Mina ja füüsika (0)

Mina ja füüsika
Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks , nagu näiteks mehhaanika, optika , aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku.
Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket – mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske – sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada.
Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes kinni. Kui see puuduks, siis me kõik hõljuksime maailmaruumis ringi ning üsna tõenäoliselt me ei saaks ka elada (juhul kui pole midagi tarka välja mõeldud selle jaoks). Samas me näeme igapäevaselt, et lennukid ja ka helikopterid lendavad Maal õhus ringi – siin nagu gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal – ei vaju põhja. Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on täidetud õhuga ning see hoiab laeva vee peal. Ka seesama laeva näide on füüsikaga seotud ning see on igapäevane. Kuid kuna ma iga päev laevade ja lennukitega otseselt kokku ei puutu , siis toon ühe teise näite – kukkumine . Näiteks kui ma sõidan rulaga ning ma komistan kuskile kivi otsa, siis ma kukun rulalt maha maapinna peale. See juhtub gravitatsiooni põhjusel.
Teine asi füüsikas, millega inimesed ja ka mina igapäevaselt kokku puutun, on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see „ elektrivool “. Elektrivool peaks olema igas majapidamises, kaasaarvatud minul. Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid – neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat. Veel on olemas ka äike – looduslik elektrivool.
Kolmandaks haruks on akustika . See uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides , vedelikes ja tahkistes. Siia kuulub ka kuuldav heli koos ultra - ja infraheliga. Seega on akustika üsnagi tähtis, kuna tänu sellele ma saan suhelda teistega – ma kuulen mitmeid erinevaid hääli ja ka häälitsusi.
Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühe näite võib kohe tuua planeedi Maa tiirlemine ümber Päikese. Või siis sportlaste puhul näiteks vasara keerutamine. Minu puhul saab näite tuua sellest, kui ma rulaga mööda ringjoont sõidan, või vähemalt üritan. Ning peale selle ka mikrolaineahjus millegi soojendamine , kuna taldrik käib seal sees ringi.
Kindlasti on meile kõigile oluline ka Päike. See soojendab Maad ja ka teisi planeete, kuid meile on kõige olulisem Maa soojendamine. Igal kevadel on näha, kuidas lumi sulab – see on kõik tänu päikesele. Kõikidele, ja ka minule , meeldib päike, kuna see on meile nii valgusallikas kui ka soojusallikas. Muidugi mõeldakse päikesest seda, et see on lihtsalt üks tore asi, mis päeval paistab ja mis teeb inimesed rõõmsaks. Füüsika maailmas on see aga midagi palju enamat .
Füüsika on oluline meile kõigile. Ilma selleta ei saaks me erinevatest protsessidest aru, kui me seda soovime. Füüsika selgitab meile, miks miski kuidagi toimib. See võib olla raske, kuid meil kõigil on sellest vaja midagi kübetki teada.
Rainer Lanemann 10.a