Oksiidid meie elus Oksiide leidub maailmas kõikjal ning neid kasutatakse paljudeks asjadeks. Ilma mõne oksiidita ei leiduks maal isegi elu. Vesi, mida loetakse elu aluseks, koosneb 2-st vesiniku ja ühest hapniku aatomist ning seda nimetatakse divesinikoksiidiks. Ilma veeta ei saaks maal kasvada taimed, mis on eluks maal samuti hädavajalikud. Taimedele on eluks vajalik ka süsinikdioksiid, mida toodavad teised elusolendid hingamisel. Näiteks ainet nimega divesinikdioksiid kasutatakse valgendamisel. Veel kasutatakse seda ka meditsiinis kergemate haavade raviks. Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti too...
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel hommikutundidel tööle või kooli minnes paneme käima teleri, raadio, arvuti või võtame kätte ajalehe ja koogime välja meie jaoks kõige huvitavamad artiklid. Mõni eelistab...
Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgko...
"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Mg reguleerib noradrenaliini ja adrenaliini (stressihormoonid) taset. Ta osaleb ainevahetuses 300 erineva ensüümi töös, olles nende aktiveerija.. Parandab rakus hapniku omastamist, mis on väga oluline südame- ja vererõhuhaigetele. 75% inimestest tarbib alla normi Mg ja Eesti pinnases leidub teda vähe. Kui kehas on Mg vähe, kannatab eelkõige raku energeetika. Kui on häiritud Ca ja Mg suhe Ca kasuks, tekivad veres kergesti ...
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...
Kemikaalid meie elus Koostaja: Rühm: Juhendaja: Kuidas me puutume kokku kemikaalidega ? TOODE KEMIKAAL Laste tooted - Ftalaadid mänguasjades - Bisfenool A toitepudelites ja lauanõudes Toit ja vesi - Ftalaadid ja bisfenool A purgi- pudelikaantes Kodu ja kontori -Ftalaadid kaablites, liimides ehitusmaterjalid -Ftalaadid PVC toodetes (põrandakattematerjalid) Kodukeemia - Kunstlikud muskusühendid kodukeemia puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates Mööbel - Ftalaadid, põlemisprotsessi aeglustavad ained Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise...
Anorgaanilised happed meie elus Koostaja: Joosep Kärg 1. Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ? Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape. 2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi. *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool. 5. Hapete kasutamine: * Nõrgad happed nagu äädikhape, sidrunhape ja õunhape kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole inimesele kahjulikud ning vüib nendega vabalt töödata. * Piimahapet kasutatakse ka toiduainetöös...
Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid. Kui hiinlane vastu tuleb ja käed kokku paneb ning kummardab, siis oleks kasulik teada, mida see tähendab, sest vastasel juhul ei või sa teada, kas ta teeb sinu peal natukene kung fud või kutsub riisi sööma. Erinevaid märke võiksime teada ja neid ...
Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mi...
Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele nin...
Looduse olulisus meie elus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tehakse sageli valesamme, mis pöörduvad hoopis meie endi vastu tervist kahjustades. Leidub ka neid, kes on hakanud rohkem mõtlema loodusele kui tervikule, mis on meie elu aluseks. Eestis on kogunud populaarsust mahetootmine, kus taimseid saadusi kasvatatakse ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Mahetoidu tootmine aitab säästa loodust, ökotoit on tervislikum ja maitsvam. Juba teadmine, et ei ole kasutatud keemilisi ühendeid, pakub usaldusväärsust selle toidu vastu. Kõik algab maheloomakasvatusest, kus pannakse rõhku loomade tervisele ja heaolule. Neile antakse looduslikku mahesööta ja lastakse neil viibida väliskeskkonnas. See tagab meile kvaliteetse ja puhta toidu. Tarbides mahepiima saame tugevdada oma...
ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina lii...
Euroopa Liidu roll meie elus Meie elus on Euroopa Liiduga liitumine osutunud suureks rolliks, sest praeguseks ajaks pole ühtegi inimest keda EL ei mõjutaks positiivselt või negatiivselt, poliitiliselt või kultuuriliselt, hariduses või tööalaselt. EL on laiendanud meie kui noorte õppimise võimalusi ja vajadusel ka olulist toetust. EL loob programme mis annab võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ja õppida erialasi mis Eestis on piiratud või kättesaamatud. Näiteks Taanis on võimalik EL rahade eest õppida pool aastat erinevaid erialasi. Tänu El on võimalik järgmisest aastast vabamalt Euroopas töödata mis annab võimaluse välisinvestoritele tulla Eestisse ja meil võimalus laiendada äriideid Euroopas. Praegusel ajal kui on majanduslikud raskused oleks seeabiks nii mõnelegi, sest see looks uusi töökohti ja annaks vabamaid võimalusi teha seda mida tahetakse ja mis meeldib. Meil on ideaalne võima...
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, os...
