vaadake kuidas ma ujun!" Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt hindama, et siis hiljem avastada, et ta end üle hinnanud on. Tiiger elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama kiiresti ta ka paraneb. Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda. Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning "vennad" ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat.
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui nemad hukkuksid, siis tuleb Ferimont maale ja varsti on seegi rikutud. Simmu annab juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid hakkavad Ferimonti riiki minema. Riik oli prügi täis ja selle elanikud olid poolsurnud-
Isa tegi ettepaneku, et ta paneb tomati kella tiksuma ning kui kui 5 minutit saab läbi siis on kõik. Ta palus Christopherilt vabandust ning ütles, kui kahju tal on ning ta tahab näidata, et ta võib teda jälle usaldada, võtku see aega kui tahes kaua. Ja tõi siis kingituse oma pojale, kelleks oli kahenkuune kuldretriiver. Christopher pani ta nimeks Sandy ning nüüd ta ei kartnud enam isa niipalju, sest tal oli koer, kes kaitseb teda ning kes hakkaks haukuma, kui keegi öösel tema tuppa tuleb. Christopher teadis, et ta saab kõigega nüüd hakkama, sest ta läks üksinda Londonisse ja lahendas mõistatuse ,,Kes tappis Wellingtoni" ja leidis ema üles ning oli vapper ja kirjutas raamaatu ja see tähendab, et ta saab kõigega hakkama. Raamatut oli väga kerge lugeda ja oli väga palju asju mind mind hämmastasid. Raamatu lugemine tekitas hästi palju erinevaid tundeid ning nii mõneskis kohas võttis lausa kas naerma või nutma
Ametniku surm Tegelased: Ivan Dmitrits Tserjakov, tsiviilkindral Brizzalov, Ivani naine Ivan Dmitrits Tserjakov on teatris ja piserdab aevastades üle tema ees istuva tsiviilkindrali Brizzalovi. Pärast seda tunneb ta häbi ja vabanda. Kindral aga ei suhtu vabandusse piisavalt positiivselt ja Ivan peab vajalikuks senikaua vabandada, kuni kindral talle andestab. Kindral on ärritatud, et teda sellise väikese asja pärast tülitatakse, käratab ametnikule. Ametnik tuikus koju, olles hirmunud ja ehmatanud, ning suri. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Paks ja peenike Tegelased: paksMisa, peenikePorfiri Raudtee vaksalis kohtuvad kaks vana sõpra. On pisarateni liigutatud ja lõpmata õnnelik, et üksteist kohtasid. Kui üks saab teada, et teine on salanõunik ja kõrgel astmel, muutub esimene kohe lömitavaks ja aupaklikuks ja kummardab aukraadi, unustades inimese, kes seal taga peitub. Kamee
Ma ütlesin "Showtime, Showtime" See oli showtime-värav ja ma kujutan ette mida Beenhakker mõtles. Ta pidi minema endast välja. Ta ei ole saanud elusees näha midagi nagu see. Hiljem sain aga teada, et ta oli hakanud muretsema. Ta oli leidnud, mida otsis ; suur mängija, kellel oli tehnika ja kes skooriks, just nagu enne kui lõin hämmastava värava. Ta oli aga piisavalt kaval, et saada aru; selle väravaga olin oma hinna lakke löönud, ja kui teistel klubidel on jälgijaid kohal hakkaks käima halastamatu pakkumiste sõda. Seega otsustas Leo Beenhakker haarata härjal sarvist. Ta hüppas katusealuselt alla ja läks Hasse Borgi jutule. "Ma tahan selle kutiga kokku saada, koheselt.", sest jalgpallis ei tiirle see mängija ümber; see on personaalsus ka. Ei ole vahet kas mängija on hämmastav kui tal on vale käitumine. Sa ostad terve komplekti. "Ma ei tea kas see on võimalik" vastas Hasse Borg "Mida sa mõtled; ei ole võimalik?" "Võibolla ei ole meil selle jaoks aega
juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua Illustreerinud Anu Kalm Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi. Meelde jäi luuletus „Paha isa“, kus kasutati imelikku sõnavara: 9 Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse. Isa jälle laagerdama Pani suure vaadi õlut. Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi alguses naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses tõsine ja asjalik atmosfäär. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu, mida koos ka tihti loeti. Lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuulusid Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Alexander Dumas ,,Kolm musketäri". Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijateks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi Vellik läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust nagu enamik tänapäeva õpilasi. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988
kõnehäirete pärast. Kõnehäired on olnud noorukile tõsiseks psüühiliseks probleemiks. Vaatamata oma madalale hariduslikule staatusele on ta siiski piisavalt palju lugenud ning tunneb huvi maailmavaateliste küsimuste vastu. Ta on käinud tööl kohalikus suures tööstusettevõttes (ladudes tõstukite peal) ning töötanud ka turvateenuseid osutanud struktuuris. Kuidas ta siis nö kriminaalsele teele asus? Linnas, kus tema kasvanud on, ei olevat selles midagi imelikku. Kõigepealt ei ole seal paljudel inimestel tööd. Teiseks olevat linn väike,- kõik tundvat kõiki, kõik teadvat kõiki ning piir, kust lõpeb/algab kriminaalne/mitte kriminaalne maailm olevat seal üsna hägus.Teda olevat nö kaasa tõmmatud. Ühe korra võib ju "kaasa tõmmata" aga kas on see võimalik teinegi kord? "Kõik on võimalik, eriti aga siis, kui kellelegi tahetakse kätte maksta. Kätte võidakse maksta sellegi eest, et sa lihtsalt jääd mõnikord eriarvamuse juurde."
