Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meister ja Margarita kokkuvo�te". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korter, berlioz, woland, korteris, azazello, sõi, professor, kass, moskva, stjopa, miilits, rimski, peemot, wolandi, maag, fagott, nikanor, pilatus, jeesus, saata, rubla, nataša, bulgakov, varietee, segadus, bulgakovi, regent, hella, poeet, majas, selgub, jaltas, haiglas, korteriühistu, õnnestu, kohtub, hommikul, uksel, hobu, vilets, tumedad, prillidteist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist
M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus.
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) · Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) · "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali
1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka
juhtub pretsedenditu Stalin helistab MB-le vt Päevikud, lk 500. Tagajärg MB saab tööd Kunstiteatris. Teda ei represseerita, kuid ka ei avaldata endiselt (mitut näidendit hakatakse lavastama, kuid keelatakse viimasel hetkel ära), ei lasta ka välismaale, ta ei kohtu Staliniga. Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus.
vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud.
kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli
Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus
Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete suutnud künnise ületada, ei tohiks olla tee nii konarlik ja raskesti ületatav
muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. · Tahtis luua südamesunnil, mitte teha tellimustöid (nagu Bulgakovgi). Koostas õpetaja Ruth Maal 2 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Woland · ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja.
ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on jagatud kolme ossa, mis on omavahel tihedalt seotud. Põhitegevus toimub 1930ndate aastate Moskvas, kus sündmuste käiku juhivad Kuradi külaskäigud. Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega, mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma. Teise tegevusliini peategelased on Meister, kes on kinni hullumajas,
kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest
Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jumalate ja kuraditega. Missugune on kuradi osa antud koosluses? Nii Bulgakov kui Goethe kujutavad jumalat passiivse kõrvalseisjana ja kuradit aktiivse tegutsejana. Vene kirjanik annab jumala esindajatele (inglitele) negatiivseid joonigi - üks neist osutub kõrgetest ideaalidest hoolimata rumalamaks ja väiklasemaks kui Woland, kes esindab kuratlikke jõude. Kas võib oletada, et esineb vaid üks kõikehaarav jõuline kogum, mis pole kaugeltki ideaalne? Vaid kõike lihtsustada püüdva inimkonna eksitus jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi. Nimetagem seda Bulgakovist ja Goethest lähtudes kuradiks. Wolandi (Bulgakovi "Meister ja Margarita") arvukas kaaskond tõestab, et kuradil on mitu nägu
kuid siiski Ravicut armastades. Kui aga mees mõistis, et siiski pilvedes. on Joani kiindunud üritas teda tagasi võita, aga armekadedushoos tappis Joani elukaaslane naise. Joan sureb ja Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. See on tõestus, et nad siiski armastasid üksteist. Bulgakov ,,Meister ja Woland, kes kehastab saatanat, saabub linna. Ta üritab Margarita oli armastuse Margarita" veenda Berilozi ja Ivani, et jumal on olemas ning ennustas nimel nõus end meestele nende tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi ohverdama saatanale. alla ning Ivan sattus hullumajja, kus ta tutvus Meistriga, kes Sarnaneb Faustiga, kuid
1921. aastal asus Bulgakov koos naisega elama Patriarhi tiikide ning Majakovskaja metroopeatuse lähedale. Elatise teenimiseks kirjutas ta ajalehtedele följetone. 1925. aastal lahutas Bulgakov oma esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga. Aastatel 1922–1926 kirjutas Bulgakov mitmeid näidendeid, mida lavale ei lubatud. Sõjakoledustest rääkiv "Põgenemine" keelati Jossif Stalini poolt, sest kunstinõukogu hinnangul ilustas näidend emigratsiooni ning valgekaartlust. Kui üks Moskva teatrijuht Bulgakovit kritiseeris, astus Stalin aga kirjaniku poolele, öeldes, et nii andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929
Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi tõestamaks, et õigesti korraldatud lingvistilise treeninguga võib õpetada iga inimese kõnelema laitmatut inglise keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza. Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte,
1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor. Kirjandusteadlaste põlvkond alates temast!! Armastusluule ,,Ohvri suits". 1921. A-l ballaad ,,Lapse sünd", järgmisel aastal ,,Kõik on kokku unenägu". Seejärel pikem paus, kuna keskendus õpetamisele. Tema maja sai sõjas pihta- käsikirjad hävisid. Viimane luulekogu 1950.a-l ,,Tuli ja tuul". Suri Rootsis, kuhu oli Soome kaudu põgenenud. 4. Paari luuletuse analüüs: LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa !
kas see üldse ükskõik mis timgimustes ka võimalik võiks olla. See on puhas ühiskonnakriitika, milles ulmeline taust on ainult vahend. Mõned arvavad, et koerast saab ühiskonnaheidik. Koerast ei saa ühiskonna heidik, vaid sellised «heidikud» juhtisidki siis ühiskonda. Raamat kaotab oma aktuaalsuse, kui keegi enam ei tea, mis haigus on proletariaadi diktatuur ja kui hävitavad on delle tagajärjed. Teose tegelaskond Preobrazenski professor, kirurg ja eksperimentaator, töötav selle üle, et si nooremaks teha neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni. Teose alguses professorit näidatakse kui suurteadlast, kes üritab distantseeruda maistsetest probleemidest, võrdlused maagiga ja Loojaga pole kogematud. Eidates nõukogude võimu
annaabi.ee 