Õnne valem meie elus Õnn on miski, mida me kõik arvame vajavat. Me võibolla ei pane ise tähelegi enam, et päevast päeva me tegelikult otsime õnne. Seda maagilist tunnet, mis peaks tegema kõik heaks ning lahendama kõik meie probleemid. See kolmest tähest koosnev sõna on muutunud meie jaoks niivõrd oluliseks, et teinekord ei saa me arugi kui see otse meie nina ees on. Tihtipeale on õnn just väikestes asjades, kuid see jääb meil niisama lihtsalt märkamata, sest rajame oma õnne ootuse peale mõeldes ning lootes alati midagi muud ja paremat. Teinekord tunned õnne ära alles siis, kui oled selle just kaotanud. Iga inimese jaoks on õnnel ja õnnelikul elul oma tähendus. Mõne jaoks tähendab õnne uus uhke auto või kontserdi piletit kuulsale bändile. Teine on aga õnnelik, kui suudab ära toita oma pere. Kõigil meil on ka erinevad väärtused eri positsioonidel. Mõne jaoks on esikohal tervis, kuid teisel on jällegi tä...
Keemia meie igapäeva elus Andrea Neerot K113 Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsitletakse ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tõest väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omada teadmisi keemiast.Kogu meid ümbritsev mateeria koosneb Mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Tuues igapäevaelu keemiast mõned näited, siis näiteks ilutooted sisaldavad kõik äärest ääreni keemiat. Juukselakid, kreemid, ripsmedushid, sampoonid, palsamid, jumestuskreemid, näohooldusvahendid jne. Puhastusvahendi...
Õnne valem meie elus Õnn on miski, mida me kõik arvame vajavat. Me võibolla ei pane ise tähelegi enam, et päevast päeva me tegelikult otsime õnne. Seda maagilist tunnet, mis peaks tegema kõik heaks ning lahendama kõik meie probleemid. See kolmest tähest koosnev sõna on muutunud meie jaoks niivõrd oluliseks, et teinekord ei saa me arugi kui see otse meie nina ees on. Tihtipeale on õnn just väikestes asjades, kuid see jääb meil niisama lihtsalt märkamata, sest rajame oma õnne ootuse peale mõeldes ning lootes alati midagi muud ja paremat. Teinekord tunned õnne ära alles siis, kui oled selle just kaotanud. Iga inimese jaoks on õnnel ja õnnelikul elul oma tähendus. Mõne jaoks tähendab õnne uus uhke auto või kontserdi piletit kuulsale bändile. Teine on aga õnnelik, kui suudab ära toita oma pere. Kõigil meil on ka erinevad väärtused eri positsioonidel. Mõne jaoks on esikohal tervis, kuid teisel on jällegi tä...
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega. Esmatasand, kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise käigus ning tavaliselt puudutab meie (või teiste) isiklikke külge – k...
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes...
-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Eesti ja sport Eesti - Spordiriik?! Kõlab kui klišee, kuid kas ikka on? Asjale saab läheneda väga mitmest vaatepunktist. Rääkides kaasaaegsest Eestist ja selle spordist, on minu silmis Eesti nii Euroopa-, kui ka maailmavaates üsna tublisti arenenud spordiriik. Praegu maailmas Eesti nime ja mainet hoogsalt kujundav rallisõitja Ott Tänak on omaltpoolt andnud viimaste aastate vältel meeletult suure panuse Eesti spordielu edendamisele. Ta on koju toonud mitmeid mainekaid tiitleid ja auhindu, sealhulgas esimene MM-I etapivõit 2017.a Sardiinia rallil. Sama hooaja lõpetas Ta kokkuvõttes imepärase 3.kohaga. Käimasoleva hooaja peale on praeguseks kogunenud lausa 4 rallivõitu. Nendeks on olnud Argentiina, Soome, Saksamaa ja Türgi rallid. Eesti rahva sportlikkuse arengule ja teadlikkuse tõstmisele annab omaltpoolt tugeva tõuke ka meie rahvasportlasena tuntud president Kersti Kaljulaid. Tema osavõtt erinevatel spordisündmustel on väga motiveeriv ...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Keha, vaim ja hing Inimene on vaimolend, kellel on hing ja keha. Keha abiga täidame eluülesandeid ja toimetame nii, et oleks mugav elada. Arvan, et kui meil puuduks keha, siis me ei eksisteerikski. Nimelt muudab keha meid ühiskonnas nähtavaks. Inimese kehas on hing, mis koosneb meie elujõust ja kannab endas kogemuse mõju, mis on tasakaalus meid ümbritsevate hirmudega. Hing peitub inimese sisemuses ning ta näitab, et oleme elus. Arvan, et hingejõudu saab mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas. Kindlasti toimub selline muutus elukogemuste omandamisel. Inimese hing juhib meie elukäiku sünnist surmani. Nimelt inimese sündides on hing juba kehas, püsib meis kogu elu aga kui hing on väsinud, siis lahkub see meie kehast. Minu meelest ongi hing see, mis meid elus hoiab, sest kui hing on väsinud ja tahab lahkuda, siis surevad ka keha ning vaim. Ma arvan, et kehas on meil vaim, mis kontrollib meie mõtlemist, taju ning tahet midagi teha. ...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Missuguseid võimalusi annab raha? Raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike aga kas selle eest saab ka häid suhteid luua ja missuguseid võimalusi see elus annab? Raha inimsuhete kujundajana võib öelda ,et see on meie elus kõige tähtsam ,sest ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Suhteid see otseselt luua ei oska. Inimesed peavad ise omavahel suhtlema selleks ,et häid inimsuhteid luua. Suhteid saab aga väga lihtsalt ära rikkuda rahateemadel, näiteks vaadates meie enda valitsust. Inimsuhete parandamiseks saab aga anda altkäemaksu kellegile ,et nad siis midagi välja ei räägiks mida keegi teinud on ja sellega ära hoida halvad suhted. Halvad suhted võivad lõppeda ükskõik millise katastroofiga inimeste elus. Kui inimestel on piisavalt raha saavad nad oma pingeid maandada täites endite elu unistusi. Saab käia reisidel, tut...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasu...