Illustratsioonitriennaal "Pildi jõud" 1. Tegemist oli illustratsioonitriennaaliga "Pildi jõud", kus näidati Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku. Näitusel oli 70. kunstniku üle 250. töö. 2. Lasteraamat vajab illustratsioone selleks, et luua pilt teksti kõrvale. Illustratsioon aitab sul luua raamatu tegevusest kujutelma. Väikesed lapsed, kes ei oska veel lugeda, kuulavad juttu ja vaatavad parema meelega huvitavaid pilte kui proovivad teksti kallal pusida. Illustratsioon aitab teksti paremini mõista. Kui ei oleks illustratsioone võiks mõni asi jääda mõnikord arusaamatuks ning samuti jääks kogu raamat tühjaks ja igavaks. Illustratsioonid muudavad raamatu kutsuvamaks ning atraktiivsemaks. 3.Lasteraamatu illustratsioon peab kutsuma lugema. Tähtsad on värvid, mis ei pea olema kirkad ja eredad, kuid peavad sobima antud tekstiga. Lasteraamatu illustratsioon peab olema täis pisikesi, huvitavaid detaile nii, et iga ko
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokanduse eriala Medaljon Koostaja: jaan juhan Grupp: oli ka Juhendaja: ei mäleta Kuressaare 2011 Sissejuhatus: Raamatu peategelaseks on 15 aastane Heidi. Ta elab igatihästi toimivas maailmas, kuni saab ühel hetkel saatusliku sõnumi. Järgmisel hetkel märkab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatult muudab tema käekäiku vööras ja veel rohkemgi, kui tüdruk saab aru, et tal on uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aasta
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming.............................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Toomann Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks on klienditeeninduse aluste kursusel õpitud teadmiste ja oskuste kinnistamine, hinnangu andmine teenindusettevõtete teenindusele ning teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................16 5. Kokkuvõte...............................
TASUKS RIIETUSE A KORTERI, PLUS KAKS TUNDI PÄEVAS VABAAEGA. ELAS IMEILUSAS MAJAS, KUID KEEGI EI TEADNUD MILLINE MAJA SEEST VÄLJA NÄEB. ARAMIS OLI SALAPÄRANE NOORUK. TA OLI USKLIK NOORMEES, KES SAI VASTUTAHTMIST MUSKETÄRIKS. TA TEENER OLI BAZIN. LOOTES SAADA VAIMULIKKU SEISUSESSE, KÄIS TA ALATI RINGI MUSTAS, NAGU VAIMULIKU TEENRID. TA OLI PIME, TUMM, KURT, KUID OSKAS HÄSTI SÜÜA TEHA. ELAS VÄIKESES KORTERIS. D'ARTAGNAN OLI VÄGA UUDISHIMULIK, NOOR JA KOGENEMATU, SAMAS KAVAL JA TARK.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
kõige kaunimad loomad, keda Trooja müüride all ealeski nähtud! Ah, kui saaks niisuguse saagi oma leeri kaasa viia! Kui suur au see oleks! ,,Mina võtan hobused oma mureks," ütleb Odysseus. ,,Sina võta meestega midagi ette." Diomedes noogutab ja suundub käratult suure telgi poole; samal ajal hiilib Odysseus aediku juurde, leiab sissepääsu ning liigub aeglaselt ja rahulikult hobuste vahel, et need teda märgates hirnuma ega trampima ei hakkaks. Nii jõuab ta Rhesose imetoredate valgete traavlite juurde... ..
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista millegi poolest teistest erinevat, tema koolitunnistuselt leiab vähe häid hindeid. Vahel mõtiskleb Martin, et ta tütrekesel võiks olla mingi eriline anne või huvi, kuid keskpärastel inimestel pidi just elus minema kõige paremini, seega jääb isa lõpuks tütrega rahule. Proua Justus ei tundu enam mehele niivõrd ilus nagu noorena ning üldiste abielukohustuste nende suhtes midagi enamat ei ole.
Muidugi panin ma ka midagi sinna peale. Ma valisin miniseeliku, mis oli üpris lai. See seelik oli värvilisi lilli täis. Ma panin võrkpluusi peale ja olingi valmis. Ah muidugi pidin ma oma juuksed kuidagi korda seadma. Ma tegin endale pea punupatse täis. Kui ma päris valmis olin, siis pidin ma minema hakkama, sest see Veenuse ööklubi on siit päris kaugel. Noh ja kell oli juba seitse ka. Ma tõmbasin rulluisud jalga ja panin kaitsmed külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle. "Kas teil juba tantsupartner on
mängivad hulle ainult sellepärast, et võiksid teha seda, mida tahavad. (,,Veronika otsustab surra" lk 44) Ta polnud midagi hullumeelset kunagi teinud. Päev päeva järel ta ootas ning üritas endal meelde tuletada, et enam ei ole tal võimalust tagasi minna ning et ei ole mõtet kellessegi või millessegi kiinduda, kuna ta tahab surra. Tegelikult hakkas ta aina rohkem taipama, et elu võib olla ilus ning et tal on veel palju avastada. Vahejuhtumist Vennaskonnaga, nagu Zedka neid kutsus, oli möödunud kolm päeva. Veronika kahetses mitte, et ta oleks mehe reaktsiooni kartnud, vaid sellepärast, et oli teinud midagi teistsugust. Nii võib ta varsti tulla mõttele, et elul pole viga midagi see oleks asjatu kannatus, seda enam, et varsti jätab ta selle maailma igal juhul. (,,Veronika otsustab surra" lk 49) Kohtumine Eduardiga pani teda taas järele mõtlema ning igatsema seda, mis võimatu. Kõik
Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et
annaabi.ee 