Merilin Ott, 10B Psühholoogia minu elus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa.Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist.Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas.Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras.Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame, aga me ei mõtle tagajärgedele.Vihahoos võime öelda asju, mida me pärast kahetseme ning sellega võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme n...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul e...
Staatiline elekter Staatilise elektri olemus Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või läbi varruka, avab ukse küünarnukiga või tõukab selle küljega lahti. Teisele inimesele terekätt andes ei oska me tavaliselt aimatagi, et võime saada tugeva elektrilöögi, mis meid ebameeldivalt üllatab ja võpatama paneb. See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada. Kuidas tekib ? s...
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus). Nähtus - aineliste ja väljaliste objektid...
Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid Igal inimesel on oma arusaam keskkonnast, kus me elame. Omades uskumusi ja eesmärke, võime elus edukalt edasi jõuda. Pürgides mingi kindla tõe poole, tuleb meil tihti paika panna oma roll ühiskonnas, tuginedes oma maailmavaatele ning väärtustele. Seetõttu, tuleb tähtsustada ja mõista, mis täpsemalt on maailmavaade ning millised tegurid seda mõjutavad. Maailmavaateks võib pidada miskit, mis kõneleb meie põhikutsumustest ja väärtustest. Paljude jaoks on see pelgalt „sõnakõlks“, mida kasutatakse ainult selleks, et näidata oma osalust mingis kindla eesmärgiga grupis. Teiste meelest aitab see paremini mõista ja tunnetada ümbritsevat maailma, loodust, hinnanguid ning teisi inimesi. Tunnetus sellest, mis suunas ning mil moel oma elus edasi liikuda. Veendumuste ning tõekspidamiste subjektiivsus võib olla põhjus, miks „maailmav...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kät...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. ...
KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehha...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljonid inimesed. Internet võimaldab teha kiirelt tehinguid, lugeda raamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muid asju. Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu ette ilma internetita. Kas virtuaalmaailm on meie elus muutunud liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed? Nii põhikooli kui ka keskkooli õpilane ei kujuta oma elu enam ette ilma internetita. Igpäev kasutavad õpilased kui ka õpetajad e-kooli. Tänu selle vahenudsel näevad õpilased oma kodu arvutites hindeid mänrkuseid ja koduseid töid. Kasutatakse ka paljusid muid lehekülgi õppetööks vajaliku info hankimiseks. Tänu virtuaalmaailmale on õpilasele kõik vajalikud asjad sekunditega kättesaadavad. Kiire vajaliku info kätte saamine on väga hea. Paljud inimsed on interneti anonüümsusest valel arvamusel, tehakse palju...
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil on võimalus teha oma koduleht, kus nad pakuvad tooteid ja reklaamivad neid. Kui tahame saada informatsiooni mõne firma kohta, on see võimalus meil olemas. Toodete soetamine on lihtsam kui kunagi varem, selleks tuleb teha vaid paar liigutust. Hetkel on meil võimalus teha pangaülekandeid, kontrollida oma koolihindeid, tellida soovitud kaup koduukseni. Need on meie praegused alternatiivi...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuol...
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekita...
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll? Kui me paneksime kõik oma mõtted, unistused paberile kirja, et iga päev mõni uus idee täide viia, siis ehk me elaksimegi meile kõigile sobivas maailmas, kus on igal inimesel oma värv, mille ümber ta saab tiirelda. Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pah...
Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes l...
Igal inimesel on ainult üks elu. Meie kõigi elutee viib mööda erinevaid radu, kuid ometi on need ikka mõnes mõttes sarnased. Mis on elus erilist? Erinemine üksteisest teeb meist isiksused. Temal on mustad juuksed, nemad armastavad sinist värvi, meil on lõbus iseloom. Kui oleksime üks hall mass ja teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest veidi rohkem erinev, võidakse talle viltu vaadata. Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb te...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas Referaat Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine..............................................................................
EUROAKADEEMIA Karina Repetun RS1E Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja Essee Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõ...
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinn...
annaabi.ee 
